3-16-656/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

02.08.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-656

Haldusasi

EK kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

8000 eurot seoses kaebaja valijate nimekirjast

väljajätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – EK

Vastustajad – Harju Maavalitsus ja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EK määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta EK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-656 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-49128 piirati osaliselt EK

teovõimet. Eestkostja ülesanneteks olid määruse kohaselt EK esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning vajadusel tema elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. EK-le jäeti

õigus teha eestkostja nõusolekuta igapäevaseid olmetehinguid (igapäevaselt eluks vajalike

tarbe- ja toidukaupade ostmine või teenuste eest tasumine). Kuigi määruse resolutsioonis ei

märgitud, et EK-l säilib valimisõigus, tulenes see määruse põhjendustest. Harju Maavalitsus

kandis 20.12.2010 Harju Maakohtu 16.11.2010 määruse resolutsioonilt rahvastikuregistrisse

andmed, et EK on piiratud teovõimega ja valimisõigusetu. 06.03.2011 toimusid Riigikogu

valimised, 20.10.2013 kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ning 25.05.2014 Euroopa

Parlamendi valimised. Kanne EK valimisõigusetuse kohta kustutati rahvastikuregistrist

13.10.2014. EK eestkoste lõpetati Harju Maakohtu 26.08.2015 määrusega tsiviilasjas

nr 2-15-6449.

2. EK esitas 18.12.2015 Siseministeeriumile kui rahvastikuregistri vastutavale töötlejale

taotluse (tl 9-9p) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 8000 eurot selle eest, et ta ei saanud

2011. a Riigikogu, 2013. a kohaliku omavalitsuse ja 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel

3-16-656

2(5)

realiseerida oma hääleõigust. EK käis 06.03.2011 ja 25.05.2014 Mustamäe Linnaosavalitsuse

valimisjaoskonnas ja soovis valida. Siseministeerium andis 20.01.2016 kirjaga nr 2-2/284-2 (tl

10-12) EK-le tähtaja kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks. EK esitas 12.02.2016

taotluse täiendused (tl 14-16).

3. Siseministeerium edastas 03.03.2016 kirjaga nr 2-2/86-1 (tl 17-19) kahju hüvitamise taotluse

Harju Maavalitsusele ja Tallinna Linnavalitsusele. Siseministeerium selgitas, et Harju

Maavalitsus kandis 20.12.2010 Harju Maakohtu 16.11.2010 määruse resolutsioonilt ebaõigesti

rahvastikuregistrisse ebaõiged andmed. Seega võib olla tegemist Harju Maavalitsuse

vastutusega. Vea rahvastikuregistris ning valijate nimekirjas oleks saanud parandada koheselt

valimispäeval. Nende asjaolude osas, miks EK ei saanud 06.03.2011 ja 25.05.2014 valimistel

valida, saab anda selgitusi Tallinna Linnavalitsus.

4. Harju Maavalitsus jättis 01.04.2016 vastusega nr 1-6/841 (tl 20) EK kahju hüvitamise

taotluse sisuliselt läbi vaatamata. Harju Maavalitsuse hinnangul sai EK rahvastikuregistris

tehtud ekslikust kandest ja kahju põhjustanud isikust teada hiljemalt 2011. a Riigikogu

valimistel hääletada soovimise ajal ning pärast seda oli tal võimalik teha toiminguid, et edasine

kahju ära hoida ja esitada hüvitamise nõue. Nõue on aegunud, sest EK ei esitanud seda kolme

aasta jooksul kahjust ja kahju põhjustanud isikust teadasaamisest.

5. EK esitas 04.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 2-5) mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 8000 eurot.

1) Kaebajat ei olnud valijate nimekirjas 06.03.2011, 20.10.2013 ega 25.05.2014 valimistel.

Kaebaja soovis valida 06.03.2011 ja 25.05.2014 toimunud valimistel, kuid olenemata sellest, et

20.10.2013 ta valida ei soovinud, pidanuks ta nimi olema valijate nimekirjas. Kaebaja ei saanud

06.03.2011 ega 25.05.2014 teada, et ta ei saa valida rahvastikuregistri kande tõttu, vaid arvas,

et teda ei ole valijate nimekirjas konkreetses jaoskonnas. Kaebajale ei osatud selgitada, miks

teda valijate nimekirjas ei ole. Kaebaja sai tema valimisõiguse alusetust piiramisest

rahvastikuregistris teada 28.07.2014, kui Politsei- ja Piirivalveamet teostas seoses kaebaja poolt

ID-kaardi taotlemisega päringu rahvastikuregistrisse.

2) Kaebajal oli õiguspärane ootus valimistel osalemisele, sest Harju Maakohtu 16.11.2010

määrusega ei piiratud tema valimisõigust. Kaebaja õiguslik ja sotsiaalne turvatunne ning

usaldus riigi vastu sai tugevasti riivatud ning talle tekitati mittevaralist kahju.

3) Kaebaja alusetu valijate nimekirja kandmata jätmine lõi temast negatiivse kuvandi kõigile

valimisjaoskonnas viibijatele. Kaebaja pidi valimisjaoskonnas avalikult selgitama oma

kodanikuõigusi. See mõjus talle inimväärikust alandavalt ja riivas intensiivselt eraelu

puutumatust. Kuna kaebaja jäi alusetult välja kolmest valijate nimekirjast, tekib talle

mittevaraline kahju ka tulevikus, sest nimekirjadega tutvujatele tekib temast negatiivne kuvand.

Riik rikkus kaebaja õigust vabadele valimistele.

4) Kaebajal puudus eestkostetavaks olemise tõttu juurdepääs valijate nimekirjale ja ta ei saanud

realiseerida oma kaebeõigust ega saada teavet valimisõiguse taastamise kohta.

6. Tallinna Linnavalitsus jättis 18.04.2016 vastusega nr LSB-12/635-2 (tl 30-31) kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole Tallinna linn oma tegevusega

kaebajale kahju tekitanud. Kahjunõudes esitatud asjaolud ei ole leidnud tõendamist ning nõue

on osaliselt aegunud.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 09.05.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle

eesmärki.

3-16-656

3(5)

1) Kaebaja valijate nimekirjast väljajäämise võis põhjustada Harju Maavalitsuse kui

rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 28 nimetatud andmeandja poolt rahvastikuregistrisse

ebaõige kande tegemine. Siiski ei saaks kaebust rahuldada isegi siis, kui Harju Maavalitsuse

tegevus oli õigusvastane. Valimisõiguse rikkumine ei ole riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg 1 kohaselt selline rikkumine, mis annaks aluse nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist. Kuigi kaebaja soovis 06.03.2011 ja 25.05.2014 valida ega saanud seda teha, ei

kuuluks sellest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, välja arvatud siis,

kui see tõi kaasa mõne RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumise. Samuti ei saanud

olukorras, kus kaebaja ei soovinud 20.10.2013 valimistel valida, tekitada kaebajale

mittevaralist kahju ainuüksi fakt, et teda ei olnud 20.10.2013 valijate nimekirjas.

2) Kaebaja head nime ei ole teotatud. Fakt, et kellegi nimi puudub konkreetse valimisjaoskonna

valijate nimekirjast, ei ole iseenesest halvustav ega saa tekitada isikust negatiivset kuvandit või

kahjustada tema mainet. Nime puudumine konkreetse valimisjaoskonna valijate nimekirjast

võib tähendada seda, et isiku nimi on teise valimisjaoskonna valijate nimekirjas või et nimi on

nimekirjast ekslikult välja jäänud.

3) Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud. Asjaolu, et 25.05.2014 valimisjaoskonnas viibijad

kuulsid, et kaebajat ei ole segastel asjaoludel valijate nimekirjas, võis tekitada kaebajale küll

ebamugavustunnet, kuid ei saanud riivata kaebaja väärikust niivõrd intensiivselt, et tegemist

oleks olnud alandamisega. Eraelu puutumatust võis riivata see, et valimisjaoskonnas viibijad

kuulsid sellest, et kaebajal on eestkostja ja tal on piiratud teovõime. Samas ei oleks võimalik

eraelu puutumatuse riive rahvastikuregistri ebaõige kandega sellises põhjuslikus seoses, et

kaebajale tekkida võinud kahju oleks olnud ebaõige kande vältimatu tagajärg. Asjaolu, et

kaebajal eestkostja olemasolu arutati kõrvaliste isikute kuuldes, oli tingitud kaebaja enda

käitumisest. Kaebajal oli võimalus jätta see asjaolu avaldamata.

4) Kaebaja oleks saanud esitada eestkostja vahendusel Euroopa Parlamendi valimise seaduse

(EPVS) § 24 lg 2 alusel linnasekretärile avalduse valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks.

Eestkostja ja eestkostetava võimalike omavaheliste kommunikatsiooniprobleemide ja

eestkostja tegevusetuse eest ei saa vastutada riik. Kui eestkostja põhjustas oma tegevusetusega

kaebajale kahju, saab kaebaja esitada tema vastu kahjunõude maakohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. EK palub määruskaebuses (tl 38-39p) halduskohtu määruse tühistada ja võtta kaebus

menetlusse.

1) Teovõime piiramise andmed (sh valimisõigusetus) on isikuandmete kaitse seadusest

tulenevalt delikaatsed isikuandmed, mis kajastavad isiku tervise seisundit väga spetsiifilises

valdkonnas. Need andmed tuginevad eriteadmistega isikute arvamustele ning kaebaja oli

sunnitud läbima tema isikut ja õigusi väga koormava menetluse. Seega ei teotanud ebaõigete

andmete avaldamine kaebaja au ega mainet, vaid riivas väga intensiivselt tema eraelu

puutumatust ja alandas inimväärikust. Ajavahemikus 20.12.2010 – 13.10.2014, mil kaebaja oli

rahvastikuregistri

järgselt

valimisõigusetu,

on

kaebaja

isikuandmetele

saanud

rahvastikuregistris juurdepääsu erinevad isikud kokku rohkem kui 100 korral.

2) Valimisõiguse tagamise kohustus tuleneb riigile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsioonist (EIÕK) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. Kaebajal puudus ka

01.03.2015 toimunud Riigikogu valimiste ajal selgus ja kindlustunne, kas ta oli valijate

nimekirjas või mitte. Kaebaja ei pidanud esitama linnasekretärile eestkostja vahendusel

avaldust valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks, kuna tal oli õiguspärane ootus aktiivse

hääleõiguse teostamisele. Samuti ei oleks see tegevus saavutanud kaebaja valimisnimekirja

3-16-656

4(5)

kandmist, kuna valijate nimekirja ja rahvastikuregistri andmete erinevuse korral oleks loetud

õigeks rahvastikuregistri andmed. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja eriliselt haavatavat

õiguslikku seisundit ja tegelikku halduspraktikat eestkostetavate isikute õiguste tagamisel.

Asjaolu, et kaebaja on kohustatud teostama oma valimisõigusega seonduvaid toiminguid

eestkostja vahendusel, seab kahtluse alla valimiste ühetaolisuse ja salajasuse.

3) Halduskohus ei kaalunud enne kaebuse tagastamist PS § 25 otsekohaldamist, kuigi möönis

Harju Maavalitsuse võimalikku õigusvastast tegevust. Hinnates hüvitamiskaebuse alust ja

põhjendatust üksnes RVastS § 9 lg 1 alusel, rikkus halduskohus menetlusnorme. RVastS

regulatsioon, mis välistab õigusvastase või alusetu valimisõiguse piiramisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise, piirab PS §-s 25 sätestatud põhiõigust nõuda kahju hüvitamist

koos valimisõiguse rikkumise tuvastamisega. PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse piirangu

intensiivsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et teovõime (sh valimisõiguse) piiramise

menetlus ei ole isiku vabatahtlik valik ning menetluse tulemusena piiratakse intensiivselt isiku

mitmeid põhiõigusi. Lisaks piirab RVastS regulatsioon PS §-de 14 ja 15 koostoimest tulenevat

õigust tõhusale kohtumenetlusele.

9. Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata (tl 57-59).

1) Tallinna linn ei ole asjas vastustaja, kuna juhul, kui kaebajale on kahju tekitatud, sai seda

tekitada vaid Harju Maavalitsuse ebaõige kanne rahvastikuregistris.

2) Kaebaja ei ole kasutanud valimisõiguse kontrollimiseks ja tagamiseks esmaseid

õiguskaitsevahendeid, mistõttu on kahju hüvitamine RVastS alusel välistatud. Kaebuse

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud jaoskonnakomisjonile avalduse enda valijate

nimekirja kandmiseks, pöördunud muul moel jaoskonnakomisjoni poole või vaidlustanud

mõnda jaoskonnakomisjoni toimingut. Kaebajal oli 06.03.2011 ja 25.05.2014 võimalus

koheselt pöörduda oma andmete täpsustamiseks samas majas asunud rahvastikuregistri

osakonna poole. Tõhusaim õiguskaitsevahend hääletamisõiguse tagamiseks on avalduse

tegemine enda valijate nimekirja kandmiseks ning enda valijate nimekirja kandmata jätmise

vaidlustamine, mille järgimata jätmine annab aluse tagastada kaebus läbivaatamatult

(Riigikohtu 22.01.2013 otsus nr 3-4-1-26-12, p 31).

2) Valimisõiguse rikkumine ei kuulu RVastS alusel hüvitamisele. Valimisõiguse rikkumise

korral ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ka juhul, kui saaks eeldada, et

kaebaja ei oleks väidetava kahju vältimiseks pidanud midagi tegema või kui kaebaja ei oleks

saanud väidetavat kahju kuidagi vältida. Valimistel hääletamise piiramist ei saa pidada

inimväärikuse alandamiseks ning tegu ei ole ka muu RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtumiga.

10. Harju Maavalitsus palub jätta määruskaebuse rahuldamata (tl 63-63p).

1) Rahvastikuregistris muudatuste tegemine oleks olnud võimalik ka valimiste päeval. Sellega

oleks kaebaja saanud tagada tema valijate nimekirja kandmise. Isiku õiguste rikkumise

tuvastamine ja hüvitise saamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel.

2) Valijate nimekiri on küll avalik, kuid pärast valimispäeva saavad isikud sellega tutvuda

üksnes õigustatud huvi olemasolul. Seega ei ole kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine

saanud üldiselt teatavaks. Kui isikut ei ole kantud konkreetse valimisjaoskonna valijate

nimekirja, ei ole välistatud võimalus, et isik on kantud mõne muu valimisjaoskonna valijate

nimekirja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-656

5(5)

11. Ringkonnakohus leiab, et EK määruskaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4

tuginedes ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruse kõiki põhjendusi korrata.

12. Halduskohus on õigesti selgitanud, et RVastS § 9 lg 1 ei anna alust nõuda avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist valimisõiguse rikkumise korral. Riigikohus on

kinnitanud, et põhiseaduse §-ga 25 ei ole vastuolus olukord, kui seadusega ei ole kehtestatud

riigi vastutust kõigi põhiõiguste igasuguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest

(Riigikohtu 31.03.2014 otsus nr 3-3-1-53-13, p 40). Ka valimisõiguse välistamist

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud ammendavast õigushüvede loetelust ei saa pidada PS §-st 25

tuleneva kahju hüvitamise õigusega vastuolus olevaks. Eeltoodu kasuks räägib lisaks asjaolu,

et valimisõiguse piirangute puhul ei ole üldjuhul rahalist hüvitist välja mõistetud ka Euroopa

Inimõiguste Kohtu praktikas. Seega on halduskohus õigesti lähtunud kaebuse perspektiivi

hindamisel RVastS § 9 lg-st 1 ega pidanud kaaluma PS § 25 otsekohaldamist.

13. Kaebusest ega määruskaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud RVastS § 9 lg 1 alusel

hüvitamisele kuuluvat kahju, sest juurdepääs rahvastikuregistrile on piiratud ning võimalik

üksnes seaduses sätestatud alustel. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja ei pidanud

kas ise või eestkostja vahendusel võtma kasutusele meetmeid oma olemasoleva valimisõiguse

teostamiseks juba siis, kui sai teada, et teda ei ole valijate nimekirjas. RVastS § 7 lg 1 kohaselt

võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. Seega isegi juhul, kui kaebajale oleks tekkinud RVastS § 9 lg 1

alusel hüvitatavat kahju, oleks ta pidanud esmalt püüdma ise kahju tekkimist vältida. Riigikohtu

seisukohtade kohaselt on hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks võimalus

vaidlustada enda valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas

muudatuste tegemiseks valla- või linnasekretärile (Riigikohtu 22.01.2013 määrus nr 3-4-1-26-

12, p 31; 14.11.2013 määrus nr 3-4-1-58-13, p 34). Ebaõige on kaebaja seisukoht, et

linnasekretärile avalduse esitamine valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete

muutmiseks ei oleks aidanud tal oma õigusi kaitsta. Isegi kui linnasekretär oleks jätnud vastava

taotluse rahuldamata, oleks seejärel olnud võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse

(RKVS § 25 lg 5, KOVVS § 30 lg 5, EPVS § 24 lg 5). Halduskohtul oleks olnud võimalik

kaebus rahuldada ja teha linnasekretärile ettekirjutus valijate arvestuse aluseks olevate

registriandmete muutmiseks (Riigikohtu määrus nr 3-4-1-26-12, p 32). Asjaolu, et kaebaja

teovõimet oli osaliselt piiratud, ei välistanud kaebajal eelpool nimetatud õiguskaitsevahendi

kasutamist. Kui kaebaja ise oleks esitanud linnasekretärile avalduse, oleks viimasel olnud

haldusmenetluse seaduse § 12 lg 2 teisest lausest tulenevalt kohustus astuda samme taotleja

teovõimelise seadusjärgse esindaja leidmiseks ehk pöörduda kaebaja eestkostja poole ja paluda

tal kaebaja avaldus heaks kiita.

14. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Määruskaebus jääb

seetõttu rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks