Legislator Case Law & Legislation
1-13-4292/138 AI generated

1-13-4292/138 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-4292/138
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 7. juuni 2013 otsusega tunnistati I.L süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat. Karistuse kandmise algusajaks loetakse 22. jaanuar 2013. Karistusaeg lõpeb 22. jaanuaril 2018.

Legislator headnote

AI generated

1-13-4292/138 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. juuni 2016 määrus. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Keywords

AI generated
psychosocial factors extensive criminal record personal circumstances borderline personality disorder criminal rehabilitation well-founded fear of persecution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-4292

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. juuni 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.L

Süüdimõistetu

(isikukood

)

XXX

kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. juuni 2016 määrus. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 7. juuni 2013 otsusega tunnistati I.L süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat. Karistuse kandmise algusajaks loetakse 22. jaanuar 2013. Karistusaeg lõpeb 22. jaanuaril 2018.

2. Viru Maakohtu 15. juuni 2016 määrusega jäeti I.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. I.L kannab esimest vanglakaristust I astme kuriteo eest, mis on toime pandud katseajal. Kohus leidis, et kriminaalhooldus I.L-ile mõju ei avaldanud. Kohus leidis, et kinnipeetava varasem käitumine ei süvenda veendumust, et ta täidab kõiki ettenähtud nõudeid ega pane toime uusi kuritegusid. Kantud on liiga väike karistusaeg. I.L-i on 8 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi on 7.

Positiivne on alalise elukoha olemasolu, ent sotsialiseerumist see ei soodusta, kuna elamispinnal elavad lähedased, mh kinnipeetava ema, on karistatud kriminaalkorras. Ka töökoha olemasolu on positiivne, ent see ei taga iseenesest õiguskuulekat käitumist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav korduvalt keeldunud majandustöödel osalemisest. Kinnipeetav selgitas istungil, et ei ole mingil tingimusel nõus tegema lihttööd. Kohus arvestas I.L-i madalat haridustaset, elukogemuse, tööharjumuse ja eriala puudumist ning ei pidanud eluliselt usutavaks, et kinnipeetavale võimaldatakse töökoht mõnel juhtival või erialaoskusi nõudval töökohal.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei mõista kinnipeetav sotsiaalprogrammide eesmärke ega tunnista sõltuvust. I.L-i on 2 korda karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, tagajärgedele mõeldes arvestab kinnipeetav vaid oma vajaduste rahuldamisega. Maakohus ei pidanud isiku poolt istungil väljendatud muutumissoovi piisavaks, et vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. Positiivsed muutused peaksid ilmnema juba karistust kandes. Käesoleval juhul neid aga ilmnenud ei ole.

3. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja I.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et arvestamata on jäetud, et I.L viibib vangistuses esmakordselt ja juba üle 3 aasta, mis on väga pikk aeg. Kuriteod pani ta toime alaealisena, mistõttu oleks kriminaalhooldus efektiivsem meede kui karistuse kandmine. I.L on vabanedes eluja töökoht ning toetav perekond. Formaalsed eeldused vabastamiseks on täidetud. Käitumiskontrolli rakendades saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski mitme aasta vältel. I.L omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega täidetakse vangistuse eesmärgid sisuliselt teiste, odavamate vahenditega. Samuti on täidetud vangistuse eesmärk – I.L-i suunamine õiguskuulekale käitumisele. Kinnipeetava edukas taasühiskonnastamine on kriminaaltäiteõiguse peamine eesmärk, mis eeldab vanglavälise sotsiaalse sidususe olemasolu. Erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks seadus ette ei näe.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud kaitsja esile toodud argumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.

5. Esmalt vajab toonitamist, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Praegusel juhul on maakohus piisava põhjalikkusega välja toonud need argumendid, miks ta leiab, et I.L-i karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Kokkuvõtlikult olgu üle korratud, et I.L-i käitumine vangistuses on ebarahuldav kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohus on asjakohaselt osundanud kõrgema kohtu praktikale, kus just õiguspärast käitumist loetakse ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Negatiivselt iseloomustab I.L-i ka tööst keeldumine. Samuti on kohus peatunud I.L-i vabanemisjärgsetel tingimustel (mh elukoha ning perekonna teemal) sedastades, et need pigem ei soodusta resotsialiseerumist tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Veel on kohus analüüsinud I.L-i võimalikke väljavaateid tööturul, mis on piiratud kinnipeetava madala haridustaseme, elukogemuse, tööharjumuse ja eriala puudumist tõttu.

6. Ehkki I.L-i kaitsja on välja toonud erinevaid vangistusest vabastamist toetavaid argumente, määruskaebuse väited ringkonnakohut maakohtu positsioonist erinevale seisukohale asumiseks ümber ei veena. Karistusseadustik ei näe ette isiku vangistusest tingimisi vabastamise imperatiivsust formaalsete aluste esinemisel. Küll aga näeb seadus ette, et isiku võib jätta vabastamata arvestades kuriteo toimepanemise ajaolusid, süüdlase käitumist vangistuses ning tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Maakohus leidiski, et I.L-i poolt toime pandud kuriteo asjaolud (vägivaldne I astme kuritegu, mis on toime pandud katseajal), käitumine vangistuses ning vabanemisjärgsed tingimused, ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuivõrd maakohtul on õigus jätta isik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase käitumist vangistuses ja tema vabanemisjärgseid tingimusi arvestades, on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau