1-16-4250/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-4250

) (3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-4250 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi G.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1 kokkuleppemenetluses järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31. m 2016. a otsus ai Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav G.F

(ik xxx;

viibimiskoht Tallinna Vangla), kaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

J G.F-i kaebus Harju Maakohtu 31. mai 2016. a otsuse peale ätta menetluskulude

väljamõistmises läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 31.05.2016.a otsusega tunnistati G.F kokkuleppemenetluses süüdi KarS § järgi ja karistuseks mõisteti § 266

199 lg 2 p-de 8,9

4 kuud vangistust ning KarS

lg 2 p 1

2 kuud vangistust järgi ja karistuseks mõisteti . KarS § 64 lg 1 alusel suurendati

raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise alguseks G.F-i kinnipidamise aeg, s.o 18.02.2016.

2. Sama otsusega mõisteti välja G.F-ilt riigi tuludesse sundraha 645 eurot,

jäljeekspertiisi kulu 314 määratud kaitsja tasu 384 § 180 lg 3 alusel eurot ja eurot. KrMS

määrati, et võib menetluskulud tasuda G.F

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes kuus kulub tasumisele 111,92 eurot.

3. 22.06.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus G.F-i kaebus, milles ta palub end vabastada ekspertiisikulude kandmisest, kuna ekspertiisi tegemine ei olnud vajalik. Nimelt tegi G.F menetluse algusest koostööd ning tunnistas end täielikult süüdi. Lisaks

1-16-4250

) (3

palub G.F

vaadata üle temalt väljamõistetud menetluskulude summa ja võimaldada neid tasuda mitte igakuiselt, vaid korraga . Kaebaja selgitab, et vanglas aasta aja pärast viibimise tõttu s enda ametliku töö ning vanglal on tema majanduslik olukord raske. Ta kaota ei ole võimalik uut töökohta pakkuda.

Lisaks on G.F rahalised kohustused Tele-2 ees ning puudub kindel elukoht.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G.F-i kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a 3-1-1-7-16 seisukohale, määruses nr et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppem

enetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg t 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste -s

p -de 2- uudumise KrMS § 199 lg 1 p

6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle -

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise -

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta - kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7 ).

7. Kaebuses, mille on esitanud G.F, okkuleppemenetlust ei ole viidatud ühelegi k

reguleeriva k G.F-i riminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

8. Kriminaalasjas on G.F, tema kaitsja ja proku 31.05.2016 röri vahel sõlmitud

kokkulepe (II kd,

-21 tl 18 ), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Nii on kokkuleppes ära toodud jäljeekspertiisi kulu 314 eurot, sundraha 645 eurot, kokkuleppe sõlmimise hetkeks teada olnud kaitsjatasu 192 eurot.

1-16-4250

) (3 Kokkuleppes on ära märgitud ka, et kaitsjatasule lisandub kaitsja kulu seoses kohtumenetluses osalemisega. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. G.F mida kokkulepe kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõl selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II kd, tl 21). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

G.F

nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus G.F kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustub

ja jääb kokkuleppe juurde (II kd, 25). Seejuures selgitas maakohus istungil tl menetluskuludega seonduvat veel eraldi ning G.F kinnitas, et talle on nende kuulumine kokkuleppesse ositi tasumine arusaadav. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt ja kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab

3 pringkonnakohus G.F-i kaebuse

läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pavel Gontšarov kohtunik