1-13-6145/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-6145

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 6. juuni 2016

määrus Toomas Helme (ik 38206040333) tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Toomas Helme kaitsja vandeadvokaat

Raul Ainla, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 6. juuni 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 31. märtsi 2014 otsusega mõisteti Toomas Helmele KarS § 424 ja § 329 järgi

§ 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta

4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16. juuni 2011 otsusega

mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja mõisteti T. Helmele liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud

26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja

hulka. Karistuse kandmise algusajaks on 1. juuli 2015.

2. Tartu Vangla esitas 27. aprillil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Helme

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 6. juuni 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. T. Helmet on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste

süütegude eest. Isik on kuritegusid pannud toime ka välisriigis. Vangistuses on T. Helmel kaks

kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta õpib hetkel 12. klassis ning on läbinud sotisaalprogrammi

„Eluviisitreening“. Vabaduses on T. Helmele tagatud elu- ja töökoht. Vaatamata kinnipeetavat

iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele ei pidanud kohus T. Helme ennetähtaegset

vabastamist esimesel võimalusel põhjendatuks. Isik kannab vangistust samalaadsete

kuritegude eest, mis on pandud toime katseajal. Teist korda sarnaste kuritegude

toimepanemise eest mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaegne vangistamine on sellises

olukorras vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Helme kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, kes

taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamist. T. Helmel ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning isik on võtnud

aktiivselt osa resotsialiseerivast tegevusest: osalenud sotsiaalprogrammis ning omandanud

keskhariduse. Vabaduses on T. Helmel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Süüdlane on

katkestanud sidemed kriminaalkorras karistatud ja narkootikumide tarvitavate isikutega. Isiku

puhul on pigem madal risk uute kuritegude toimepanemiseks. Elektrooniline valve ja

käitumiskontroll aitaksid T. Helmel paremini ühiskonda sulanduda.

Ringkonnakohtu järeldused

5. Määruskaebuses toodud väited ei lükka ümber maakohtu põhistatud seisukohti T. Helme

ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus võtnud

arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudnud õigustatud järeldusele mitte

kinnipeetavat vabastada. Nõustudes maakohtu seisukohtadega märgib ringkonnakohus

vastusena määruskaebusele üksnes järgmist.

6. Kahtlemata iseloomustab T. Helmet mitmeid positiivseid asjaolusid, mida maakohus on

määruses ka käsitlenud. Samas ei ole need asjaolud piisavad, et tuua kaasa kinnipeetava

ennetähtaegne vabastamine. T. Helmet on varasemalt korduvalt karistatud mitmete kuritegude

eest ning ringkonnakohtu hinnangul esineb endiselt reaalne oht uute kuritegude

toimepanemiseks. Suurt tähelepanu tuleb samuti pöörata sellele, et isik kannab vanglakaristust

katseajal toime pandud kuritegude eest. T. Helme vabastati Harju Maakohtu 12. detsembri

2011 määrusega tingimisi enne tähtaega KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi mõistetud vangistusest.

Sealjuures esinesid tollal sarnased ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud mis hetkelgi.

Hoolimata kriminaalhoolduse kohaldamisest pani T. Helme katseajal siiski toime samalaadse

kuriteo. Maakohus on õigesti märkinud, et see asjaolu välistab kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegse vabastamise esimesel võimalusel. Järgnevat karistusaega saab T. Helme

kasutada temas tekkinud positiivsete muutuste kinnitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 6. juuni 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk