1-09-2478/1 · 1-09-2478/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-2478 (kohtueelses menetluses nr 08260105806) riik N.H ja F.K versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav N.H

(isikukood xxx; elukoht xxx xxxx

xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx; ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus kehaline väärkohtlemine KarS § 121 järgi

Kaitsja advokaat Peeter Ivanjuk

Süüdistatav F.K

(isikukood xxx; elukoht xxx xxxx

xxxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx ;ei tööta; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus kehaline väärkohtlemine KarS § 121 järgi

Kaitsja advokaat Peeter Ivanjuk

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada N.H süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära, s. o 11 000 (üksteist tuhat) krooni;

1.2 tunnistada F.K süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 220

(kakssada kakskümmend) päevamäära, s. o 11 000 (üksteist tuhat) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 N.H-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 6 049 (kuus tuhat nelikümmend üheksa) krooni 85 senti riigi kasuks;

2.2.2 F.K-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 49 (nelikümmend üheksa) krooni 85 senti riigi kasuks. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-2478“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse- korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 2478“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistused

Süüdistusest nähtuvalt on N.H ja F.K koos toime pannud kuriteona inimese tervise kahjustamise ja valu tekitamise, s. t kehalise väärkohtlemise KarS § 121 järgi,

mis seisnesid:

1) 09. novembri 2008.a hommikul oma alaealisele 14-aastasele tütrele Els P.le Viljandi

maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxx kallale tungimises, kus

vanemad käskisid tütrel teksapüksid jalast võtta, seejärel surusid kannatanu selili põrandale, F.K hoidis kannatanut kinni ja N.H peksis korduvalt vitsaga kannatanut vastu reisi ja tuharat; seejärel tirisid vanemad tütre käsipidi tuppa, kus jätkasid kannatanu peksmist, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse;

2) 10. novembri 2008.a pärastlõunal oma alaealisele 14-ne aastasele tütrele Els P.le Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxx kallale tungimises, kus N.H

tiris kannatanut juustest ja F.K peksis kannatanut kätega kehasse ja pähe. Kannatanu kukkus rüseluse ja peksmise käigus kivipõrandale peaga vastu põrandat ning kaotas teadvuse. Els P. tuli teadvusele, kui N.H ja F.K valasid talle vett näkku. Oma tegevusega põhjustati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe-

menetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) N.H KarS § 121 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 11 000 krooni; 2) F.K KarS § 121 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 11 000 krooni.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

3

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe- menetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 99.70 krooni.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiisi N.H-le tegemisega tekkinud kulud – 6 000 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 99.70 krooni Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) N.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 049.85 (6 000+49.85) krooni riigi kasuks;

2) F.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 49.85 krooni riigi kasuks riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused

4 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik