4-09-1662/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-09-1662 Lahend väärteomenetluses Lõuna Politseiprefektuuri komissari 08.02.2008 otsus V.L karistamises LS § 74’ 1 lg 1 järgi rahatrahviga 80 trahviühikut s.o 4800 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Määruse tegija kohtunik Kalev Kuningas Süüdlane

V.L (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Rahuldada kohtutäituri avaldus ja asendada V.L-ile Lõuna Politseiprefektuuri

08.02.2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 4800 krooni so 80 trahviühikut arestiga 8 päeva. V.L-ile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata

25. veebruar 2009 Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); V.L tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Muud otsustused

2. Määruse koopia saata:

2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 süüdlasele V.L; 2.3 kohtutäiturile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud

2

Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse

seadustiku mõistetud tasumata (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse V.L-ile

rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt (KarS) §-s 72 karistusseadustiku sätestatule. Kohtu põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 11

kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul.

Vastavalt TMS § 200 lg-le 3 kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui

osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale TMS-s sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata.

TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse

rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel

määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt (KarS) §-le 72, kui karistusseadustiku

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks.

Süüdlasel on tasumata rahatrahv 160 trahviühikut, mis vastab 16-le arestipäevale. Põhjendatud on tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

Süüdlane ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rahatrahvi asendamine arestiga on välistatud. VTMS § 205 lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale.

Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja

saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

VTMS § 189 kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt.

VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja

menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates

vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib

kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193).

Kalev Kuningas

Kohtunik