1-08-14929/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-14929

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruaril 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-08-14929 nr. 008230117237 / / Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 04. veebruaril 2009.a. Kriminaalasi U.P süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Peeter Pool Kaitsja Andrus Repnau

SÜÜDISTATAV:

U.P -elukoht: xxx,isikukood : xxx,koda-kondsus: EV,haridus: 11 kl, emakeel: eesti ,töökoht : OÜ M , osanik

karistatus:

- Saare Maakohus KrK § 143 lg 2 p 1, § 185 lg 2 p 1 alusel tingimisi v/k 1a 2k, katseaeg 18.01.2000 2a - Harju Maakohus KrK § 195 lg 2, § 139 lg 3 p 1, § 203 lg 1, Kars § 64 lg 1, § 74 alusel 10.12.2002 tingimisi vangistus 2a, katseaeg 3a, 25.04.05 Tallinna Linnakohtu otsusega pikendatud katseaega 2 kuu võrra. - 15.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja KarS § 184 lg.1 alusel tingimisi vangistus 1

aasta, 5 kuud ja 28 päeva. Väärtegude eest 9 korda (kõik täitmata) Süüdistatavale kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON Mõista U.P süüdi KarS § 424 järgi ning karistada 3 (kolme) kuulise vangistusega .

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada U.P-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kahe) kuuline vangistus.

2

KarS § 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel suurendada mõistetud karistust 15.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva võrra

ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1(üks) aasta, 7(seitse) kuud ja U.P-le 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui U.P ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 2 (kahe) aastase katseaja kestel

75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas;ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 04. veebruar 2009.a.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta U.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.

Tõkendelukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista U.P-lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud riigituludesse osaliselt 495.60 , s.o kaitsjatasu kohtueelses uurimise lõpus krooni (nelisada üheksakümmend

viis krooni ja 60 senti) ,joobeekspertiisi tasu (nelisada kakskümmend) ning 420.-krooni sundraha 50 % s.o. krooni. (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 3262.50 senti)

Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedpangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus: „

2800049777 U.P , 1-08-

14929 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule

15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon

kuulutatakse 03.veebruaril 2009 a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 20. veebruaril 2009.a. kell 15.00

Süüdistus

U.P’ süüdistatakse selles, et tema olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti, olles joobeseisundis 08.09.2008.a. kella 11.07 ajal juhtis Harjumaal, Saku alevikus, Teaduse 4a maja juures mootorsõidukit xxx reg nr xxx Seega , olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime U.P mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud

Kohus leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud.

3

Süüdistatav U.P tunnistas kohtuistungil ennast süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav sündmuse kohta täiendavalt ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav andis ütlusi, mille kohaselt jätkub tal raha üksnes toidu eest ja rahatrahvide tasumiseks, leidis, et teda tuleks karistada tingimisi vangitusega ning jätta alles juhtimisõigus, kuna selle äravõtmisel tekkivad suured raskused.

Süüdistatava kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kogutud tõendid on lubatavad ja tegu on nendega

tõendatud. Leidis, et rahalise karistuse mõistmine kõne alla ei tule, nõustus 2-kuuse vangistuse tingimisi mõistmisega, vaidles vastu lisakaristuse kohaldamisele, kuna süüdistatav vajab mootorsõiduki juhtimise õigust töö tegemiseks.

Kohus leiab, et U.P poolt toime pandud kuritegu on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega:

06.06.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009011 (tl 12-13);

08.09.2008.a. väärteoprotokolliga nr AB 952570 (tl 3);

08.09.2008.a. protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 4);

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3838/116 (tl 7);

Saatelehega laboratoorseks uuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes (tl 9);

Tunnistaja T Urva ütlustega (tl 24);

Tunnistaja M Männamaa ütlustega (tl 25);

U.P kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (tl 26-28);

15.10.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-10339 (tl 38-43

Kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus ning kohus loeb 06.06.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,009011, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 3838 ning

süüdistatava ütlustega tõendatuks, et süüdistatav U.P oli 06.06.2008.a. karistatud

mootorisõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning et 08.09.2008.a. juhtis ta mootorsõidukit

narkootilise aine joobes. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas U.P käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et U.P on pannud toime KarS § 424 koosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teo, mille toimepanemise eest tuleb teda karistada.

Karistuse mõistmine

KarS § 424 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

Kohus juhindub U.P-le karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Võttes arvesse asjaolu, et süüdistatav on varem 9 korral karistatud väärtegude toimepanemises, sh liiklusalaste ja narkootiliste ainete tarvitamisega seotud väärtegude eest,

4 samuti kuritegude toimepanemises eest, samuti süüdistatava ja kaitsja seisukohti rahalise karistuse mõju kohta süüdistatava seisundile, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke ei

ole võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega ja U.P-le tuleb mõista karistuseks vangistus. Lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, prokuröri taotlusest ning kaitsja nõustumisest prokuröri taotletud vangistuse pikkusega peab kohus 08.09.2008.a. toime

pandud teo eest võimalikuks ja otstarbekohaseks karistada U.P vangistusega kestvusega 3 kuud.

Tuginedes KrMS § 238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg.1 ja 64 lg.1 alusel tuleb U.P-le mõistetavat karistust suurendada 15.10.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta, 5 kuu ja 28 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista U.P-le 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kohus peab võimalikuks jätta mõistetud karistus KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel täielikult

täitmisele pööramata, kui U.P ei pane 2- (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elab kohtu määratud

alalises elukohas - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi

õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse tegemise päev 04. veebruar 2009.a.

Kohus peab vajalikuks KarS § 50 lg.1 alusel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamist, karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks

kohaldada lisakaristust pikkusega 4 kuud. Asjaolu, et U.P on väidetavalt seadnud

oma sissetuleku teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise ega ka minimaalmääras kohaldamise aluseks. Süüdistatav ei

ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta

objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel korduvalt

mootorsõiduki juhtimise eest joobes võib kohus jätta temalt juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki

juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd

erandlikuks asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata

toimepandud teole. Samuti ei ole põhjendatud lisakaristuse määramine üksnes

minimaalmääras. Mootorsõiduki juhtimisõiguse kui eriõiguse abil võib isikul küll olla

võimalik oma põhiõigusi ja -kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid selle äravõtmine pikemaks kui 1 kuu ei takista käesoleval juhul U.P elatist teenida. Samuti nähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest, et U.P on reaalselt kasutanud mootorsõidukit ajal,

mil juhtimisõigus juba oli peatatud, põhjusel, mis ei olnud seotud tema tööülesannete

täitmisega, seega suhtus ta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamisse erilise ükskõiksusega.

Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse

olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Vaatamata varasemale kogemusele raskustest, mille tingis varasem sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, ei ole U.P aga

sellest järeldusi teinud. Kohus on seisukohal, et U.P otsus jätkata mootorsõiduki

kasutamist juhtimisõiguse peatamise ajal üksnes kinnitab vajadust mõista karistuse

5

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatavale lisaks põhikaristusele ka

lisakaristus. Arvestades joobes juhtide kõrget ohtlikkust liikluses ning nende hoolimatut

suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses

osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki.

Kohtukulud

KrMS § 175 lg.1 p 3, 4 ja 9 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukulud s.o

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses.

Arvestades U.P varalist seisundit peab kohus KrMS § 180 lg.3 alusel võimalikuks vähendada väljamõistetava sundraha suurust 50% võrra, kuid sundraha tasumise kohustusest

täielikku vabastamist kohus võimalikuks ei pea. Sundraha instituudi mõte ja eesmärk on kohustada just õigusvastase teo toimepannud isikut kompenseerima kriminaalmenetluse üldisi kulusid, s.o kulusid, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sellisest kohustusest on alust isikut vabastada üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Asjaolu, et kriminaalasjas 1-08-

10339, milles menetleti ajaliselt varasemas kohtumenetluses süüdistust hilisemas teos, juba mõisteti U.P-lt sunniraha välja, ei ole käesolevas kriminaalasjas sundraha tasumise kohustusest vabastamiseks vajalikuks erandlikuks asjaoluks. U.P oli objektiivselt võimalik vältida kriminaalasjade menetlemist kahes erinevas kohtumenetluses, kuid ta ei

teinud seda. Samuti ei anna süüdistatava varaline seisund, objektiivsed võimalused selle

kujundamiseks ning resotsialiseerumisväljavaated alust tema suuremas ulatuses sunniraha tasumisest vabastamiseks.

Kohtunik