1-08-16300/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2009.a. Tallinnas

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Kadri Allika

Prokurör Urmo Paal

Kaitsja Leelo Viil

Menetluse liik lühimenetlus

Süüdistatav: R.V, ik: xxx; elukoht: xxx; EV kodakondsus; emakeel: eesti keel;

keskharidusega; töökoht: A AS; väärteokorras karistatud 8-l korral, kriminaalkorras varem karistatud 3-l korral: Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2; § 47 01.04.2002.a. alusel tingimisi vabadusekaotusega 3 kuud katseajaga 1 aasta; 28.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 alusel rahalise karistusega 2000 krooni; 14.06.2007.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424, KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 10000 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks (tl 33-35)

Tõkend – kahtlustatavana kinnipeetud 23.11-24.11.2008.a.,

süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.V KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.11.-24.11.2009.a., s.o 2 päeva ja seega lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-08-16300

2

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; •

p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; •

p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; • p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 19.02.2009.a.

Määrata R.V Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta R.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista R.V-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1787 krooni ja 70 senti.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16300 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 19.02.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

R.V süüdistatakse selles, et tema, olles 14.06.2007.a Harju Maakohtu otsusega KarS

§ 424 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahalise

karistusega 10000 krooni, uuesti kehtiva karistuse ajal 23.11.2008.a. kella 23.30 ajal, olles

joobeseisundis, juhtis Harjumaal, Raasiku vallas, Arukülas, Männiku tee 26 maja juures mootorsõidukit xxx, reg. nr. xxx.

Seega R.V juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda varem on karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas R.V , et on

süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. R.V ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut vangistusega

tingimisi. Kaitsja palus kohaldada lisakaristust –juhtimisõiguse äravõtmist minimaalmääras. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis R.V karistamist 6

kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada KarS §47 sätteid mõistes

vangistuse tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Samuti lisakaristusena kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. Ka palus prokurör kaaluda kohustusena määratleda süüdistatava osalemise alkoholitarbimise vastastes sotsiaalprogrammidees.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud

kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et R.V tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning R.V

puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.V süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise

eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki

juhtimise toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus R.V puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. R.V on varem korduvalt Liikluseeskirjade

rikkumise eest karistatud, tegemist isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Alkoholijoobes juhtis isik sõidukit, tulenevalt karistusregistri andmetest, kohtuotsustest nii 2005.a., 2006.a.,

2008.a. Rahalised karistused ei ole tulemusi andnud, mistõttu ei kannaks rahaline karistus karistsue eesmärke. .

Arvestades R.V isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et vangistusest tingimisi

vabastamise on otstarbekas. Kohus leiab, et on vajalik kohaldada KarS § 74 sätteid. Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud

vangistuse määraga, katseajana on põhjendatud kohaldada 18 kuud. Kohus ei pea vajalikuks Kars § 75 lg.2 p.8 kohaldamist,kuna pole tuvastamist leidnud süüdistataval erisekkumist eeldav alkoholismiprobleem.

Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses. On

põhjendatud lisakaristuse kohaldamine 1 aastaks. Antud lisakaristuse määra määratlemisel arvestab kohus nii võimalust muuta isiku väärtushinnanguid liikluses, tema liiklusohtlikkust kui ka õiguskorra huve.

R.V süüd tõendavad: • R.V alkoholijoobe tuvastamise protokoll (tl 2), millest nähtub, et R.V

tuvastati 24.11.2009.a. kella 00:30 ajal Arukülas, Männiku tee 26/28 alkoholijoove (1.36 mg/l). • Tunnistaja VP’i ütlused (tl 3-4), mille kohaselt 23.11.2008.a. kella 23.30 paiku nägi

ta, et Arukülas, Männiku teel sõitis Lagedi-Peringi maantee poolt Talve tee poole

valge kaubik kraavi. See juhtus Männiku tee 28 juures. Alkoholijoobe tunnustega kaubikujuht palus Kaubiku järel sõitnud PA’ilt, et ta aitaks tal autot välja tõmmata.

PA palus tunnistajat jälgida, et kaubikujuht ei jätkaks sõitmist. Tunnistaja jälgis

olukorda politsei saabumiseni. Politsei tuvastas, et kaubikut juhtis joobes R.V .

4 •

Kahtlustatav R.V ütlused (tl 12-14), /, mille kohaselt tunnistab R.V

end süüdi kahtlustuses esitatud kuriteos. Kahetseb tehtut. Ta lisab, et

23.11.2008.a. kella 18:00-19:00 vahel oli ta elukaaslase juures Aruküla alevikus,

Harju tee 23, kus tarvitas alkoholi, juues ära 1-liitrise viina kolme inimese peale. 23.11.2008.a. kella 21.45 ajal hakkas ta juhtima sõidukit XXXreg nr XXX, et tuua

poest juurde alkohoolseid jooke. Temaga oli kaasas ka kaasreisija, Seda hetke, kui autot juhtima asus ei mäleta nagu ka seda, kas keegi keelas teda. Enda sõnul ei anna alkoholi tarbinuna oma tegudest endale aru. Auto võtmed oli ta kellelegi ära andnud,

kuid ta võttis toast varuvõtmed ning läks ikkagi sõitma. Ta sai ära käia Aruküla alevikus asuvas poes, kuid tagasiteel jäi lumme kinni. Umbes kella 23.30 ajal pandi ta saabunud politseinike poolt alkomeetrisse puhuma, see näitas 1,36 mg/l, millega ta ka nõustus ning meditsiinilist tuvastamist ta ei soovinud. Ta teab, et teda on 2007. aastal kohtuotsusega karistatud alkoholijoobes juhtimise eest, kuid arvas, et karistus ei ole enam kehtiv. Teab, et alkoholijoobes ei ole lubatud sõidukit juhtida, tunnistab oma

süüd. Lisab, et alkoholi tarvitanuna ei mõtle enam adekvaatselt ja seetõttu asus ka

23.11.2008.a. alkoholijoobes sõidukit juhtima. Soovib võimaluse korral rahalist karistust, enda sõnul on eelmise rahalise karistuse täielikult tasunud. Palub alles jätta juhtimisõigus. •

Harju Maakohtu 14.06.2007 otsuse väljatrükk (tl 29-30), millest nähtub, et

14.06.2007.a. on R.V karistatud KarS § 424, § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 10 000 krooni (mis määrati KarS § 66 alusel tasumisele 10 kuu jooksul)

ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega KarS § 50 lg 1 p 1 alusel 4-ks kuuks.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: andmed puuduvad. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad.

Kohtunik