2-15-119307/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Meeli Kaur Merilin Saava Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-119307 XXXX oü hagi XXXXOÜ vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX oü (registrikood XXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolshakova Kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX), seaduslik esindaja Igor Šats Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXX oü avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata XXXX oü menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 150 eurot.

3. Mõista XXXXOÜ-lt XXXX oü kasuks välja menetluskulu 150 eurot.

4. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXXXOÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (150 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30.11.2015 otsusega rahuldati XXXX oü (hageja) hagi, hageja menetluskulud määrati kindlaks ja jäeti XXXXOÜ (kostja) kanda. Kostja kaja jäeti 13.01.2016 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2016 otsusega jäeti maakohtu 13.01.2016 määrus muutmata, määruskaebus rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Seega jõustus Harju Maakohtu 30.11.2015 otsus 17.05.2016. Kostja avaldus

2. 14.01.2016 ja 09.06.2016 esitas hageja taotlused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud koosnevad tasust esindajale õigusabi eest kokku summas 300 eurot (käibemaksuta). Hageja palub otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja hageja menetluskulude avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS §

175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1- 153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14).

4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS §

175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

5. Hageja esitas avaldused menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks tähtaegselt. Avaldused vastavad TsMS § 174 lg 3 nõuetele.

6. Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Hageja esindaja tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuta) peab kohus käesolevas menetluses mõistlikuks ja põhjendatuks. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuulub kindlaksmääratud summa väljamõistmisele käibemaksuta. Samas ei pea kohus põhjendatuks ajakulu. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu kaja suhtes seisukoha koostamiseks 0,5 tund ja määruskaebuse osas 1 tund, kokku 1,5 tundi.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.

8. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik