2-16-11447/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11447 Tsiviilasi K V hagi H D vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K V, isikukood *, elukoht * Kostja H D, isikukood *, elukoht hagiavalduse järgi *, rahvastikuregistris elukoha andmed puuduvad, kuna elamisloata-õiguseta isik Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast K V hagi H D vastu abielu lahutamise nõudes, kuna tsiviilasi ei allu Eesti kohtule. 2. Edastada määrus hagejale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Jätta menetluskulud hageja kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. 3. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud, kuna kostjale ei ole menetlusdokumente edastatud. Edasikaebamise kord

Hagi menetlusse võtmise keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus

2

27.07.2016. a esitas hageja K V Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja H D vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole poolte abielu sõlmitud Eestis ning poolte abielulised suhted on lõppenud 16.12.2012. a. Hageja soovib abielu lahutada.

2. Kohtumääruse põhjendus

2.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

2.2. Kohtule esitatud hagiavalduse järgi on kostja elukoht Ukrainas. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilning kriminaalasjades (vastu võetu 15.02.1995. a), mille art 27 p 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kohus on kontrollinud nii kostja kui hageja andmeid Rahvastikuregistris ning Rahvastikuregistri andmete järgi on nii hageja kui kostja Ukraina kodanikud ning abikaasadel ei ole ühist elukohta Eesti Vabariigi territooriumil. Rahvastikuregistri andmete järgi on kostja H D elamisloata-õiguseta isik ning tema elukoha andmed puuduvad. Hagiavalduse järgi elab kostja Ukrainas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Eesti kohus ei ole pädev käesolevat tsiviilasja lahendama, kuna mõlemad abikaasad on Ukraina kodanikud ning abikaasadel ei ole elukoht Eesti Vabariigi territooriumil. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

3. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Kostja ei ole seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud, kuna kostjale ei menetlusdokumente edastatud. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.

3

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik