3-16-1509/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1509

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Marianna Saprõkina (isikukood 46407140369)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba käsutamise

keelumärke

kandmiseks

kinnistusraamatusse

ühisomaniku Marianna Saprõkina suhtes Marianna

Saprõkina ja I. S. ühisomandis oleva Tallinna linnas

asuva

kinnistu

(registriosa

nr xxxxxxx) xxxxxxxx osas Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu).

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile,

kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel

täitetoimingute

sooritamisest.

Marianna

Saprõkinale

toimetada

määrus

kätte

pärast

täitetoimingute sooritamise kohta kohtule teabe

laekumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUS

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27.07.2016 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 alusel taotluse, milles palub anda luba MKS § 130 lg 1 punktis 1

sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, s.o kinnistu käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu).

2. Taotluse kohaselt on Marianna Saprõkina alates 30.08.2004 käesoleva ajani OÜ Alfalant

juhatuse liikmeks. Seisuga 26.07.2016 on OÜ-l Alfalant maksuvõlg kokku summas

47 730,97 eurot, millest põhivõlg on summas 34 117,98 eurot ja intress summas 13 612,99 eurot.

Äriühingu maksuvõlg on tekkinud: 13.05.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/030809-9 perioodi august

2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksust summas 1096,52 eurot (määratud

maksukohustusest on seisuga 26.07.2016 tasutud kokku 217,14 eurot) ja käibemaksust summas

687 eurot (nimetatud summat on 14.05.2015 tagastusnõude arvelt vähendatud 655,52 euro

suuruses summas ja 14.05.2015 on nõude katteks tasutud summa 31,48 eurot. Seega on määratud

maksukohustus täidetud); 09.06.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/028089-10 perioodide august 2014

ja september 2014 eest täiendavalt tasumiseks määratud tulumaksust kokku summas

30 470,73 eurot (määratud maksukohustusest on käesolevaks ajaks tasutud summa 1323,16 eurot);

12.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/031229-17 perioodi oktoober 2014 eest täiendavalt

tasumiseks määratud tulumaksust summas 3873,44 eurot (määratud maksukohustus on käesoleva

ajani täitmata) ning tööjõumaksudest kokku summas 341,32 eurot (määratud maksukohustusest on

seisuga 26.07.2016 tasutud kokku 293,79 eurot); äriühingu enda poolt perioodil oktoober 2014

kuni juuni 2015 deklareeritud kuid tasumata tulumaksust summas 45 eurot ja käibemaksust

125,06 eurot. Maksuvõla tekkimise perioodil august kuni oktoober 2014 oli OÜ Alfalant juhatuse

liikmeks Marianna Saprõkina.

2.1 OÜ Alfalant on kajastanud august 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna Strantum

OÜ 31.08.2014 arvel nr 156214 näidatud käibemaksu summas 687 eurot. OÜ Alfalant poolt

MTA-le esitatud dokumentide alusel on OÜ Alfalant väidetavalt soetanud autoremonditeenust

Strantum OÜ-lt. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-l Alfalant puudub alus sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks Strantum OÜ rekvisiitidega arve alusel, sest Strantum OÜ ei ole OÜ-le Alfalant

teenust osutanud ega teenuse osutamise kohta arvet väljastanud. Seega puudub OÜ-l Alfalant

õigus arvestada sisendkäibemaksuna maha Strantum OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuse arvel

kajastatud käibemaksu kokku summas 687 eurot.

MTA-le esitatud andmetest nähtub, et OÜ Alfalant tegi kontrollitaval perioodil, s.o 31.08.2014

väljamakse kassast J. S. summas 4125 eurot, kassa väljaminekuorderil nr 007-14 on väljamakse

alusena näidatud Strantum OÜ 10731164 arve autoremont. Maksumenetluses on tuvastatud, et OÜ

Alfalant on teinud kassa kaudu väljamakse, mille toimumine kassa väljaminekuorderil viidatud

tehingupoolega Strantum OÜ ei ole tõendatud, mistõttu on tegemist maksega, mille kohta puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument ja mis

tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

Seega on OÜ Alfalant jätnud eelpool nimetatud ettevõtlusega mitteseotud kulutuse summas

1096,52 eurot deklareerimata ning nimetatud kulutustelt tulumaksu arvestamata ja tasumata.

Kontrolli

tulemusena

vähendas

maksuhaldur

OÜ

Alfalant

perioodi

august

2014

käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu summas 687 eurot ja kohustas OÜ-d Alfalant

tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kulult summas 1096,52 eurot.

2.2 MTA tuvastas, et OÜ Alfalant on kontrollitaval perioodil oma raamatupidamises kajastanud

august 2014 ja september 2014 20% määraga maksustatavas käibes Mainsail OÜ-le väljastatud

arvetel näidatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuses Groupline OÜ arvetel näidatud

käibemaksu.

MTA-le OÜ Alfalant poolt esitatud dokumentide alusel on OÜ Alfalant väidetavalt müünud

ehitusteenust Mainsail OÜ-le kokku summas 135 600 eurot (sh käibemaks summas 22 600 eurot)

selliselt, et perioodil august 2014 summas 42 000 eurot ja perioodil september 2014 summas

93 600 eurot. Samas on OÜ Alfalant kajastanud august 2014 KMD-l 20% määraga maksustatavas

käibes Mainsail OÜ-le väljastatud arve summas 35 000 eurot ja arvestanud käibemaksu summas

7 000 eurot ning september 2014 KMD-l 20% määraga maksustatavas käibes Mainsail OÜ-le

väljastatud arveid kokku summas 65 000 eurot ja arvestatud käibemaksu summas 13 000 eurot.

Maksuhaldur on aga kindlaks teinud, et OÜ Alfalant raamatupidamises OÜ Alfalant poolt

Mainsail OÜ-le esitatud arved on tegelikku majanduslikku sisu mitteomavad arved ning

kaupu/teenust nende arvete alusel ei ole nimetatud äriühingule osutatud. Seega kajastavad

OÜ Alfalant poolt Mainsail OÜ-le väljastatud arved tegelikkuses mittetoimunud tehinguid ja

OÜ Alfalant puudus õigus kajastada august 2014 ja september 2014 käibemaksuarvestuses

Mainasil OÜ-le väljastatud arvetel näidatud maksustatavat käivet augustis summas 35 000 eurot ja

septembris summas 65 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu augustis summas 7000 eurot ja

septembris summas 13 000 eurot.

OÜ Alfalant on kajastanud august 2014 KMD-l sisendkäibemaksuna Groupline OÜ arvel näidatud

käibemaksu summas 6667,00 eurot ja september 2014 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna

Groupline OÜ arvetel näidatud käibemaksu kokku summas 12 438 eurot. Maksuhaldur on aga

kindlaks teinud, et OÜ Alfalant raamatupidamises Groupline OÜ nimel esitatud arved on

tegelikku majanduslikku sisu mitteomavad arved ning kaupu/teenuseid nende arvete alusel ei ole

Groupline OÜ-lt saadud. Seega kajastavad OÜ Alfalant poolt kontrollimiseks esitatud arved

tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Kontrollimise tulemusena kuulub OÜ-l Alfalant:

vähendamisele sisendkäibemaksu perioodil august 2014 summas 6667,00 eurot ja perioodil

september 2014 summas 12 438,00 eurot; vähendamisele maksustatavat käivet perioodil august

2014 summas 35 000 eurot ja perioodil september summas 65 000 eurot ja sellelt arvestatud

käibemaksu vastavalt augustis 7000 eurot ja septembris 13 000 eurot. Kontrolli tulemusena

kohustas MTA OÜ-d Alfalant tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

kokku 30 470,73 eurot.

2.3 17.02.2015 esitas OÜ Alfalant perioodi oktoober 2014 KMD paranduse, millega suurendas

20% määraga maksustatavat käivet 13 000 euro võrra ning sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu

2600,01 euro võrra Mainsail OÜ-le väidetavalt osutatud ehitusteenuse eest väljastatud arve 16/09

ja kreeditarve 002/09 alusel. MTA on tuvastanud, et eelnimetatud arved on väljastatud 2014

septembrikuus ning algselt kajastas OÜ Alfalant neid perioodi september 2014 KMD-l. Kuna

MTA kontrollis ka perioodi september 2014 käibemaksuarvestust ning asus teostatud kontrolli

tulemusel seisukohale, et tehinguid OÜ Alfalant ja Mainsail OÜ vahel ei ole tegelikkuses

toimunud (09.06.2015 maksuotsus nr 12.2-3/028089-10), siis on kõnealune tehing kajastatud

põhjendamatult ka perioodi oktoober KMD-l. MTA asus seisukohale, et kuna arvetel nr 16-/09 ja

002/09 märgitud teenuse osutaja ei ole OÜ Alfalant, siis ei kuulu teenuse müük kajastamisele ka

OÜ Alfalant oktoober 2014 KMD-l 20% määraga maksustava käibena.

OÜ Alfalant kajastas perioodi oktoober 2014 KMD-l Mexer Building OÜ 05.10.2014 arve

nr 141016 alusel sisendkäibemaksu summas 2250 eurot. Nimetatud arve kohaselt ostis

OÜ Alfalant kontrollitaval perioodil kaupa (elektriradiaatorid Clamox 8 tk; soojuspump

Panasonic 1 tk; videovalvesüsteem tk; kontorimööbel 1 tk; monitorid 3 tk) Mexer Building OÜ-lt.

Kontrolliga on aga maksuhaldur kindlaks teinud, et 05.10.2014 arvel nr 141016 müüjaks märgitud

Mexer Building OÜ ei ole arvel kajastatud kaupade müüjaks olnud, vaid nimetatud kaup oli OÜ-l

Alfalant juba varasemalt olemas. Seega puudub OÜ-l Alfalant õigus kauba soetamisel tasutud

sisendkäibemaksu eelnimetatud arve alusel summas 2250 eurot maha arvata.

OÜ Alfalant deklareeris perioodi oktoober 2014 KMD-l sisendkäibemaksu erinevatelt kuludelt

kokku summas 313,73 eurot. Maksuhaldurile esitas äriühing nõuetekohased dokumendid, s.o

dokumendid, millega on tõendanud nende kulude seotust ettevõtlusega kokku summas

257,51 eurot. Ülejäänud käibemaks summas 56,22 eurot koosneb kuludest, mille kohta dokumente

ei esitatud. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna täitmata on sisendkäibemaksu mahaarvamise

eeldused, puudub OÜ-l Alfalant õigus maha arvata perioodi oktoober 2014 KMD-l kajastatud

sisendkäibemaksu summas 56,22 eurot.

OÜ Alfalant on teinud kontrollitaval perioodil väljamakseid, mille kohta puuduvad nõuetekohased

dokumendid järgnevalt: äriühingu pangakontodelt (Swedbank AS ja Nordea Bank AB) on tehtud

väljamakseid kaardimaksetena ja arvete alusel kogusummas 471,51 eurot ning välja võetud

sularahas 100 eurot; arvelduskontolt on võetud sularahana välja kokku 14 000 eurot, mis

väidetavalt pandi äriühingu kassasse. OÜ Alfalant ei ole maksuhaldurile esitanud korrektseid

pearaamatu kontode väljavõtteid, s.h ka usaldusväärset kassakonto väljavõtet, vaid esitas

suvaliselt koostatud exceli tabelid, mida kontrollimenetluse jooksul muudeti vastavalt vajadusele.

Maksuhaldur on veendumusel, et eelnimetatud sularaha, summas 14 000 eurot pole kassasse

jõudnudki ja seda ei ole kasutatud ettevõtlusega seotud kuludeks. Seega tegi OÜ Alfalant

kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 14 571,51 eurot,

millelt kuulub deklareerimisele ja tasumisele tulumaks summas 3873,44 eurot.

MTA on tuvastanud, et OÜ Alfalant on teinud perioodil oktoober 2014 väljamakseid füüsilisele

isikule Marianna Saprõkinale (OÜ Alfalant juhatuse liige) kokku summas 510 eurot, millest

perioodi oktoober 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (edaspidi TSD) on deklareeritud vaid 75,84 eurot

(brutosumma 100 eurot). Seega on OÜ Alfalant Marianna Saprõkinale väljamakstud töötasult

summas 434,16 eurot jätnud deklareerimata tasumisele kuuluvaid tööjõumakse kokku summas

341,32 eurot järgmiselt: kinnipeetavat tulumaksu kokku summas 115,41 eurot; sotsiaalkindlustus

makset kokku summas 197,29 eurot; kogumispensionimakset summas 11,45 eurot;

töötuskindlustusmakseid kokku summas 17,17 eurot.

Kontrollimise tulemusena kuulub OÜ-l Alfalant: vähendamisele sisendkäibemaksu perioodil

oktoober 2014 summas 2306,22 eurot; vähendamisele maksustatavat käivet perioodil oktoober

2014 summas 13 000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 2600,01 eurot;

vähendamisele tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 172,41 eurot; suurendamisele

tagastamisele kuuluvat käibemaksu summas 121,38 eurot.

MTA kohustas OÜ-d Alfalant tasuma täiendavalt tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

summas 3873,44 eurot ja tööjõumakse kokku summas 341,32 eurot, s.o kokku 3920,97 eurot.

3. Käesoleva taotlusega on maksuhaldur algatanud Marianna Saprõkina suhtes maksumenetluse,

mille eesmärgiks on kontrollida, kas on täidetud eeldused vastutusotsuse koostamiseks MKS § 40

lõike 1 ja 96 lõike 1 alusel. Maksuhaldur taotleb praeguses asjas luba täitetoiminguks, et tagada

kavandatava vastutusotsuse täitmine. MKS § 96 lõikes 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud. OÜ-l

Alfalant on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole

kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime.

Vastutusotsuse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine kolmandale isikule

(Marianna Saprõkina), kes vastutab seaduse alusel äriühingu maksuvõla eest tasuda OÜ Alfalant

maksuvõlg kokku summas 33 947,92 eurot.

4. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Marianna Saprõkina OÜ Alfalant äriühingu

juhatuse liikmena on põhjustanud süülise rikkumisega OÜ-le Alfalant maksuvõlad, kuna

deklareeris teadlikult ebatõeste andmetega august kuni oktoober 2014 KMD-d ja TSD-d ning jättis

tasumata 13.05.2015, 09.06.2015 ja 12.01.2016 maksuotsustega tasumiseks määratud

maksukohustused.

Maksuvõla tekkimise ajal, mille kohta maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse teha oli OÜ Alfalant

juhatuse liikmel MKS § 8 lõike 1 järgi kohustus tagada OÜ Alfalant maksuseadustest tulenevate

rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning MKS § 40 lõike 1 kohaselt

vastutab Marianna Saprõkina selle kohustuse tahtliku või raskest hooletusest rikkumise korral

rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sellest tulenevalt on

vastutusotsuse tegemine Marianna Saprõkina võimalik ning tema vara suhtes võib taotleda MKS §

136¹ lõikes 1 nimetatud luba.

Marianna Saprõkina tegevus OÜ Alfalant juhatuse liikmena, mis seisnes maksustamisperioodide

august kuni oktoober 2014 KMD-del ja TSD-del ebatõeste andmete kajastamises ja

maksukohustuse täitmata jätmises annab maksuhaldurile aluse põhjendatud kahtluseks, et OÜ

Alfalant juhatuse liige on korraldanud oma äritegevust selliselt, et hoiduda maksukohustuste

tasumisest ning selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla. Eeltoodu tulemusena

sattus äriühing sellisesse majanduslikku olukorda, kus maksuvõla sissenõudmine äriühingult

osutus võimatuks. Nii on Marianna Saprõkina jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud

kohustused, mis väljendub tema tegevuses OÜ Alfalant juhtimisel.

Marianna Saprõkina tegevus OÜ Alfalant juhatuse liikmena, mis seisnes maksustamisperioodide

august kuni september 2014 KMD-del ja TSD-del ebatõeste andmete kajastamises ja sellega

maksude tasumisest kõrvalehoidmises, annab maksuhaldurile aluse põhjendatud kahtluseks, et

OÜ Alfalant juhatuse liige Marianna Saprõkina korraldas oma äritegevust selliselt, et vähendada

OÜ Alfalant maksukohustust ja selline käitumine on põhjustanud äriühingule maksuvõla.

Marianna Saprõkina on jätnud täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused, mis

väljendus tema tegevuses OÜ Alfalant juhtimisel.

5. Arvestades Marianna Saprõkina sellist käitumist, on taotlejal põhjendatud kahtlus, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib isik asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks

võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.

Marianna Saprõkina varasem käitumine äriühingu majandustegevuse korraldamisel (ebatõeste

andmetega KMD-de ja TSD-de esitamine, s.o teadlik käitumine hoiduda maksukohustuse

tasumisest) ning asjaolu, et juhatuse liikmena pole Marianna Saprõkina taganud ettevõtte poolt

seadusest tulenevate maksete tasumist, iseloomustavad maksuhalduri hinnangul Marianna

Saprõkina suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on maksuhalduri arvates tõenäoline,

et sarnaselt võidakse suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse

ning sellest hoidumiseks võõrandada oma vara.

Ülaltoodu alusel ning arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab

taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine

enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib

haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

6. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui

maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 punktis 6

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või

kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

17.07.2015 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/333619 Nordea Bank AB Eesti filiaali,

pangakontode arestimiseks summas 30 465,73 eurot. 21.03.2016 tegi maksuhaldur korralduse

nr 13-2.7/95254 Nordea Bank AB Eesti filiaali, pangakontode arestimiseks summas

4214,76 eurot. 26.07.2016 tegi maksuhaldur korralduse nr 13-2.7/259071 Nordea Bank AB Eesti

filiaali, korralduse nr 13-2.7/259080 Tallinna äripanga AS-i ja korralduse nr 13-2.7/259079

Swedbank AS-i pangakontode arestimiseks summas 879,38 eurot.

Maksuhalduri poolt sooritatud päringute alusel e-kinnistusraamatust ei oma OÜ Alfalant

registervara. X-tee kaudu ligipääsetava Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi kohaselt

äriühingule sõidukeid ei kuulu.

Sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ Alfalant maksuvõlga sisse nõuda enam

kui kolme kuu jooksul, kuna OÜ Alfalant ei oma rahalisi vahendeid ega registervara, mille arvelt

oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on maksumenetluse algatamine juhatuse

liikme suhtes põhjendatud.

7. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub Marianna Saprõkinale

ühisomandina kinnistu registriosa number xxxxxxx (aadressiga xxxxxxxxxx), pindalaga 270m2.

Kinnistu on ühisomandis Marianna Saprõkina abikaasa I. S.ga.

Kinnisvaraportaali aadressil www.city24.ee ja www.reales.ee toodud info põhjal võib registriosa

nr xxxxxxx kinnisasja/ärimaa orienteeruv turuväärtus ulatuda vahemikku 62 197,20 eurot kuni

81 769,50 eurot. Seega on kinnistu keskmine turuväärtus orienteeruvalt 71 983,35 eurot. Saadud

andmete abil saab määrata vaid ligikaudselt Marianna Saprõkina ühisomandis oleva kinnistu

väärtust, kuna antud kinnistu puhul on tegemist selle piirkonna kohta mittetraditsioonilise

sihtotstarbega ehitisega. Nimelt asuvad kinnistul müügikiosk ja lillekauplus. Arvestades kinnistu

soodsat ärilist asukohta (kortermajade piirkond, 9-korruseliste kortermajade vahel) on alust arvata,

et kinnistu väärtus võib olla pakkumises olevatest kinnistutest oluliselt kõrgem.

8. Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet

kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning

võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest

lisatasudest, samuti muudest täitekuludest. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lõike 1 kohaselt

on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast

täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lõike 3

järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude

hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lõike 1 kohaselt võib kohtutäituri

tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 punkti 8 kohaselt on

kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 33 947,92 eurot 9% nõude summast ehk 3055,31 eurot.

Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise

korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lõike 1 kohaselt kuni 3% vara

müügihinnast ehk 2159,50 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul

ligikaudu 5230,78 eurot ehk 15,40 % nõude summast.

Kuna OÜ-lt Alfalant sissenõutav maksuvõlg on summas 33 947,92 eurot, siis on reaalselt

mõistlikud sundtäitmise kulud 15 % ulatuses.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur konkreetsed isiku vastu suunatud

täitetoimingud, kui Marianna Saprõkina on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3, § 121

kohaselt suuruses 39 040,10 eurot (maksuvõla osa suuruses 33 947,92 eurot ja võimalik

sundtäitmisekulude suurus 15% maksuvõlast) ning valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

loetelule. Kui Marianna Saprõkina soovib kanda deposiidina tagatissumma, siis on kantava

deposiidi väärtuseks 34 947,92 eurot.

9. Taotluse esitaja peab otstarbekaks paluda käesoleva taotlusega luba seada käsutamise

keelumärge Marianna Saprõkina ühisomandis olevale kinnistule.

MKS § 136¹ lõike 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud

või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus

taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses

(HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-d 134–136, kohaselt tuleb menetlusosalist

teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise otsustamisel taotleja ja

seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse (HKMS § 264 lg 3 ls 2).

MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa andmist taotletakse, samuti

oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga sooritada täitmist tagavad

toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude sissenõudmise võimatuks muutumist.

Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut, kelle suhtes loa andmist taotletakse.

11. MKS § 1361 lõikega 1 sätestatakse, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, sooritamaks MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 punkti 1

kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist

kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta.

MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Kohus annab haldustoimingu tegemiseks loa olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt, mil

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust.

12. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud.

Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-15-12 punktis 50 leidnud, et halduskohus peab selliste täitmist

tagavate toimingute jaoks, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse

täitmist, luba andes välja selgitama kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust

(MKS § 1361 lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine (MKS § 1361 lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus,

et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1);

d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest

(MKS § 1361 lg 1); e) ega ei esine ühtegi MKS § 96 lõikes 6 nimetatud alustest; f) isik, kellele

vastutusotsust soovitakse teha, on kohustatud täitma maksumaksja või maksu kinnipidaja

kohustust; g) ega maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud;

h) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele (ettevõtte või selle osa üleandnud isik, täisühingu või

usaldusühingu osanik või ühistu liige, seaduslik esindaja, vara valitseja või maksuesindaja)

vastutusotsuse tegemise puhul on enne maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud

sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on

maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5);

i) vastutusotsus MKS § 40 lõikest 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud

enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust

teha; j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud ka

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud.

Tuvastatud on, et OÜ-l Alfalant on maksuvõlg, ning maksuhaldur on asunud maksuvõlga ka sisse

nõudma, ent äriühingult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.

Taotluse kohaselt alustab maksuhaldur taotlusega OÜ Alfalant juhatuse liikme Marianna

Saprõkina suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Vastutusmenetlus võib

alata halduskohtule loa taotluse esitamisega, kuna maksuhaldur [on] kontrollinud eelnevalt

juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja

juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-7-13, p 12).

Taotlusest ilmneb, et rahalise nõude hinnanguline suurus on 33 947,92 eurot, millele lisanduvad

võimalikud täitekulud 15% maksuvõlast.

Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks tal on tekkinud kahtlus, et haldustoiminguks loa

andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Taotluses märgitakse, et arvestades OÜ Alfalant juhatuse liikme varasemat käitumist äriühingu

majandustegevuse korraldamisel (deklareeris teadlikult ebatõeste andmetega august kuni oktoober

2014 KMD-d ja TSD-d ning jättis tasumata 13.05.2015, 09.06.2015 ja 12.01.2016 maksuotsustega

tasumiseks määratud maksukohustused), on maksuhalduril põhjendatud alus väita, et

haldustoiminguks loa andmata jätmisel asutakse hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama

(või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Kohus nõustub, et alus seesuguseks kahtluseks esineb.

MKS § 96 lõikes 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ei esine,

muuhulgas ei ole MKS § 98 lõiget 1 arvestades maksusumma määramise tähtaeg möödunud.

Tasumata maksukohustus pärineb 2014 aastast (periood august kuni oktoober 2014), mille

maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli september kuni november 2014. Maksuhalduri

hinnangul on OÜ Alfalant maksuvõlg tekkinud Marianna Saprõkina teadliku ja tahtliku tegevuse

tagajärjel, millest tulenevalt rakendub tema suhtes vastutusotsuse tegemisel viieaastane

aegumistähtaeg. Seega maksusumma määramise aegumistähtaeg on september 2019. Rakendades

isegi kolmeaastast aegumistähtaega, aeguks OÜ Alfalant võlgnevuse sissenõudmine Marianna

Saprõkinalt alles septembris 2017.

Marianna Saprõnika oli maksuvõla tekkimise ajal OÜ Alfalant juhatuse liige ja seega isik, kes

vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest

(MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 lg 1; ÄS § 187 lg 2). Taotluses väljatoodu pinnalt peab kohus

vastutusotsuse tegemist OÜ Alfalant maksuvõla kohta võimalikuks ja tõenäoliseks.

12. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-82-12, punktis 53 muuhulgas rõhutanud, et enne rahalise

nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur MKS § 1361 korras taotleda kinnisasja

käsutamise keelamist vaid maksukohustuslasel. Kuna praegusel juhul I. S. ei ole

maksukohustuslane ja maksuhalduri taotlusest ei ilmne, et I. S. suhtes oleks maksuhaldur

plaaninud rahalist nõuet või kohustust määrata, siis ei ole ka I. S. suhtes loa andmise eeldused

täidetud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda luba maksuhalduri poolt märgitud kinnisasjale

üksnes Marianna Saprõkina suhtes Marianna Saprõkina ja I. S. ühisomandis oleva kinnistu

(registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx) osas käsutamise keelumärke Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) seadmiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaalub avalik huvi

maksusummade laekumise vastu üles Marianna Saprõkina huvi oma vara vabalt käsutada. Piirang

on ajutine, kasutamist ja valdamist see ei takista.

Kohus rõhutab, et kinnistusraamatu registriosa III jakku kantava keelumärke sisust peab üheselt

nähtuma, et ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes Marianna Saprõkinal.

13. Kohtule esitatud taotluses on MKS § 136¹ lg 2 punkti 3 kohaselt märgitud andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur märgib, et

täitetoimingud lõpetatakse, kui Marianna Saprõkina on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3

ja § 121 kohaselt. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 39 040,10 eurot

(maksuhalduri nõue 33 947,92 eurot + 15% sundtäitmisekulud). Kui Marianna Saprõkina soovib

kanda deposiidina tagatissumma, siis on maksuhaldur kantava deposiidi väärtuseks märkinud

34 947,92 eurot.

Kohus leiab, et taotletud abinõu on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude

suurusega.

14. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Marianna Saprõkinale toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

kohtunik