1-16-5188/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5188 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kriminaalasi M.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a otsus, lühimenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja kaitsja Süüdistatav

M.E (ik: XXX) elukoht: X ; XX;

varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 10. juunil 2016 Prokurör Abiprokurör Kristina Kivi Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. M.E ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon

Jätta id kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. d

2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt M.E-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 72 ( ) eurot (sh . seitsekümmend kaks käibemaks)

3. V M.E-lt apellatsiooni älja mõista menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 72 ( ) eurot, mis seitsekümmend kaks tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse M.E-le eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.E-le esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna võttis ta 10. juunil 2016 Tallinnas X

XX kauplus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli „Laua Viina“ maksumusega 3,99 eurot ja jõi ära, seejärel asetas nimetatud pudeli müügisaalis olevasse prügikasti, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ja väljus kauplusest, kus teda pidas kinni turvatöötaja. Kauba vargusega tekitas M.E S -ile varalist kahju 3,99 eurot. AS

2. Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a otsusega mõisteti M.E talle esitatud süüdistustes süüdi ning . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati teda karistati 3 kuu vangistusega karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti M.E kinnipidamise päev, s.o 10. juuni 2016. Maakohus kohaldas M.E-le tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 442,5 eurot.

3.1. Maakohus leidis, et M.E-le süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine

on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti S - AS i

avald tuvastati use ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt M.E süüteo toimepanemise järgselt alkoholijoove. Need tõendid riimuvad omavahel.

Kohus tuvastas ka selle, et M.E on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud M.E teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid.

3.2. M.E-le karistust mõistes leidis maakohus, et isiku süü võimaldab tema

karistamist sanktsiooni alammäärale lähedase karistusega. Samas on aga M.E

karistamine rahalise karistusega välistatud karistuse eesmärkidest ja tema isikust tulenevalt, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kuigi varastatu väärtus oli väike, tuleb arvesse võtta just seda, et M.E varastab süstemaatiliselt ning varasemad karistused ei ole talle mingit

mõju avaldanud. M.E on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, mis näitab, et ta ei ole senini mõistnud oma tegude

tagajärgi ega tõsidust. Seetõttu nõuab ühiskonna õiglustunne, et süüdistatavat karistataks

rangelt. Süüd kergendava asjaoluna tuvastas maakohus M.E puhtsüdamliku

kahetsuse´. Lisaks aitas M.E menetlusele kaasa, andes üksikasjalikke ütlusi. Süüd

raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes pidas maakohus kohaseks karistuseks 3 kuu pikkust vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb kergendada 1/3 võrra. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, sest M.E ei ole sobiv isik üldkasulikku tööd tegema, sest ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Ka karistuse tingimuslikku täitmisele pööramata jätmist ei pidanud maakohus võimalikuks, leides, et M.E-le k. Samuti katseaja kohaldamiseks puudub igasugune eripreventiivne eesmär oleks tema vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, sest M.E on varem juba reaalse

vangistusega karistatud ning on põhjust arvata, et vabadusse jäädes jätkab ta kuritegude toimepanemisega. M.E pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud

3

käitumis ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse -

või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kohus leiab, et

M.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse.

3.3. Maakohus võttis M.E kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.

4.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni id süüdistatav ja tema kaitsja.

4.1. Süüdistatav taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. Ta märgib, et tal puudub sissetulek. Ta saab menetluskulusid vastavalt graafikule tasuda

üksnes juhul, kui talle mõistetud karistus asendatakse üldkasuliku tööga Samuti märgib . süüdistatav, et tunnistaja AK on tulenevalt oma puudulikust eesti keele oskusest süüteo asjaolud üles märkinud ebaõigesti ning ta soovib selle isiku vastu esitada tsiviilhagi.

4.2. Kaitsja taotleb maak M.E-le ohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja talle vangistuse ase . Kaitsja leiab, et M.E mõistetud ndamist üldkasuliku tööga süü on väike, kurite oli väike. Mõistetud vangistus on selgelt ebaproportsionaalne oga tekitatud kahju

võrreldes toimepandud teoga. Ka tuleb arvestada, et M.E on enda süüd täies ulatuses

tunnistanud ja kuriteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud. Üksnes M.E

varasema karistatuse põhjal talle mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamise välistamine on ebaõige.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega

d , leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu , perspektiivitud ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus uhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda on mitmel p

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

7. Kriminaalkolleegium leiab, et M.E ja tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks on perspektiivitud.

M.E varguse eest mõistetud karistus jääb üksnes veidi üle sanktsiooni alammäära. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. M.E on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise

4

eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil varastatud väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis tema süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid . Seega on ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus

kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.

9. Süüdistatava seisukoht, nagu võiks ta menetluskulusid tasuda üksnes juhul, kui talle mõistetud karistus asendatakse üldkasuliku tööga, ei ole õiguslikult asjakohane argument, mille alusel võiks kaaluda maakohtu otsuse tühistamist. Süüdistataval ei ole õigust seada kohtule teo

õigusjärelmite otsustamisel omapoolseid tingimusi. Samuti on õiguslikult asjakohatud

süüdistatava etteheited seoses väidetava eksitusega süüteo koosseisu asjaolude AK ülestähendamisel ja seoses ebamäärase sooviga tema vastu tsiviilhagi esitada.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-

st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid d

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. KrMS § 2 sätestab, et kui -d 185 lg

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS 337 lg 1 p § 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad

menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. R ab esitatud ingkonnakohus jät

apellatsiooni ilmselt na

põhjendamatu läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb

apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.