4-16-3788/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-3788

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2016, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

4-16-3788

Kohtukoosseis

Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. juuni 2016. a määrus, millega jäeti läbi

vaatamata U.I kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja

Kairi

Palitsi

14. aprilli 2016. a otsusele nr 2302,16,004737 U.I

karistamises LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses,

s.o 900 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku U.I (ik XXX, elukoht

XXX) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17. juuni 2016. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele (V™S § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsi 14. aprilli 2016. a otsusega nr 2302,16,004737 karistati U.I LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 2.

9. mail 2016 kaebuse Harju Maakohtule.

Otsusele esitas menetlusalune isik U.I

3.

saatis

Harju Maakohus määras kaebuse läbivaatamise 31. maiks 2016 kell 09.00. U.I kohtuistungisekretärile e-kirja, milles kinnitas kohtukutse kättesaamist. 30. mail 2016 saatis 4-16-3788 2(4) U.I kohtuistungisekretärile uue kirja, milles märkis, et ei saa kohtusse tulla, kuna on haigestunud angiini. U.I selgitas, et ta käis arsti juures ning küsib arstilt tõendi ja edastab selle. Kohus määras uueks istungiajaks 17. juuni 2016 kell 8.30. 31. mail 2016 saatis kaebuse esitaja kohtule uue kirja, küsides, kas ei oleks võimalik seda kuupäeva muuta, kuivõrd ta viibib

24. nädalast kuni 27. nädala lõpuni tööreisil Saksamaal tehase kolimisel. 16. juunil 2016 saatis kaebuse esitaja kohtule uue kirja, milles märkis, et ta peab kahjuks teada andma, et on endiselt haige. Haiguslehe esitab esmaspäeval, kuna arst lubas selle väljastada alles esmaspäeval.

17. juunil 2016 U.I istungile ei ilmunud. 4.

taotlus esitatud kaebuse

Harju Maakohtu 17. juuni 2016. a määrusega jäeti U.I

arutamise edasilükkamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata U.I kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsi 14. aprilli 2016. a otsusele nr 2302,16,004737 U.I karistamises LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. 4.1.

saatis 30. mail 2016 kirja, milles märkis, et on haigestunud

Maakohus märkis, et U.I

angiini ning 31. mail 2016 saatis uue kirja, milles märkis, et küsib arstilt tõendi ja edastab kohtule. Kaebuse esitaja ühtegi arstitõendit 31. mai 2016. a kohtuistungile ilmumata jätmise põhjusena ei esitanud. Kuna kaebuse esitaja viitas terviseseisundile kui menetlustoimingule ilmumise takistusele, hindas maakohus, kas kaebuse esitaja suhtes kohalduvad KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Sättes viidatakse, et mõjuvaks põhjuseks on isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. 26. jaanuaril 2016 on vastu võetud sotsiaalministri määrus nr 5: „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. Nimetatud määruse § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse selle määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Viidatud määruse §-s 2 sätestatakse tõendi väljaandmise kord ja tõendi vorm. § 2 lg 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoiminule ning lõike 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrusega nr 56 ja 17. septembri 2008. a määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Maakohus märkis, et U.I ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 §-s 2 sätestatud korras vormistatavat tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata.

4.2. Maakohus märkis, et 31. mai 2016 saadetud kirjas on kaebuse esitaja esitanud uue taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks põhjendusega, et ta viibib 24. nädalast kuni 27. nädala lõpuni tööreisil Saksamaal. Seega peaks kaebuse esitaja eemal viibima ajavahemikul

13. juunist 2016 kuni 10. juulini 2016. Seega hindas maakohus, kas kaebuse esitaja suhtes kohalduvad KrMS § 170 lg 2 p 1 sätted, st tegemist on äraolekuga, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega. Kaebuse esitaja on esitanud vaid e-kirja, milles märgitakse äraoleku ajavahemik ja põhjus, kuid e-kirjale ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis viitaks vältimatule tööalasele lähetusele ja selle põhjusele (lepingud, broneeringud jne). Seega asus maakohus 4-16-3788 3(4) seisukohale, et ka 31. mail 2016 esitatud teine põhjendus kaebuse edasilükkamiseks on tõendamata.

4.3. 16. juunil 2016 on kohtule saadetud uus põhjendus, kus märgitakse, et kaebuse esitaja on endiselt haige ja haiguslehe esitab esmaspäeval, kuna arst lubas selle väljastada alles esmaspäeval. Maakohus märkis, et seega ei ole kaebuse esitaja endiselt väidetavalt vältava haigusseisundi olemasolu 3 nädala vältel pidanud vajalikuks tõendada. Seejuures ei ole kaebuse esitaja esitanud ka andmeid tervishoiuteenuse väidetava osutaja kohta, et kohus saaks kontrollida väidete tõesust. Kui aga arvestada asjaolu, et kaebuse esitaja töövõimetus lõpeb esmaspäeval, kuivõrd kirja kohaselt haigusleht väljastatakse esmaspäeval, siis ei ole kaebuse esitaja terviseseisund hinnatav raske haigusena KrMS § 170 lg 2 p 3 mõttes, mis takistaks isikut menetlustoimingul osalemast. Seejuures tegi maakohus järelduse, et tööalast lähetust Saksamaale ei ole toimunud, kuivõrd kaebuse esitaja olevat endiselt haige ning selline seisund peaks selle lähetuse välistama. Maakohus leidis, et puuduvad seaduslikud alused kaebuse esitaja esitatud kaebuse arutamise edasilükkamise taotluse rahuldamiseks.

4.4. Maakohus märkis, et kaebuse esitaja erineval põhjusel esitatud taotlused kaebuse arutamise edasilükkamiseks viitavad sellele, et vaatamata tema enda huvides esitatud kaebusele püüab kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamist takistada ja saavutada seda, et kaebuse esitaja esitatud kaebuse läbivaatamine veniks. Seega soovitakse välistada sellega kohtuvälise menetleja otsuse võimalikku jõustumist ning võimaliku negatiivse tagajärje saabumist. Maakohus jättis U.I kaebuse V™S § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata. 5.

, kes

Harju Maakohtu 17. juuni 2016. a määrusele on määruskaebuse esitanud U.I taotleb kohtumääruse tühistamist ja uue kohtuistungi kuupäeva määramist. U.I märgib, et viibis 30. maist kuni 17. juunini 2016 haiguslehel. 16. juunil 2016 viibis ta perearstikeskuses „S. a.“ Tallinnas aadressil XXX, kus teostati täiendavad uuringud ja võeti proovid. U.I palub määrata uus istungiaeg, kuna soovib asja arutamist kohtus. Kaebusele on lisatud väljavõte, mille kohaselt viibis U.I haiguslehel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle tühistamiseks. 7.

kaebuse läbi vaatamata

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud U.I

seetõttu, et U.I jättis kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. 7.1.

kaebuse läbivaatamisele 31. maiks 2016. 30. mail 2016

Harju Maakohus määras U.I

saatis U.I maakohtule e-kirja, milles selgitas, et on haigestunud ning edasiselt märkis, et küsib arstilt tõendi ja edastab selle. Maakohus määras uueks istungiajaks 17. juuni 2016.

31. mail 2016 saatis kaebuse esitaja kohtule kirja, küsides, kas oleks võimalik istungiaega muuta, kuna ta viibib 24. nädalast kuni 27. nädala lõpuni tööreisil Saksamaal. 16. juunil 2016 saatis U.I kohtule uue kirja, milles märkis, et ta on jätkuvalt haige ning haiguslehe saab esmaspäeval. 17. juunil 2016 jättis maakohus U.I kaebuse läbi vaatamata.

7.2. V™S § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 170 lg 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teavitama. KrMS § 170 lg-s 2 on sätestatud ilmumata jäämise mõjuvad põhjused. Kuna U.I selgitab 4-16-3788 4(4) istungile ilmumata jäämist haigestumisega, on maakohus asjakohaselt hinnanud KrMS § 170 lg 2 p-s 3 sätestatud põhjuse olemasolu. Viidatud sätte kohaselt on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Sellele tuginedes selgitab ringkonnakohus, et mitte igasugune haigestumine ei ole ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. Seadusest nähtuvalt peab haigestumine olema raske ja mitte võimaldama isikul menetleja juurde ilmuda.

7.3. Eeltoodust lähtuvalt peab kohtu jaoks olema kontrollitav, et ilmumata jäänud isik oli haige, aga ka see, kas tal olnud haigus oli selline, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. See info peab nähtuma esitatud arstitõendist. Eelnevat kinnitab see, et kohtule esitatavatele arstitõenditele on kehtestatud kindlad nõuded, millele need peavad vastama. KrMS § 170 lg 4 kohaselt esitab isik lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Terviseja tööministri

26. jaanuari 2016. a määrusega nr 5 on kehtestatud „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“. Selle korra § 1 lg-s 2 loetletakse tõendeid, millega on võimalik tõendada kohtule isiku haigestumist. Sellisteks tõenditeks on väljavõte tervisekaardist, haigusloo epikriis, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaart, väljavõte hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavad asjakohased dokumendid või selle osad. Seega nõutakse esitatavalt arstitõendilt, et sellest oleks näha isikul menetleja juurde ilmumist takistanud terviseprobleemid. Korra § 2 lg 1 kohaselt on tõendi väljaandmise õigus perearsti nimistu alusel tegutseval perearstil, tegevusluba omaval eriarstil ja hambaarstil ning eriarstiabi tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja juures töötaval arstil ja hambaarstil, kes osutab isikule tervishoiuteenust. 7.4. ei esitanud maakohtule haigestumist tõendavat tõendit.

Ringkonnakohus märgib, et U.I

Kuigi U.I taotles maakohtult 31. mai 2016. a istungi edasilükkamist seoses haigestumisega ning lubas edastada arstitõendi, ei teinud ta seda. Tõendit ei esitatud maakohtule ka koos

16. juuni 2016. a taotlusega lükata haigestumise tõttu edasi ka 17. juuni 2016. a istung. Haiguse kinnitamiseks esitas U.I tõendi kohtule alles maakohtu kaebuse läbivaatamata jätmise määruse vaidlustamisel. Esitatud tõendist nähtub aga vaid fakt, et U.I viibis haiguslehel alates 30. maist kuni 17. juunini 2016. Tõendilt ei nähtu selle koostajat ega U.I terviseseisundi kirjeldust. Seega ei vasta U.I poolt esitatud tõend KrMS § 170 lg 4 alusel kehtestatud terviseja tööministri määrusega kehtestatud nõuetele. Kuna tõendil puudub U.I terviseseisundi kirjeldus, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas tegemist oli raske haigusega, mis tõesti takistas tal kohtusse ilmumist. 8.

ei ole esitanud

Eeltoodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et U.I

kohtule nõuetekohase tõendi, mis tõendaks KrMS § 170 lg 2 p-s 3 sätestatud ilmumata jäämise mõjuva põhjuse olemasolu. Seega on maakohus jätnud V™S § 125 lg-le 3 tuginedes põhjendatult U.I kaebuse läbi vaatamata. Juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/