4-16-1994/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.07.

2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1994 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

K.Z väärteoasi Liiklusseaduse §22 lg.1 järgi

Kaebuse esitaja

K.Z sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kaitsja Marko JAANI TÜ Õigusinstituut, 2001 Kohtuvälise menetleja esindaja Ix Rxxx xx Ida Prefektuuri vanem

väärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanem Ix Rxxx 26.02.2016 väärteomenetleja xx

otsus väärteoasjas nr.2330,16,000 karistamise osas K.Z

Liiklusseaduse §22 lg.1 järgi rahatrahviga trahviühi ku ulatuses, s.o summas 60 (kuuskümmend) eurot – jätta muutmata.

K.Z

kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v 27.07.2016. õimalik tutvuda alates

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik

Mxxx Lxxx nr. AB 1449615 K.Z

koostas 29.01.2016 väärteoprotokolli

kohta selles, et viimane juhtis xxx sõites sõiduteede ristumisalale foori keelava punase tule ajal.

Sellega rikkus K.Z Liiklusseaduse §58 lg.3 sätteid ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.02.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,000391 määrati K.Z-ile Liiklusseaduse §221 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 15

trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Otsuse kohaselt on süütegu tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja liiklusjärelevalve käigus tehtud videosalvestusega. Otsuse tegemisel võttis koht arvesse, et isikul ei ole kehtivaid karistusi. uväline menetleja Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

K.Z kaitsja Marko Jaani esitas 15.03.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja tühistada ja väärteomenetlus

otsus Väärteomenetluse seadustiku § p.1 alusel lõpetada.

29 lg.1

Kaebuse kohaselt ei nõustu menetlusalune isik, et väärteo toimepanemist tõendab menetlusaluse isiku K.Z ülekuulamise protokoll. Väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütlustest nähtub järgnev: „Rikkumisega nõus ei ole.“ Seega ei tõenda K.Z ülekuulamise protokoll väärteo toimepanemist. Lähtuvalt eeltoodust on otsuse tegemisel hinnatud tõendeid ebaõigesti, leides, et väärteo toimepanemine on muu hulgas tõendatud K.Z ülekuulamise protokolliga. Menetlusalune isik kinnitab, et jääb oma varasemalt antud ütlustes esitatud seisukohale ja rõhutab, et ei pannu e inkrimineeritud väärtegu. d toime temal

Kaitsja palus xxx Lxxx, kes tunnistajana üle kuulata menetlusaluse isiku poeg S viibis väidetava rikkumise toimepanemise hetkel koos K.Z-iga mootorsõidukis ja saab seega anda ütlusi selle kohta, kas mootorsõidukiga sõideti punase fooritule põlemise ajal ristmikule või mitte. Samuti soovib menetlusalune isik uurida kohtus videosalvestist, millega on väidetavalt rikkumine tõendatud. Talle ei ole sõltumata korduvatele järelepärimistele seda tutvumiseks esitatud ja ta ei ole teadlik selle sisust.

02.05.2016 saabus Viru Maakohtule K.Z kaitsja Marko Jaani taotlus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond oma 06.05.2016 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/4825-11 on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja palub kaebus jätta rahuldamata. Oma vastuses märgib kohtuvälin K.Z süü on tõendatud e menetleja, et asja materjalidega täies ulatuses. Nimelt tunnistaja A ütluste ja riikliku xxx Kxxx järelevalve korras tehtud videosalvestusega. Seega ei kuulu menetlus lõpetamisele Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et

K.Z kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud taotlusest, et ta soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 06.05.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/4825-11 Viru Maakohtu 05.05.2016 p -16-1994 äringule nr.4 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on ka määratud ristus Liiklusseaduse §221 lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §22 lg.1 näeb ette vastutuse juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule

eest. või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, sõitis ristmikule kas menetlusalune isik või jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal.

Nagu nähtub koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas nr.2330,16,000391 29.01.2016

ja vaidlustatavast 26.02.2016 eoasjas, on menetlusalune isik otsusest samas väärt rikkunud Liiklusseaduse 58 lg.3

§ nõudeid.

Liiklusseaduse §5 sätestab, et või märguande

8 lg.3 foori reguleerija keelava korral peab juht seisma stoppjoone

ees. Selle puudumisel

jääma või stoppjoonemärgi võib jalakäijat sõita lõikuva sõidutee ääreni. takistamata kuni

Vastavalt Liiklusseaduse §7 p.3 keelab kollane tuli liikuda. P ettenähtud eatumiseks

kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on liiklust

ilma ohustamata ui tuli hetkel, mil juht on ristmikul

võimatu. K süttib või ülekäigurajal, tuleb liikumist . jätkata

Sama paragrahvi p.4 keelab punase tulega liikuda.

Käesolevas asjas nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalune isik ei ole rikkumisega nõus. Omakäelises selet lõpetas ristmiku ületamise uses kirjutas menetlusalune isik, et kollase tulega nagu ka kõrval reas olev auto. Sõitis xxx

Käesoleva väärteoasja materjalides olevalt videosalvestiselt nähtub, et 29.01.2016 kell 20.56:00 seisab patrullauto ristmikul, vahetult enne jalakäijate ülekäigurada ja nende suhtes põleb punane foorituli. Ristuva sõidu l paremal ülal)

tee fooris (asub ekraani p (video kestus vahemikus 00:00 00:11). õleb parasjagu roheline tuli –

Kell 20.56:20 muutub ristuva foorituli kol

sõidutee laseks ja ristmiku ületab üks sõiduauto (video kestus vahemikus 00:12 - 00:13).

Kell 20.56:23 sõidab kollase tulega ristmikule teine sõiduauto. Koheselt muutub foori tuli punaseks (video kestus 00:14 - 00:16).

Kell 20.56:24 P

sõidavad ristmikule kaks sõiduautot. olitseipatrulli jaoks põleb fooris juba roheline tuli. Politseipatrull lülitab sisse vilkurid ja sõidab autodele järele. V xxx iimane auto on menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto

Seejärel ootab politseipatrull järgmise foori menetlusaluse isiku sõiduki taga, juures ku (video kestus 00:36 - 00:55). na fooris põleb punane tuli

Kell peatub 20.57:04 annab politseiauto sõidukile peatumismärguande. Pärast seda sõiduauto registreerimismärgiga 644THN ja politseinik väljub autost ning hakkab juhiga suhtlema (video kestus 00:56 - 03:01).

Videolt on üheselt tuvastatav, et menetlusaluse isiku jaoks põles fooris punane tuli ja seda enne, kui ta on jõudnud isegi ülekäigurajale. Nii on ekslik menetlusaluse isiku arusaam, et ta ületas ristmiku kollase tulega.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas on tõendatud Liiklusseaduse §221 lg.1 sätesta videosalvestisega tud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt. Menetlusalune isik on rikkunud Liiklusseaduse §58 lg.3 sätteid, kuna ta ületas ristmiku foori keelava märguande korral, s.o ajal, . netleja otsuse mil fooris põles punane tuli Kohtuvälise me tühistamiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §22 lg.1 näeb ka

50 trahviühikut. ristusena ette rahatrahvi kuni

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule väärteo eest karistuseks rahatrahv trahviühiku ulatuses.

Karstust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on märkinud, et otsuse tegemisel võttis ta arvesse, et isikul ei ole kehtivaid karistusi.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on men olulise etlusalusele isikule määranud karistuse lt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liiklusseaduse

§22 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja

karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus leiab, et ka rahatrahvi määr on kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist.

Menetlusaluse isiku K.Z kaitsja Marko Jaani saatis kohtuvälisele menetlejale 15.02.2016 e-

kirja, milles soovib videosalvestise väljastamist.

Kohtuväline menetleja teatas 18.02.2016 saadetud kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/4705- 2, et kuna kaitsja ei ole esitanud volitust ja haridust tõendavaid dokumente, ei ole tegemist kaitsjaga, kes vastaks VTMS §20 nõuetele. Samuti lisas kohtuväline menetleja, et seadusega ei ole ette nähtud menetlusdokumentide väljastamine ja väärteotoimikuga on võimalik kohtuvälise menetleja juures tutvuda 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest.

K.Z palus 16.02.2016 saadetud kirjas edastada e-kirja või faksi teel menetlusega seotud dokumendid, sh videosalvestis.

Kohtuväline menetleja teatas 18.02.2016 saadetud kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/4825-

2, et vastavalt VTMS §69 lg.6 sätetele on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Menetlusdokumentide väljaandmine ei ole seadusega ette nähtud.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt edastatud kirjades kajastatuga ja

märgib täiendavalt, et Väärteomenetluse seadustik näeb ette täpsed reeglid väärteotoimikuga tutvumiseks mida kohtuväline menetleja on järginud. ,

Lisaks märkis menetlusaluse isiku kaitsja, et kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel alusel menetlusaluse isiku ütlused, leides, et sellega on väärtegu tõendatud. Maakohus rõhutab, et a kohtuväline menetleja on oma otsuses sjaolu, kas

leidnud, et väärteo toimepanemine on muuhulgas tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega või mitte, ei oma käesoleval juhul tähtsust, kuna maa kohus arutab kaebust täies ulatuses ja ühelgi tõendil ei ole kindlaks ettemääratud jõudu.

Seega ei ole

menetlusõiguslikke rikkumisi käesolevas väärteoasjas tuvastatud.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik