1-15-2626/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

28. juuli 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2626 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Elle Karm

Kohtuasi

Viru Vangl

suhtes a materjalid F.G karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu

F.G, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 01.04.2014 ja lõpp 10.09.2016.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.07.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32, 4.

RESOLUTSIOON

Kohaldada F.G suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskon lli allutades F.G käitumiskontrolli nõuetele tro

kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

Vastavalt KarS § 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks

(kaksteist) kuud.

Kohustada F.G käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil:

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

K

2, 2 ohustada F.G käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 1,4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi; -

mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle, õppima või võtma end arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest;

- arkootikume ning mitte mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja/või n suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt (v.a. lähisugulased) kriminaalhooldajalt luba taotlemata;

- osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Määruse väljatrükk ja prokurörile. saata Viru Vanglale, F.G-le

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

06.07.2016 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

F.G suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

F.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus

05.11.2013 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahalise karistuse 172,80 eurot ning Viru Maakohtu 01.04.2014 mõistetud karistusega 2 aastat 5 kuud ja 9 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust ja rahaline karistus summas 172,80 eurot. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.04.2014. KarS § 64 lg 5 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru

Vangla kinnipeetav

F.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata F.G-le KarS § 75 lg 2 usel täiendavad lisakohustused al .

Kohtuistung

Kinnipeetav 27.07.2016 toimunud videokohtuistungil. F.G keeldus osalemast Kohus määras, et asja on võimalik arutada süüdimõistetu osavõtuta. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kelle puhul on arvestatav risk uue kuriteo toimepanemiseks ja kõik eeldused selle kohaldamiseks on täidetud. Prokurör märkis, et kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud ning mõtlemine. Prokurör nõustus vangla poolt pakutud karistusjärgse käitumiskontrolli pikkusega ja lisakohustuste valikuga, juurde lisada midagi ei soovinud. Kohtumääruse põhjendused

KrMS § 432 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Eeltoodust ei tulene süüdimõistetu kohustust osaleda kohtuistungil ning avaldada arvamust. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil osalemine ning lahendamist vajavas küsimuses arvamuse avaldamine on süüdimõistetu õigus, mille isik võib vaba tahte kohaselt ka realiseerimata jätta. Nimetatud asjaolu ei ole takistuseks Viru Vangla poolt esitatud materjalide läbi vaatamisel kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Kohus, kuulanud ära prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et F.G suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli.

KrMS § 4261

järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks a § rvestab kohus KarS -s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

Karistusseadustiku (KarS) § 871

lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätes - tatule, kui: 1) isikut on

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku ku riteo eest vähemalt üheaastase

vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. aragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on Sama p

karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

F.G KarS § 87 puhul on

lg 1 kohaldamise ee

ldused täidetud. F.G kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud liit iitk karistust 2 aastat 5 kuud 9 vangistust. päeva Ärakandmisele kuuluva l aristuse kandmise lõpp saabub eeldusl ära mõistetud karistuse täies ikult 10.09.2016, seega kannab kinnipeetav ulatuses.

Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

F.G on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetava esimene kuritegu oli isikuvastane, ülejäänud on varavastased (üks episood seotud vägivalla kasutamisega). Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõjutus.

Kinnipeetaval on 3 kehtiv distsiplinaarkaristust, seega ei ole umine at F.G käit

vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Vangla iseloomustusest nähtub, ja ohustatud on kõik et k nipeetav on ohtlik avalikkusele in ühiskonna liikmed Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses sõltuvusainete . tarvitamist, on mõjutatav ning tal on rahalised raskused.

Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökoht Lisaks märgib kohus, et isikul on ka vähene a. haridus, töökogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline - ja seda olukorras, kus kinnipeetav on kuud, tegi enne vangistust ametlikult töötanud üksnes 3 har ning sooritas kuritegusid rahalise kasu saamise va juhutöid, elatus töövõimetuspensionist eesmärgil. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Kohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ine uue ja seetõttu majanduslike raskuste tekkim võivad olla kuriteo toimepanemise riskifaktori ks. te

Meditsiiniosakonna andmetel on F.G

näol tegemist narkootikumide juhutarvitajaga. Samas on isikul probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimiseks. Isik ise probleemi antud valdkonnas ei tunnista.

Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetava tutvusringkonnas on ilmselgelt kriminaalse mõtteviisiga Kinnipeetava üks vendadest on isikuid arvestades isiku korduvkaristatust.

kriminaalkorras karistatud. F.G tunnistab, et teatud olukordades võib ta olla kaaslaste poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kuna eelnevalt on kuritegusid toime pandud grupis, siis kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipe

etava taasühiskonnastumist.

Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt F.G kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o puhul hinnatud uue

72 % ja uue vägivaldse kurit õenäosuseks 51 eo toimepanemise t %.

Vangla iseloomustuse kohaselt on F.G puudulik sotsiaalse toimetuleku oskus, isik võib käituda impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, ta ei teadvusta probleeme, ei oska neid õigesti hinnata. Tarvitades alkoholi väldib probleemidega tegelemist ja nende lahendamist, eesmärgid on ebamäärased. Motivatsioon muutusteks on olemas, kuid isik ei saa aru, mida ta

selleks tegema peab. Samas ei ole kinnipeetav nõus, et tema suhtes kohaldataks karistusjärgset käitumiskontrolli.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.G puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast,

ning sõltuvusainete tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et vajab F.G siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb F.G suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus , vaid selle eesmärk on hõlbustada vahend isiku taasühiskonnastumist.

KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks F.G käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS §

75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21

, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kui

F.G ei täida KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 87

1 lg 4 kohaselt,

kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule.

KarS § 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 28. juuli 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu F.G määruskaebus jätta rahuldamata.

28.07.2016 kohtumäärus 1-15-2626 jõustus 24. septembril 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent