1-16-3648/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. uli 2016, Tallinn ju Kriminaalasja number 1-16-3648 Kohtukoosseis Andres Parmas,

Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kriminaalasi Z.M

121 lg 2 p-de 2 ja 3 süüdistus KarS § järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. juuni 2016

. a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav

Z.M (ik: XXX); elukoht: X

XX (viibib vahi alla Tallinna Vanglas) emakeel: vene keel; ;

kriminaalkorras karistatud kahtlustatavana kinni peetud ;

28. veebruaril 2016, vahistatud 1. 2016 märtsil Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri a rokurör Žanna bip

Morozova Kaitsja Vandeadvokaadi abi Mati Senkel

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Z.M kaitsja

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.M-ile

121 lg 2 p-de 2 ja 3 varem esitati süüdistus KarS § järgi selles, et KarS § 121 alusel karistatud isikuna lõi ta 15. märtsil 2015 üks kord käega vastu paremat kõrva enda võõrastütart kannatanut , millest kannatanu tundis füüsilist valu. lõi ta samal KV Samuti päeval alaealiste laste kohalolekul üks kord vastu nägu enda abikaasat kannatanut JI, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja põhjustas talle tervisekahjustused: punetuse ja verevalumi ülahuule sisemisel poolel. Samuti lõi ta

27. veebruaril 2016 oma naisele, JI-le ühe korra rusikaga vastu pead, pärast mida haaras kan s enda poole, tõm natanul juustest kinni ja tiri mates

tal . Sellega juuksesalgu peast välja põhjustas ta kannatanule füüsilist valu. Vägivallategude tõttu kannatanul muhk, mille ümber puuduvad juuksed. tekkis

2.1. Maakohus tunnistas Z.M

121 lg 2 p-de 2 ja 3 KarS § järgi süüdi ja karistas teda ühe aasta MS § 238 lg 2 sätetele vähendati seda karistust 1/3 võrra vangistusega. Vastavalt Kr , mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks S § 65 lg 2 ja § 74 kaheksa kuud vangistust. Kar lg 5 alusel suurendati karistust 18. 2014. märtsi a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva võrra, mõistes , Z.M-ile liitkaristuseks kaks aastat seitse kuud ja vangistust. Karistusaja kakskümmend kaheksa päeva hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28. veebruarist 2016. Z.M suhtes valitud tõkend vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest või karistusaja täitumisel. Kohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused ja mõistis Z.M-ilt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (kokku 909 eurot).

2.2. Z.M-ile juba karistust mõistes märkis maakohus, et süüdisatavat on varem vägivallateo eest kriminaalkorras karistatud. Tal on ka üks kehtiv väärteokaristus. maakohtu arvates saab M. Ivantskit tema teos sisalduvast ebaõigusest ja õiguskorra kaitse huvidest lähtuvalt karistada vaid vangistusega. Ta pani vägivallateod toime katseajal, sealjuures ühe kuriteo pani ta toime alaealise vastu ja ühe alaealiste juuresolekul. Oma abikaasa suhtes kasutas ta intensiivset vägivalda. Z.M on kuritegude põhjusena välja toonud keerulised peresuhted, kuid ta ei näe probleemide tekkes enda rolli. Z.M süüd kergendava asjaoluna arvestas maakohus tema puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Samas süüd raskendavaks asjaoluks luges kohus kuriteo toimepanemist alaealise juuresolekul. Eeltoodu põhjal pidas maakohus kohaseks karistusmääraks üheaastast vangistust, mida tuleb lühimenetluse kohaldamise tõttu ühe kolmandiku jagu vähendada. Kohus moodustas liitkaristuse varem mõistetud, kuid ärakandmata karistusega. Edasiselt märkis kohus, et ei ole põhjendatud Z.M karistamine rahalise karistusega või mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö kohaldamine on välistatud ka põhjusel, et mõistetud liitkaristus ületab 2 aastat vangistust.

3. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni a kaitsja, kes taotleb maakohtu

süüdistatav

otsuse tühistamist mõistetud mõista süüdistatavale

karistuse osas ja palub karistuseks kas kergem vangistus või rahatrahv Apellandi arvates ei ole maakohus karistuse mõistmisel .

piisavalt arvestanud süüdistatava karistust kergendavaid asjaolusid. Apellant soovib esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et süüdistataval on töökoht, kuhu tööle asuda. Maakohtus ei olnud see võimalik, sest süüdistataval puudus võimalus tööandjatega läbi rääkida. Hetkel teeb seda tema eest lahutatud abikaasa. Apellant taotleb suulist menetlust. Kaitsja leiab, et süüdistatav lõi KV hingelise erutuse seisundis seetõttu, et kannatanu oli eelnevalt pannud toime poevarguse. Kohus ei arvestanud karistust mõistes ka seda, et süüdistatav elas pidevas stressi seisundis, mille tingis vajadus maksta elatist oma kolmele alaealisele lapsele, samuti Z.M kohustusest pangalaenudest. Pingeid suurendas ka see, et süüdistatav elas ühes korteris koos oma ema ja naisega. Viimaste omavaheline läbisaamine oli halb ja nende tülid mõjusid süüdistatava psüühikale, mistõttu pani ta etteheidetavad kuriteod toime hingelise erutuse seisundis. Kaitsja märgib, et süüdistatav ei ole varem reaalselt vangistuse viibinud, mistõttu oleks põhjendatud talle mõistetud karistuse täitmisele pööramine üksnes osaliselt, n.ö šokivangistusena. Apellandi arvates on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega kui maakohtu mõistetu. Vangistusest kohasem karistus toimepandud kuritegude eest oleks rahatrahv.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et Z.M kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. Maakohus on mõistnud Z.M-ile karistuse KarS § 121 lg 2 sanktsiooni piires. Mõistetud karistust on kohus nõuetekohaselt põhjendanud. Mõistetud karistus vastab ka kohtupraktikale sarnastes kriminaalasjades. Kaitsja taotlus karistada Z.M vangistuse asemel rahatrahviga läheb aga vastuollu karistusõiguse üldosa sätetega. Nimelt näeb KarS § 47 lg 1 ette, et rahatrahv on väärteo eest kohaldatav karistus. KarS § s 121 sätestatud tegu on - aga kuritegu, mille eest ei ole võimalik karistusena rahatrahvi mõista.

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.