2-16-102118/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-102118

Tsiviilasi

Haanja vald Haanja Vallavalitsuse kaudu maksekäsu

kiirmenetluse avaldus Hansa Ehitus Eesti AS vastu

2543,65 euro nõudes

Määruskaebus

Hansa Ehitus Eesti AS määruskaebus Pärnu

Maakohtu

17.05.2016. a

kohtumäärusele,

s.o

maksekäsule

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik) Hansa Ehitus Eesti AS,

registrikood 12025028, asukoht Teguri 30, 51013 Tartu

Määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja juhatuse liige

M K, e-post *

Vastustaja (avaldaja) Haanja Vald Haanja Vallavalitsuse

kaudu, registrikood 75013003, asukoht Võru tee 15,

Haanja küla, 65101 Haanja vald, Võru maakond, e-post

vald@haanja.ee;

esindaja

Uno

Kangro,

e-post

uno@haanja.ee

Menetlustoiming

Määruskaebuse

lahendamine,

hagimenetlusse

üleandmine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hansa Ehitus Eesti AS 02.06.2016. a esitatud ja 13.06.2016. a

täiendatud määruskaebus Pärnu Maakohtu 17.05.2016. a kohtumäärusele, s.o

maksekäsule tsiviilasjas nr 2-16-102118.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2016. a kohtumäärus, s.o maksekäsk

tsiviilasjas nr 2-16-102118, millega kohustati võlgnikku Hansa Ehitus Eesti AS tasuma

avaldajale Haanja vald Haanja Vallavalitsuse kaudu põhinõudeid summas 2543,65 eurot ning

hüvitama riigilõivu 76,31 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

3. Anda Haanja valla (Haanja Vallavalitsuse kaudu) nõue Hansa Ehitus Eesti AS-i

vastu üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

1. Asjaolud

02.02.2016. a esitas Haanja Vald (Haanja Vallavalitsuse kaudu) Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Hansa Ehitus Eesti AS-i vastu 2543,65 euro saamiseks ja

menetluskulude hüvitamiseks. 04.02.2016. a tegi kohus makseettepaneku ja toimetas

kohtumääruse võlgniku esindajale, juhatuse liikmele I K, kätte e-toimiku kaudu 17.03.2016. a.

Võlgnik tähtaegselt vastuväidet ei esitanud.

2. Vaidlustatud kohtumäärus

Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 17.05.2016. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses

käesolevas tsiviilasjas tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku Hansa Ehitus Eesti

AS-i tasuma avaldajale Haanja vald Haanja Vallavalitsuse kaudu põhinõudeid summas 2543,65

eurot ning hüvitama riigilõivu 76,31 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk on võlgniku

esindajale - juhatuse liikmele I K, kätte toimetatud e-toimiku kaudu 21.05.2016. a.

3. Määruskaebus, menetluse käik

3.1.

02.06.2016. a esitas võlgnik kohtule aegunud vastuväite, mille jättis kohus 03.06.2016.

a määrusega käiguta ja andis võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhistatud

määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks.

13.06.2016. a esitas võlgnik Hansa Ehitus Eesti AS esindaja M K vahendusel määruskaebuse

TsMS § 4891 lg 2 p 2 ja 3 alusel, millega palub tühistada maksekäsk tsiviilasjas nr 2-16-102118

ja anda asja lahendamine üle hagimenetlusse. Kõik menetluskulud palub Hansa Ehitus Eesti

AS jätta Haanja valla kanda. Määruskaebuses tugineb määruskaebuse esitaja asjaolule, et

võlgniku juhatuse liige makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise oli I. K, kellel on

diagnoositud * ja töövõime kaotus *% ulatuses, kuna tema lühimälu oli kahjustatud. Seetõttu

oli I. K raskusi lühiminevikus toimunud sündmuste ja tähtsust omavate asjaolude

meelespidamisega. Eeltoodu tõi kaasa juhatuse liikme vahetamise vajaduse ning juhatuse

liikme vahetumisel avastas uus juhatuse liige M K, et kohus on edastanud makseettepanku ja

maksekäsu, mille I. K on ära unustanud.

Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna Hansa Ehitus Eesti

AS-il ei olnud objektiivselt võimalik töid tähtaegselt lõpule viia ja teavitas sellest ka Haanja

valda 14.11.2014. a. Tööde lõpetamist takistasid ilmastikuolud, mistõttu ei olnud täidetud

poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 6.1 tulenev leppetrahvi nõue. Samuti on avaldaja kaotanud

õiguse nõuda leppetrahvi, kuna ei teatanud Hansa Ehitus Eesti AS-ile mõistliku aja jooksul

leppetrahvi nõudest (VÕS § 159 lg 2).

3.2.

15.06.2016. a saatis kohtunikuabi seisukoha nõude vastustaja (avaldaja) esindajale

TsMS § 663 lg 3 alusel.

3.3.

22.06.2016. a esitas vastustaja esindaja vahendusel kohtule seisukoha määruskaebusele,

milles leiab, et vastuväide on aegunud ja aegunud vastuväidet ei saa käsitleda kui

määruskaebust ja Riigikohtu 3-2-2-6-09 lahendist tulenevat seisukoht saab kehtida vaid juhul,

kui vastuväite esitamata jätmine n tingitud mõjuvast põhjusest. Vastustaja märgib, et temale

teadaolevalt on M K tegelenud faktiliselt Hansa Ehitus Eesti AS-i juhtimisega volitatud

esindajana ehitustöövõtu lepingu sõlmimise ajast ning seega omas ta täielikku ülevaadet

ettevõtte tegevusest ja ettevõttele saadetud dokumentidest. Vastustaja märgib, et pikendas

Hansa Ehitus Eesti AS-i soovil tööde lõpetamise tähtaega tema poolt palutud tähtajani, kuid

võlgnik ei lõpetanud ehitustöid ka nimetatud tähtajaks. Leppetrahvi määramine tehti Hansa

Ehitus Eesti AS-le teatavaks koheselt kui ta andis teada, et tööde lõpetamine 2014. a ei ole

võimalik ja palus pikendada töövõtulepingut kuni 2015. a juuni kuuni. Eeltoodu alusel leiab

vastustaja, et võlgnikul puudus mõjuv põhjus määruskaebuse esitamiseks, mistõttu tuleb

maksekäsk jõusse jätta ja kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda.

3.4.

22.06.2016. a andis kohtunikuabi määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule TsMS

§ 663 lg 6 alusel.

4. Kohtu seisukoht

4.1.

Kohus märgib esmalt, et kohtunikuabi on õigustatult lugenud hilinenult esitatud

vastuväite määruskaebuseks tulenevalt Riigikohtu 02.09.2009. a lahendis nr 3-2-2-6-09 toodud

seisukohast, et määruskaebuseks võib lugeda makseettepanekule hilinenult esitatud vastuväite,

kui see on esitatakse määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul. Samuti ei ole määruskaebuse

esitamise õigus seatud sõltuvusse sellest, kas maksettepanekule vastuväite esitamata jätmine oli

tingitud mõjuvast põhjusest või mitte, nagu on leidnud vastustaja. Tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (edaspidi TsMS) on välja toodud asjaolud, millele võib maksekäsule esitatud

määruskaebuses tugineda (TsMS § 4891 lõikes 2). Kohtule esitatud määruskaebuses on

selgesõnaliselt tuginetud § 4891 lg 2 punktile 2 ja 3, milliste asjaolude olemasolu kohus

alljärgnevalt kontrollib.

Vastavalt TsMS § 4891 lg 2 p-le 2 ja 3 määruskaebus võib tugineda asjaolule, et:

-võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse

tõttu;

- maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on

selgelt põhjendamatu.

4.2.

Esmalt kontrollib kohus TsMS § 4891 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu – määruskaebuse

esitaja leidis, et võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu

mõjuva põhjuse tõttu, kuna makseettepaneku ja maksekäsu kättetoimetamise ajal oli võlgniku

juhatuse liige oli I. K, kellel on diagnoositud * ja töövõime kaotus *% ulatuses, kuna tema

lühimälu oli kahjustatud. Seetõttu oli I. K raskusi lühiminevikus toimunud sündmuste ja

tähtsust omavate asjaolude meelespidamisega, mis tõi kaasa juhatuse liikme vahetamise

vajaduse. Juhatuse liikme vahetumisel avastas uus juhatuse liige M K, et kohus on edastanud

makseettepanku ja maksekäsu, mille I. K on ära unustanud. Eeltoodu tõendamiseks on

määruskaebuse esitaja esitanud nn I K puudetõendi ja I. K haiglaravil viibimist kinnitav

dokument.

Kohtule esitatud nn I. K puude tõend on PDF dokument, millest ei nähtu, kes antud tõendi on

väljastanud või millisest andmebaasist andmed on välja trükitud. Tõendist endast nähtub vaid,

et K. K on kindlustatud isik, lisatingimuseks on märgitud töövõimetuspensionär või

osalise/puuduva töövõimega isik. I. K haiglaravil viibimist kinnitav dokument on väljastatud

psühhiaater K R poolt 31.03.2016. a, mille kohaselt K I tervislik seisund ei võimalda tal

momendil kohtumenetlusest osa võtta, kuna isik viibib ambulatoorsel psühhiaatrilisel ravil.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et kumbki määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest ei tõenda

määruskaebuses esitatud faktilisi asjaolusid I. K esineva lühimälu kahjustuse kohta, mis tingis

määruskaebuses viidatud olukorra.

TsMS § 202 lg 1 ja 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus

teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet

ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta

tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist.

Kohus on kontrollinud kohtuinfosüsteemist ja Rahvastikuregistrist, kas I K teovõimet on

piiratud, kuid mõlema andmebaasi vastustest nähtuvalt on I. K teovõimeline isik ning temale ei

ole määratud eestkostjat. Seega ei ole kohtul andmeid isiku piiratud teovõime kohta ega ka

tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud

asjas ei esine TsMS § 4891 lg 2 p-s 2 sätestatud asjaolu, mille tõttu võlgnik ei saanud vastuväidet

makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu.

4.3.

Järgnevalt kohus hindab kohus TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolu –

määruskaebuse esitaja leidis, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna Hansa Ehitus Eesti AS-il

ei olnud objektiivselt võimalik töid tähtaegselt lõpule viia ja ta teavitas sellest ka Haanja valda

14.11.2014. a. Tööde lõpetamist takistasid ilmastikuolud, mistõttu ei olnud täidetud poolte

vahel sõlmitud lepingu p-st 6.1 tulenev leppetrahvi nõue. Samuti on avaldaja kaotanud õiguse

nõuda leppetrahvi, kuna ei teatanud Hansa Ehitus Eesti AS-ile mõistliku aja jooksul leppetrahvi

nõudest (VÕS § 159 lg 2).

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja kirjeldanud nõude aluseks olevaid asjaolusid

alljärgnevalt: Vastavalt Töövõtulepingu p 6.1. kohustus Töövõtja tema süül tööde lõpetamise

tähtaja ületamisel tasuma Tellijale viivist (leppetrahvi) 0,1% iga kalendripäeva eest tähtajaks

lõpetamata tööde maksumusest. Viivist arvestati alates 01.12.2014 kuni 22.05.2015.

Lõpetamata tööde rahaline maht oli 14703,20 EUR ning leppetrahviks kujunes 2543,65 EUR,

mida töövõtja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele senini tasunud.

Tõenditena on avaldaja nimetanud järgmisi dokumente: Muu (Töövõtuleping, 1/RH 155482,

03.10.2014), Muu (Haanja Vallavalitsuse 10.12.2014 korraldus nr 280), Muu (Arve nr 1304,

05.08.2015), Muu (Haanja Multispordi väljaku ehitustööde protokoll nr 8; 03.12.2014).

22.06.2016. a esitas vastustaja esindaja vahendusel kohtule seisukoha määruskaebusele, milles

leiab, et vald pikendas Hansa Ehitus Eesti AS-i soovil tööde lõpetamise tähtaega tema poolt

palutud tähtajani, kuid võlgnik ei lõpetanud ehitustöid ka nimetatud tähtajaks. Leppetrahvi

määramine tehti Hansa Ehitus Eesti AS-le teatavaks koheselt kui ta andis teada, et tööde

lõpetamine 2014. a ei ole võimalik ja palus pikendada töövõtulepingut kuni 2015. a juuni kuuni.

Seega on kohtule esitatud vaid faktilised asjaolud, kuid vastustaja (avaldaja) ei ole esitanud

kohtule ühtegi nõude aluseks olevat tõendit ega ka kohtule esitatud faktilisi asjaolusid

kinnitavaid dokumente (tõendeid). Vastustaja on ka seisukohas määruskaebusele nimetanud

mitmeid tõendeid, kuid ühtegi neist kohtule ei ole esitatud.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2

kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võlgnik tema vastu maksekäsu kiirmenetluses esitatud

nõuet tunnistanud ning leidnud, et see on põhjendamatu. Seetõttu on kohtusse pöördunud isiku

kohustus oma nõuet tõendada.

TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja (avaldaja) esitanud kohtule ühtegi nõude aluseks olevat

dokumenti ega ümber lükanud määruskaebuses esitatud faktilisi asjaolusid. Seega ei ole

vastustaja (avaldaja) oma nõuet Hansa Ehitus Eesti AS vastu tõendatud.

Kohus leiab, et eeltoodu näol esinevad TsMS § 4891 lg 2 p-s 3 nimetatud asjaolud - nõue, mille

sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus Hansa Ehitus Eesti AS-i esitatud määruskaebuse.

Kohus leiab, et avaldaja õigusi ei ole rikutud, kuna tal on võimalus oma nõue esitada

hagimenetluses, millele on võlgnikul kostjana õigus esitada oma vastuväiteid ja kasutada oma

vastuväidete tõendamiseks kõiki seaduses ettenähtud tõendamisvahendeid.

4.4.

TsMS § 4891 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega

maksekäsu. Eeltoodud sättest tulenevalt tühistab kohus tsiviilasjas nr 2-16-102118 17.05.2016.

a maksekäsu, millega kohustati võlgnikku Hansa Ehitus Eesti AS tasuma avaldajale Haanja

vald Haanja Vallavalitsuse kaudu põhinõudeid summas 2543,65 eurot ning hüvitama riigilõivu

76,31 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

4.5.

TsMS § 4891 lg 4 2. lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus

maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on pädevaks kohtuks nimetatud Tartu Maakohus ja kohus

annab asja üle pädevale kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Vastavalt üldisele kohtualluvusel TsMS § 79 lg 1 järgi võib juriidilise isiku vastu hagi esitada

tema asukoha järgi. Äriregistri andmete järgi on Hansa Ehitus Eesti AS asukoht Tartu linnas.

Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed

asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 4 p 1 järgi teenindab

Tartu maakonda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 79 lg 1

järgi käesolev tsiviilasi anda üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

4.6.

TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja,

kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik