1-08-14623/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-08-14623

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 03.veebruar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14623 kohtueelses menetluses 08260102641 Kohtunik Rahvakohtunikud Heli Sillaots Raissa Gruško ja Terje Tätte Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi L.H süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav

Kaitsja määratud korras L.H viibib eelvangistuses kahtlustatavana peeti kinni 22.05.2008.a vahistati 23.05.2008.a enne kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist ametliku töökohata vabaduses viibides oli viimane elukoht XXXXXXXX XX-X, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistatud, viimati:

• 28.04.1979.a Põlva Rajooni Rahvakohtu

kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 8 aasta

vabadusekaotusega, vabanes 11.03.1987.a pärast karistuse kandmist;

• 28.06.1988.a Tartu Linna Rahvakohtu

kohtuotsusega KrK § 100 järgi 12 aasta

vabadusekaotusega, vabanes 06.10.1998.a

tingimisi ennetähtaegselt, kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 1 päev karistusregistri seaduse (jõustunud 01.01.1998.a) § 25 lg 1 p 8 ja § 26 lg 4,5 alusel ei ole karistatus kustunud

Anu Pärtel

2

Süüdi tunnistada L.H KarS § 113 järgi ja karistuseks mõista 13 (kolmteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.H eelvangistuses alates 22.05.2008.a kuni

käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 13 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 22.05.2008.a.

Jätta muutmata L.H suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine.

Asitõendid – lauanuga, taskunuga, särk ja kilejope mis asuvad (lk 13-14,28-30), kohtus, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.H-lt

riigituludesse menetluskuludena:

• 27930.- krooni (kakskümmend seitse tuhat üheksasada kolmkümmend) ekspertiisikulu

(lk 27,42,51; KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 8260.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 68,77,78,86; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 12508.- krooni määratud kaitsjale (kaksteist tuhat viissada kaheksa) makstud tasu kohtumenetluses , (KrMS § 175 lg 1 p 4)

• 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 92; KrMS § 175 lg 1 p 5),

• 10 875.- krooni sundraha . (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1) Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.H, 1-08-14623, menetluskulud“ või

- pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „L.H, 1-08-14623, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Süüdistatava kaitsja advokaat Anu Pärteli esitatud taotlus, välja mõista talle

12508.- krooni tasu määratud korras süüdistatav L.H kaitsjana

kohtuistungitel 7 tunni ulatuses osutatud riigi õigusabi eest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 12508.- (kaksteist tuhat viissada kaheksa)

krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav L.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis

märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales 10.11.2008.a eelistungil ja 02.-03.02.2009.a kohtuistungil kokku 7 tunni ehk 14 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 1 ja § 2 lg 3 p 1 alusel kuulub kohaldamisele erikoefitsient 4,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Seega:

(4,0 x 900) + 4,0 x (14 pooltundi x 125) = 3600 + 7000 = 10600. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 10600-le kroonile käibemaks 18%, see on 10600 + 1908 = 12508.

3 Kohtuotsus edastada vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile ja kaitsjale ning allkirja vastu süüdistatavale.

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 18.veebruaril 2009.a alates kella 16.00-st

juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD

04.11.2008.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse süüdistusakt koos

lisadega L.H süüdistuses KarS § 113 järgi (lk 99-115). Eelistung toimus 10.11.2008.a (lk 116). Tartu Maakohtu 10.11.2008.a määrusega anti süüdistatav L.H

kohtu alla süüdistusaktis märgitud süüdistuses KarS § 113 järgi ja tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata (lk 117). Kohtu alla andmise määruses

märgitu kohaselt on käesolev kriminaalasi käsitletav erandina kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2-1 lg 2 (jõustus 15.07.2008.a) ja KrMS § 268-1 lg 2

p 3 (jõustus 15.07.2008.a) tähenduses, kuna käesolevas kriminaalasjas on eelvangistuses viibiv L.H süüdistatav esimese astme kuriteo toimepanemises ja

kohus peab 23.05.2008.a vahistamismääruses märgitud tõkendi kohaldamise aluseks märgitud põhjendustel vajalikuks jätkata tõkendi vahistamine kohaldamist (lk 117).

Süüdistusaktis märgitud süüdistuses KarS § 113 järgi anti L.H kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.05.2008 kella 17.40 ajal Tartus, XXX korteris tahtliku tapmise eesmärgil, omavahelise tüli käigus lõi kahel korral noaga A.A. kõhupiirkonda,

tekitades kannatanule kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool kõhul (kokku kaks) ülemise soolekinnistiarteri ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Samuti L.H lõi kahel

korral noaga A.A. rindkerepiirkonda, tekitades kannatanule kaks lihaseid vigastavat

torke-lõikehaava, millest üks vasakul pool rindkerel rinnakukõrvaljoonel IV

roidevahemikus ja teine vasaku õlavarre ülemises kolmandikuks välispinnal. A.A.

toimetati sündmuskohalt üliraskes seisundis SA TÜ Kliinikumi, kus ta saadud vigastuste tõttu 21.05.2008.a kell 21.17 suri. Süüdistusaktis märgitu kohaselt pani L.H sellise käitumisega toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

4

Kohtulikul uurimisel L.H ennast süüdi ei tunnistanud (lk 135,140-144).

Süüdistatav L.H avaldatu kohaselt tõrjus ta kannatanu noalööke ja kaitses ennast, sest muidu oleks ära tapetud (lk 135). L.H ütluste kohaselt ei olnud tal muud võimalust kui ennast kaitsta, oli hirmul, teist inimest tappa ei tahtnud (lk 135). L.H avaldatu kohaselt ei olnud tal endal nugagi käes, kannatanu tekitas endale ise omaenda käega vigastused (lk 135). L.H avaldatu kohaselt hoidis ta kahe käega kannatanul sellest käest kinni, milles kannatanul oli nuga (lk 135). L.H avaldatu kohaselt võis see kannatanul käes olnud nuga rüselemise käigus kannatanule

sisse saada, seda üldse ei välista; see oli kannatanu vaba tahe, kas jätkata rünnet või lasta lihtsalt nuga lahti (lk 135).

Eeltoodu avaldas süüdistatav L.H peale prokuröri avakõnet. Ütluste andmise ajal süüdistatav L.H enda esialgselt kohtule peale prokuröri avakõne pidamist avaldatut muutis ja kinnitas, et ajal kui kannatanu käes oli lauanuga, võttis ta enda kätte lauanurgalt taskunoa ja lõi sellega kannatanule näkku ja täiesti huupi, nii kuidas nuga liikus, kuna tahtis tõrjuda kannatanut endast eemale; enda tehtud löökide arvu ei oska

öelda (lk 142). L.H ütluste kohaselt ei tekitanud ta kannatanule vigastusi tahtlikult (lk 143 all). L.H ütluste kohaselt võis kannatanu endale ka ise käes olnud lauanoaga vigastusi tekitada, sest (L.H) surus seda lauanuga kannatanu suunas (lk 143 all).

Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et L.H tappis kannatanu

A.A. tahtlikult ning L.H hädakaitseseisundit ja vajadust hädakaitse teostamiseks ei olnud. Eksperdiarvamuses (lk 22) kajastatud kannatanu A.A. surnukehal

olnud vigastuste rohkus, vigastuste asukohad ja vigastuste tekitamise viisid ning

vigastuste erinevad raskusastmed, võrrelduna asjaoluga, et L.H välised

vigastused üldse puudusid (lk 69-71,59), ei osunda vähimalgi määral L.H ja

tunnistaja T.M. väidete tõele vastavusele selle kohta, et L.H tegutses hädakaitseseisundis, mille põhjustas kannatanu A.A. enda aktiivne lauanoaga teostatud rünne L.H suhtes. Isegi kui eeldada L.H ja tunnistaja T.M. väidetu tõele

vastavust selle kohta, et kannatanu A.A. ise alustas ümaraotsalise ja nüri lauanoaga L.H ründamist

(mis kohtu jaoks ülejäänud tõenditest nähtuvalt ei ole loogiline ja usutav

sündmuste käik)

, välistab kasutatud ründevahendite ilmselge ebavastavus – kannatanul ümaraotsaline ja nüri lauanuga, millega teisele inimesele vigastuste tekitamine on raske, ning L.H taskunuga, millel on võimalik valida kahe teravaotsalise tera (terade pikkused 10,9 cm ja 10,5 cm) vahel - L.H koheselt hädakaitseseisundi. Pealegi

ei ole kohtu jaoks usutav ja loogiline, et rünnet esimesena tunnistaja ja süüdistatava väidetel alustanud kannatanu valiks toas kättesaadavatest nugadest, mis mõlemad asusid nähtaval kohal toa keskel olnud laual, kõige ebasobivama variandi – s.o ümaraotsalise ja nüri lauanoa, kui oli võimalik valida teise inimese ründamiseks palju tõhusam vahend - kahte teravaotsalist tera omav taskunuga.

02.06.2008.a surnu ekspertiisiaktis nr 207 (lk 17-26) kajastatud SA Tartu Kiirabi kiirabikaardi nr 25/8/1358 andmetel (lk 20) sai kiirabi 21.mail kell 17:55 politsei poolt väljakutse pussitatud A.A. juurde, kiirabi saabudes patsient teadvuseta, hingas, 4 minuti

möödudes hingamine peatunud, torkehaavad rindkeres-kõhus. 02.06.2008.a surnu ekspertiisiaktis nr 207 (lk 17-26) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt võis kannatanu A.A. surm saabuda SA TÜK intensiivraviosakonna haigusloos nr 23106 näidatud ajal 21.05.2008.a (lk 22 punkt 2) kell 21:17 (lk 21).

Eksperdiarvamusega on tõendatud, et A.A. surma põhjuseks on kõhuõõnde tungivad torkelõikehaavad vasakul pool kõhul (kokku 2) ülemise soolekinnistiarteri ning maksa

vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (lk 22 punkt 1).

5

Eksperdiarvamusega (lk 22-23) on tõendatud, et A.A. surnukehal esinesid järgmised terava vägivallaga tekitatavad vigastused:

• kaks kõhuõõnde tungivat torke-lõikehaava vasakul pool kõhul, millest esimene kliinilistel andmetel vasakul pool keskkõhul naba kõrval ülemist soolekinnistiarterit vigastav, teine ülakõhul väikerasvikut, maksa vasakut sagarat ja vahelihast vigastav; antud vigastused on eluohtlikud (lk 22 punkt 3),

• kaks lihaseid vigastavat torke-lõikehaava, millest üks vasakul pool ringkerel

rinnakukõrvaljoonel IV roidevahemikus, teine vasaku õlavarre ülemises kolmandikus välispinnal; loetletud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (lk 22 punkt 3);

• viis pindmist lõikehaava näol ja vasakul käel, neist üks katkendlik haav ninajuurelvasaku silma ülalaul ning neli haava vasaku käe I-II sõrme seljal ning pihkmisel pinnal; loetletud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (lk 22 punkt 3),

Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on kõik loetletud vigastused tekitatud lühikest

aega, mis pole kohtuarstlike meetoditega täpselt määratav, kuid on mõõdetav minutitega, enne kiirabi saabumist sündmuskohale (lk 22 punkt 3). Torke-lõikehaavad

kõhul, rindkerel ja vasakul õlavarrel on tekitatud löökidest teravaotsalise vähemalt

1,1 cm laiuse ja 10 cm pikkuse üht lõikeservaga tera omava noaga, mida tõestavad

nahahaavade põhilõike pikkus, ühe terava ja ühe – kujulise otsa olemasolu

nahahaaval, haavakanali pikkuse ülimuslikkus haava laiuse üle ning noa käepideme toimejälgede puudumine haavu ümbritseval nahal (lk 22 punkt 3). Lõikehaavad näol ja

vasakul käel on tekitatud noa lõikeservaga tõmbamisel, kusjuures on alust arvata, et lõikehaavad vasakul käel on tõenäoliselt saadud enesekaitse käigus rindkerre ja kõhtu suunatud noa löökide tõrjumisel (lk 22 punkt 3). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt sedastati kohtuarstlikul lahangul surnukehal lisaks terava vägivallaga tekitatud vigastustele veel värsked nahaalused verevalumid paremal

pool otsmikul kehakeskjoone kõrval ja paremal pool alalõual, parema põlveliigese sirutuspinnal ja vasaku pöia seljal ning nahamarrastused otsmikul ja ninal (lk 22 punkt

4). Kõik kirjeldatud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et

kukkumisest ja/või löögist (löökidest) vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe pindu või

esemeid vahetult peale kõhupiirkonna torke-lõikehaavade tekitamist; loetletud

vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (lk 22 punkt 4). Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt on vanemad nahaalused verevalumid paremal pool otsmikul kulmu siseotsa kohal, parema silma ülalaul välisnurgas ja parema pöia seljal

saadud tömbi vägivalla toimel vähemalt 3 päeva enne surma saabumist ega oma põhjuslikku seost surma põhjustanud vigastustega (lk 22 punkt 5).

Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt leiti toksikoloogilisel uuringul A.A. surnukeha verest 2,49 mg/g, uriinist 3,21 mg/g ja silma klaaskeha vedelikust 2,95 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt keskmisele alkohoolsele joobele (lk 23 punkt 6).

Eksperdiarvamuses (lk 17-26) kajastatud SA Tartu Kiirabi kiirabikaardi andmetest politseilt 21.05.2008.a kella 17.55 ajal väljakutse saamise kohta pussitatud A.A. juurde

(lk 20), sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8), sündmuskoha tehnilise uuringu

protokollist (lk 9-12), politseiametnike ettekandest prefektile (lk 58), joobeseisundis

isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 59), kahtlustatavana kinnipidamise

protokollist (lk 62-63), isiku läbivaatuse protokollist (lk 69-71), tunnistaja T.M.

ütlustest (lk 134 keskel, 138 keskel) ja süüdistatav L.H ütlustest (lk 144)

kogumis nähtuvaga on tõendatud, et sündmuskohale, aadressil Tartu, XXX

21.05.2008.a saabunud politsei pidas L.H sündmuskohal kella 18.00 ajal

koheselt kinni, misjärel L.H toimetati esmalt arestimajja kainenema, misjärel

6

22.05.2008.a kella 10.04 ajal peeti kahtlustatavana kinni ja seejärel peale kahtlustatavana ülekuulamist teostati 22.05.2008.a kell 10.55 – 11.15 isiku ülevaatus.

Politseiametnike ettekandest prefektile (lk 58), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 59), kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 62-63)

ja isiku läbivaatuse protokollist (lk 69-71, protokoll koos värvifotodega) kogumis

nähtuvaga on tõendatud, et L.H nähtavad välised vigastused puudusid.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli on küll märgitud paremal oimu piirkonnas

kriimustused, kuid isiku läbivaatuse protokollis oleval värvifotol L.H paljast

ülakehast ja näost nimetatud kriimustusi näha ei ole, mistõttu peab kohus siinkohal põhjendatuks lähtuda isiku läbivaatuse protokollis kajastatust.

Võrreldes eksperdiarvamuses kajastatud kannatanu A.A. surnukehal olnud rohkearvulisi erineva raskusastmega vigastusi (lk 22) politseiametnike ettekandest prefektile (lk 58), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 59), kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist (lk 62-63) ja isiku läbivaatuse protokollist (lk 69-71) kogumis nähtuva asjaoluga, et L.H nähtavad välised vigastused puudusid, ei ole kohtu jaoks usutavad ja veenvad tunnistaja T.M. ütlused (lk 136-140) ja süüdistatav L.H avaldatu (lk 135) ning süüdistatav L.H ütlused (lk 140-144) selle kohta, et kannatanu A.A. ise alustas lauanoaga L.H ründamist ning tegi seda

aktiivselt. Eksperdiarvamuses kajastatud kannatanu A.A. surnukehal olnud vigastuste

rohkus, vigastuste asukohad ja vigastuste tekitamise viisid ning vigastuste erinevad raskusastmed, võrrelduna asjaoluga, et L.H välised vigastused üldse puudusid, ei osunda vähimalgi määral L.H ja tunnistaja T.M. väidete tõele vastavusele selle kohta, et L.H tegutses hädakaitseseisundis, mille põhjustas kannatanu A.A. enda aktiivne lauanoaga teostatud rünne L.H suhtes.

Kohtu jaoks ei ole veenev, usutav ja loogiline süüdistatav L.H ja tunnistaja

T.M., kes oli kuni L.H sündmuskohalt kainemisele toimetamiseni L.H elukaaslane, avaldatu selle kohta, et kannatanu A.A. alustas ise esimesena L.H

ründamist ümaraotsalise nüri lauanoaga ja teostas seda rünnet L.H suhtes ümaraotsalise nüri lauanoaga aktiivselt. Kohtu jaoks ei ole usutav ja loogiline, et rünnet

esimesena tunnistaja ja süüdistatava väidetel alustanud kannatanu valiks toas kättesaadavatest nugadest, mis mõlemad asusid nähtaval kohal toa keskel olnud laual, kõige ebasobivama variandi – s.o ümaraotsalise ja nüri lauanoa, kui oli võimalik valida

teise inimese ründamiseks palju tõhusam vahend - kahte teravaotsalist tera omav taskunuga.

Nii süüdistatav L.H kui ka tunnistaja T.M. ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8) ja sündmuskoha tehnilise uuringu protokollist (lk 9-12) ning

asitõendite – nugade vaatlusprotokollist (lk 13-14) nähtuvalt oli Tartus, XXX asuvas

kööktoas vähemalt 2 nuga – neist üks lauanuga

(mida sündmuskoha vaatlusprotokollis on

nimetatud ka kööginoaks)

ja teine taskunuga. Eksperdiarvamustest (lk 17-26,33-34,38- 41,45-50), sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8) ja sündmuskoha tehnilise uuringu protokollist (lk 9-12) ning asitõendite vaatlusprotokollidest (lk 13-14, 28-30) kogumis nähtuvaga on tõendatud, et kannatanu A.A. terava vägivallaga põhjustatud vigastusi ei tekitatud

(sündmuskohalt selle vaatluse käigus kaasavõetud)

lauanoaga, vaid nimetatud

vigastused võidi kannatanule tekitada

(sündmuskohalt selle vaatluse käigus kaasavõetud) taskunoaga.

Viimatinimetatud tõenditest kogumis nähtuvaga on ümber lükatud

süüdistatav L.H vahetult pärast prokuröri avakõnet avaldatu selle kohta, et kannatanu võis ise omaenda käes olnud lauanoaga tekitada endale süüdistuses märgitud vigastused.

7

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8) nähtuvalt on sündmuskoht – Tartus, XXX

34 asuv korter 2 esimesel korrusel asuv kööktuba väike ruum, milles on toa keskel

kušeti ees üks laud, laua peal kokkupandud asendis taskunuga ja lähedaoleval köögikapil ümaraotsaline lauanuga (lk 1-8). Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8) ja

sündmuskoha tehnilise uuringu protokollist (lk 9-12) nähtuvalt võeti sündmuskohalt

kaasa nii lauanuga kui ka taskunuga. Kohtulikul uurimisel avaldas kohus (lk 139)

prokuröri taotlusel asitõendite – lauanoa ja taskunoa vaatluseprotokolli (lk 13-14) ja vaatles neid asitõendeid - nuge ning näitas mõlemat nuga saalis viibijatele, sealhulgas ka tunnistajale (lk 139) ja süüdistatavale. Tunnistaja T.M. kinnitas talle näidatud nugade olemasolu sündmuskohal – lauanoa olemist kannatanu A.A. käes ja taskunoa olemist L.H käes (lk 139). Ka süüdistatav L.H ei seadnud kohtulikul uurimisel kordagi kahtluse alla asitõenditeks olevate nugade sündmuskohal asumist.

Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt olid kahekorruselisel laual mõlemad noad – nii lauanuga kui ka taskunuga – lauanuga üleval laua peal ja all teine liigendnuga (lk 137).

Süüdistatav L.H ütluste kohaselt olid laua peal noad ja kahvlid (lk 141), taskunuga oli lauanurga otsas (lk 142). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli laua juures ainukeseks istumiskohaks kušett, laud on kahekorruseline ning kušeti poolt

laua poole vaadates on laua pealisplaadi alune laialt avatud ning on võimalik kušetil olles laua nn esimese korruse plaadil olevat näha. Seega, isegi kui eeldada, et taskunuga võis asuda ka nn kahekorruselise laua esimesel korrusel, kust seda oli lauanurga pealt

L.H ütlustest nähtuvalt võimalik hõlpsalt kätte saada, siis oli võimalik kušetil olijatel seda nuga laua pealisplaadi alla ka näha ning seda nuga sealt ka võtta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-8), sündmuskoha tehnilise uuringu protokollist (lk 9-12) ja tunnistaja T.M. ning süüdistatav L.H ütlustest nähtub kogumis, et kannatanul oli võimalik valida vähemalt kahe noa vahel – nüri ja ümara otsaga lauanoa

ning teravaotsalise kahe teraga kokkupandava taskunoa vahel. Kohtu jaoks ei ole

veenev ja usutav süüdistatav L.H ja tunnistaja T.M. avaldatu selle kohta, et

kannatanu A.A. alustas ise esimesena ja ilma igasuguse mõistliku ja vabandatava

põhjuseta L.H ründamist noaga ning valis L.H noaga ründamiseks olemasolevatest nugadest kõige ebasobivama – nüri ja ümara otsaga lauanoa, olukorras,

kus väikses kööktoas oli ruumi keskel asunud laual täiesti kättesaadavas kohas kahe

teraga taskunuga, mõlemad terad otstest teravad, pikema tera pikkuseks 10,9 cm, laiuseks 1,6 cm, paksuseks 2,5 mm ning lühema tera pikkuseks 10,5 cm, laiuseks 12,9 mm - 1,3 cm, paksuseks 2 mm; käepideme üldpikkuseks 13,5 cm (lk 13-14,46).

Kuna L.H vigastused üldse puudusid ja kannatanul oli rohkelt erineva

raskusastmega vigastusi, sealhulgas ka vigastusi, mis osundavad enesekaitsele

(lõikehaavad vasakul käel), ei ole kohtu jaoks usutav süüdistatav L.H ja

tunnistaja T.M. ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et L.H tegutses hädakaitseseisundis, mille põhjustas kannatanu A.A. enda aktiivne lauanoaga teostatud

rünne L.H suhtes. Pigem osundavad asjaolud, et L.H vigastused üldse

puudusid ja kannatanul oli rohkelt erineva raskusastmega vigastusi, sealhulgas ka vigastusi, mis osundavad enesekaitsele (lõikehaavad vasakul käel), hoopiski sellele, et kannatanu võis nüri ja ümara otsaga lauanoa võtta hoopiski enesekaitseks L.H rünnete tõrjumiseks.

Kuna eksperdiarvamuses märgitu kohaselt tekitati 5 pindmist lõikehaava näol ja vasakul käel ning kõik 4 torke-lõikehaava, millistest 2 on eluohtlikud, lühikest aega enne kiirabi

saabumist sündmuskohale, ning kõigist olemasolevatest tõenditest kogumis nähtuva kohaselt oli XXX, Tartu korteris lühikest aega enne kiirabi saabumist vaid 3 inimest –

kannatanu A.A. , L.H ja tema tolleaegne elukaaslane T.M., ja arvestades asjaolu, et kriminaalasjas puuduvad vastupidist kinnitavad tõendid, sealhulgas puuduvad

kriminaalasjas tõendid, mis annaksid põhjendatud aluse süüstada T.M. kannatanu

surmas või siis kannatanut ennast tema enda surmas, ning lähtudes asjaolust, et kriminaalasjas on olemas veenvad ja usaldusväärsed tõendid, mis kinnitavad süüdistatav

8

L.H ütlusi selle kohta, et just L.H toimis kannatanu suhtes taskunoaga, siis saabus kohtu hinnangul kannatanu A.A. surm 21.05.2008.a kell 21.17

põhjuslikus seoses L.H poolt kannatanule taskunoaga kahel korral

kõhupiirkonda noaga löömisest. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt oli A.A. surma põhjuseks 2 kõhuõõnde tunginud torke-lõikehaava vasakul pool kõhul

ülemise soolekinnistiarteri ning maksa vasaku sagara vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (lk 22 punkt 1).

Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et L.H tappis kannatanu A.A. tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega, ning L.H hädakaitseseisundit

ja vajadust hädakaitse teostamiseks ei olnud. L.H käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Süüdistatav L.H ütluste (lk 140-144) kohaselt:

• lõi ta kannatanule taskunoaga näkku, tappa teda ei tahtnud; kui palju lõi, ei tea öelda (lk 142 keskel);

• lõi ja torkas ta kannatanule taskunoaga huupi – nii kuidas nuga liikus (lk 142 keskelt);

• ei tekitanud ta kannatanule vigastusi tahtlikult (lk 143 all);

• on loogiline, et ta ise tekitas kannatanule vigastused, sest keegi teine neid ju tekitada ei saanud (lk 143 all);

• sai ta aru, et võib enda käitumisega kannatanule vigastusi tekitada (lk 144).

Kohtu hinnangul möönis L.H kannatanu suhtes teravaotsalist tera omava

taskunoaga aktiivselt toimides, sealhulgas ka torke-lõikehaavu tekitades, millistest

vähemalt 1 jäi ka kannatanu südamepiirkonna lähedale

(vasakule poole rindkerele – vt eksperdiarvamuse juurde kuuluvaid fotosid – lk 24), mis tahes tagajärje, sealhulgas ka kannatanu

surma, saabumist. Eksperdiarvamuse juurde kuuluvatelt fotodelt (lk 24) nähtuvalt jäi

1 torke-lõike haav, s.o vasakul pool rindkerel asuv torke-lõikehaav südamepiirkonna

lähedale. On üldteada, et kui teravaotsalise lõiketeraga noaga torgata-lüüa inimesele vasakule poole rindkere piirkonda, kus asub elutähtsa organina ka süda, võib saabuda inimese surm. Asjaolu, et käesoleval juhtumil ei osutunud kannatanu surma põhjuseks

kannatanule vasakule poole rindkerele südamepiirkonna lähedale tekitatud torkelõikehaav, ei ole tapmise tahtlust välistavaks asjaoluks.

See, et L.H möönis kannatanule 2-l korral kõhupiirkonda ja ühel korral vasakule rindkere piirkonda ning ühel korral vasakule õlavarrele taskunoaga lüües-torgates mis tahes tagajärje, sealhulgas ka kannatanu surma, saabumist, nähtub lisaks eelmärgitule kogumis alljärgnevatest asjaoludest:

• kannatanule tekitatud erineva raskusastmega vigastuste rohkusest -

eksperdiarvamuses kajastatu kohaselt (lk 22) esinesid kannatanu A.A. surnukehal

terava vägivallaga tekitatud erineva raskusastmega vigastused, mis paiknesid nii

kõhu-kui ka rindkere piirkonnas, vasakul õlavarrel, näol ja vasakul käel, ning nimetatud vigastustest lõikehaavad vasakul käel on tõenäoliselt saadud enesekaitse käigus rindkerre ja kõhtu suunatud noa löökide tõrjumisel, ning neist vigastustest 2

vigastust kõhupiirkonnas ja 1 vigastus vasakul pool rindkerel ning 1 vigastus vasakul õlavarrel olid torke-lõikehaavad ning ülejäänud 5 vigastust näol ja vasakul käel olid pindmised lõikehaavad,

• kannatanule tekitati vigastused metallist teraga teravaotsalise taskunoaga,

• süüdistatava enda ütluste kohaselt toimis ta kannatanu suhtes taskunoaga huupi, nii kuidas nuga liikus.

9

Süüdistusaktis märgitu kohaselt on L.H käitumine kvalifitseeritud KarS § 113 järgi – inimese tapmisena.

L.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. Kriminaalkorras karistati L.H viimati:

• 28.04.1979.a Põlva Rajooni Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 8 aasta vabadusekaotusega, vabanes 11.03.1987.a pärast karistuse kandmist;

• 28.06.1988.a Tartu Linna Rahvakohtu kohtuotsusega KrK § 100 järgi 12 aasta

vabadusekaotusega, vabanes 06.10.1998.a tingimisi ennetähtaegselt, kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 1 päev. KrK § 107 lg 2 p 1 järgi karistati L.H üliraske kehavigastuse tekitamise eest, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. KrK § 107 lg 2 sanktsiooni kohaselt oli võimaliku mõistetava karistuse ülempiiriks 10 aastat vabadusekaotust.

KrK § 100 järgi karistati L.H tahtliku tapmise eest. KrK § 100 sanktsiooni kohaselt oli võimaliku mõistetava karistuse ülempiiriks 12 aastat vabadusekaotust.

Karistusregistri seaduse (jõustunud 01.01.1998.a) § 25 lg 1 p 8 ja § 26 lg 4,5 alusel ei ole L.H karistatus kustunud.

28.06.1988.a Tartu Linna Rahvakohtu kohtuotsuses (lk 95-96) märgitu kohaselt tappis

L.H kannatanu Jüri Suija köögikapilt võetud suure lauanoaga ja lõi sellega kannatanule vasakule poole rindu, põhjustades sellega kannatanu surma; L.H lahkus sündmuskohalt. Selles kohtuotsuses märgitu kohaselt tegutses L.H otsese tahtlusega: „Arvestades L.H poolt suure lauanoa haaramist köögikapilt tüli käigus ja sellega löömist Suijale rindkeresse, vasemale poole, siis L.H nägi ette Suija surma saabumist ja soovis seda ning ta tegutses antud juhul otsese tahtlusega.“ (lk 96).

Kuna L.H on varasemalt karistatud inimese tapmise eest (KrK § 100 järgi) ja

see karistatus ei ole kustunud, siis esinevad L.H käitumises KarS § 114 p 4 tunnused. KarS § 114 punktis 4 sätestatu kohaselt on mõrvana karistatav tapmine, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. KarS § 114 sanktsioonis sätestatu kohaselt on mõrva eest karistuseks 8 kuni 20-aastane vangistus või eluaegne vangistus.

Alates kriminaalasja kohtusse saabumisest kuni käesoleva ajani prokurör süüdistust muutnud ja täiendanud ei ole ning kohtule uut süüdistusakti esitatud ei ole (KrMS § 268 lg 2).

KarS §-s 113 sätestatu kohaselt on inimese tapmise eest karistuseks vangistus 6 kuni 15 aastat.

KarS § 114 sanktsioon – karistus mõrva eest 8-20 aastat vangistust või eluaegne

vangistus – on ilmselgelt KarS § 113 sanktsioonist raskem. Süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimine KarS § 114 p 4 järgi oleks süüdistatava olukorda raskendav.

KrMS § 268 lõigetes 1 ja 8 sätestatu kohaselt on kohus seotud kohtule esitatud süüdistusaktiga ja selles märgitud süüdistuse piiridega ning kohtul on olemas võimalus

kuriteo kvalifikatsiooni muuta vaid sellisel juhul kui sellega kergendatakse isiku

olukorda. KrMS § 268 lõigetes 1 ja 8 sätestatu alusel on kohtul käesoleval juhul

ainuvõimalikuks variandiks kvalifitseerida L.H käitumine süüdistusaktis kajastatud KarS § 113 järgi.

Eeltoodu alusel kuulub L.H süüdimõistmisele ja karistamisele KarS § 113 järgi.

10

Prokurör taotles L.H-le KarS § 113 järgi karistuseks 13 aastat vangistust.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes L.H süü ulatusest – esimese astme kuriteo toimepanemise tulemusena saabus kannatanu surm, kannatanu surma pole võimalik enam mitte millegagi heastada,

kannatanu surma põhjustamiseks mitte ühtegi õigustavat asjaolu ei esine, puuduvad

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus õiguskorra kaitsmise

huvides ja selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude

toimepanemisest, põhjendatuks varasemalt KrK § 107 lg 2 p 1 ja KrK § 100 järgi karistatud isiku karistamist prokuröri taotletud karistuse määras – 13 aasta vangistusega.

Heli Sillaots Raissa Gruško Terje Tätte kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik