1-09-902/3 · 1-09-902/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-902

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2009.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-902 (0840103310) Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi

S.I süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluse korras Süüdistatav S.I

elukoht XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel-vene keel, ei tööta

Varasem karistatus: 03.03.2008.a Viru Maakohus KarS § 263 p 1 rahaline karistus 30 päevamäära e 1500 krooni Tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON Tunnistada S.I süüdi KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 40 (nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2 000 (kaks tuhat) krooni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapank (Swedbank). Maksekorraldusele

märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „S.I, 1-09-902, rahaline karistus“.

S.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista S.I-lt riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kohtukulud - määratud kaitsjale makstud

tasu 495,60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) krooni ja kriminaaltoimiku CD-plaadile koopia tegemise kulud 36 (kolmkümmend kuus) krooni.

1-09-902

2(3)

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank

või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapank (Swedbank). Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus: „S.I, 1-09-902, kriminaalmenetluse

kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Kohus tuvastas

S.I süüdistatakse selles, et tema 01.08.2008.a kella 18.00 paiku, viibides

korteris aadressil XXX, lõi N.V. (sünd XXX) jalaga vastu selga, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha ja lõi ennast peaga vastu põrandat ning juba põrandal lamavat kannatanut

peksis käte ja jalgadega vastu keha, millega põhjeustas kannatanule füüsilist valu ning tekitas talle näo, jäsemete ja keha vigastusi.

Oma tahtlike tegudega pani S.I toime kehalise väärkohtlemise, e. teise inimese tervise kahjustamise, s.t KarS § 121 ettenähtu kuriteo.

13.01.2009.a koostatud süüdistusakti kohaselt tegi Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

abi Deniss Minzatov ettepaneku tunnistada S.I süüdi KarS § 121 alusel ja

karistada teda rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära ulatuses, arvestades miinimumäära suuruseks 50 krooni, s.o summas 2 000 krooni.

Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohus leiab

Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et S.I süü KarS § 121 järgi on tõendatud kannatanu kannatanu N. V. ülekuulamise protokolliga (tl 8-11), tunnistajate I. V. (tl 4-7), N.P. (tl 19-22), I. M. (tl 23-26) ülekuulamise protokollidega, SA Kirde Kohaliku

Haigla vastusega päringule (tl 12), kahtlustatava S.I ülekuulamise protokolliga (tl 13-17) ning samuti muude kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega.

Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti KarS § 121 järgi.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus nõustub prokuröri

ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust kergendavaid ega raksendavaid asjaolud. Kohus leiab, et on põhjendatud S.I karistamine rahalise karistusega. Kohus on arvamusel, et rahaline karistus

on piisav mõjutusvahend selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude

1-09-902

3(3) toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult

sisse menetluskulud riigituludesse. Süüdistatavalt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt 36 krooni.

Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254.

Pavel Gontšarov Kohtunik