1-08-10185/4 · 1-08-10185/4 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-10185

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-08-10185 (08240102301) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtuistungisekretär Liina Parv Kriminaalasi

B.V süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. novembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava B.V kaitsja advokaat Anti Aasmaa Prokurör Liina Pikma Süüdistatav B.V

isikukood: xxx elukoht: XXX-XX töökoht: XXX

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja advokaat Anti Aasmaa. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 5. novembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-10185 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2

Välja mõista B.V-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu

advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2295

krooni 10 senti riigituludesse. B.V tasuda

väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.V 1-08-10185, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. jaanuarist 2009.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 17. veebruarist 2009.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 18. veebruarist 2009.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 5. novembri 2008 otsusega tunnistati B.V süüdi KarS §-de 329 ja 424 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati B.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti B.V-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati B.V-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.04.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust võrra ning mõisteti B.V-le liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti B.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

Maakohus arutas B.V süüdistust KarS §-de 329 ja 424 järgi selles, et tema, olles

karistatud Viru Maakohtu 08.11.2007 otsusega KarS § 424 alusel 9 kuulise vangistusega, millest 1 kuu kuulus koheselt kandmisele ja ülejäänud 8 kuud vangistust mõisteti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6

kuuks, juhtis 09.05.2008 kella 23.10 ajal täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvale hoidudes ja taas joobnuna mootorsõidukit Nissan 100NX, reg. nr. XXX XXX , Tamsalu vallas Sääse alevikus.

B.V tunnistas kohtus ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on B.V alkoholijoove tõendatud nõuetekohaselt. Joobele

0,19 mg/l kohta vastab ligikaudu joove 0,38 promilli. B.V nõustus kohapeal joobe

tuvastamisega ja seda ei vaidlustanud. Ta nõustus alkomeetri näiduga 0,19 mg/liitri kohta

3

ning kinnitas, et tal oli kohtu poolt juhtimisõigus ära võetud. Istudes joobnuna autorooli, juhtides sõiduautot, pani B.V kuriteo toime otsese tahtlusega.

B.V pani uue kuriteo toime ajal kui ta oli allutatud käitumiskontrollile üldkasuliku töö

tegemise ajaks ning ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmisest joobes juhtimise eest

mõistetud karistusest. Seega ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. B.V on tegemata 878 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. B.V käitumises on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

B.V kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o

B.V süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi ning lisakaristusena temalt

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 2 aastaks ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista B.V süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks ning karistada teda KarS § 329 järgi rahalise karistusega.

Apellatsiooni kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Tulenevalt KrMS §-st 338 p 4 ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel

tuvastati mõõteriistaga näit 0,19 mg/1 kohta. Seega ei ole tegemist alkoholijoobega KarS § 424 mõttes. Joobeseisundi tuvastamise õiguslik regulatsioon sisaldub liiklusseaduses ja selle

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määruses nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord”

(edaspidi Kord). Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 sätestab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem, kuid B.V esinesid käesoleval juhul üksnes alkoholi tarvitamise tunnused. Kõnealune mõiste tuleneb joobeseisundi tuvastamise Korra §-st 19 „Alkoholijoobe

raskusastme määramine”. Selle paragrahvi esimeses lõikes on sätestatud, et väljahingatava

õhu või vereproovi alkoholisisalduse kontrollimisel jaotatakse alkoholijoove raskusastmelt:

alkoholi tarvitamise tunnused - alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav.

Kaitsja leiab, et alkoholi tarvitamise tunnused ei ole sedastatavad alkoholijoobena nagu on senises kohtupraktikas leidnud Riigikohus. Käesoleva kaasuse pinnalt on põhjendatud senise

Riigikohtu praktika muutumine. Otsustamaks, kas Korra §-s 19 lg 1 sätestatud alkoholi

tarvitamise tunnused on vaadeldavad alkoholijoobena, tuleb tõlgendada nimetatud sätet süstemaatilis-loogiliselt teiste sätetega. LS § 20 lg 4 sätestab, et alkoholijoobeks loetakse, kui alkoholi sisaldus on väljahingatavas õhus 0,1 milligrammi. Samas tuleneb Korra §-st 19 lg 1,

et alkoholisisalduse ühes liitris väljahingatavas õhus 0,1 - 0,24 milligrammi puhul on alkoholijoobega tegemist üksnes juhul kui on lisaks sedastatav ka psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine. Seda aga B.V tuvastatud ei ole. Korra §-s 19

lg 1 sätestatud mõiste alkoholi tarvitamise tunnused muutub sisutühjaks, kui seda loetakse samuti alkoholijoobeks.

Kuivõrd B.V tuleks karistada üksnes KarS § 329 järgi, ei ole põhjendatud tema karistamine vangistusega, vaid võib kohaldada rahalist karistust. B.V on käesolevaks ajaks

teinud korrektselt temale määratud üldkasulikku tööd ning nimetatud karistuse täitmist on võimalik jätkata eraldiseisvalt. B.V on kindel elu- ja töökoht. Nõustuda ei saa maakohtu

4 seisukohaga, et B.V-le tuleb mõista reaalne vangistus, sest ta pani uue kuriteo toime ajal kui ta

oli allutatud käitumiskontrollile üldkasuliku töö tegemise ajaks ning ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmise joobes juhtimise eest mõistetud karistusest. Ühestki karistusseadustiku sättest ei tulene, et käitumiskontrolli ajal toimepandud kuriteo eest saaks karistada üksnes vangistusega.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. B.V palus seoses karistuse kergendamise taotlusega asja juurde võtta arstliku tõendi tema elukaaslase raseduse kohta.

Seoses B.V kohustusega teha KarS § 69 alusel mõistetud üldkasulikku tööd võttis ringkonnakohus asja juurde kriminaalhooldusametniku vastava teatise.

Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud

kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Antud kriminaalasja arutati lühimenetluse korras. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses

kriminaalasi lahendatakse tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku

materjalide põhjal. KrMS § 237 lg 4 kohaselt kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist

osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. KrMS § 238 lg 2 kohaselt

süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo

asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Maakohus on B.V kriminaalasja lahendamisel järginud kõiki lühimenetluse läbiviimise

nõudeid. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll (lk 35-36). Nimetatud protokollist nähtuvalt kaitsja vaidlustas B.V süü tõendatuse selles, et ta oli alkoholijoobes. Maakohus käsitles seda väidet oma otsuses ja põhjendas, miks B.V esinenud alkoholijoove 0,19 mg/l kohta toob endaga kaasa kriminaalvastutuse KarS § 424 järgi (lk 37-38). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Apellatsioonis jätkuvalt vaidlustatakse B.V sellise alkoholijoobe esinemist, mis annaks

alust teda KarS § 424 järgi süüdi mõista. Ringkonnakohtu istungil kaitsja jäi oma seisukohtade juurde, kuid täiendavalt rõhutas, et alates 01.07.2009 hakkab kehtima LS § 20 lg 31 p 2 redaktsioon, mille kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille

tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Kuna B.V mõõdeti ühes liitris väljahingatavas õhus 0,19 milligrammi alkoholi, siis kaitsja leiab, et

alates 01.07.2009 ei loeta seda enam selliseks alkoholijoobeks, mis toob endaga kaasa

kriminaalvastutuse. Sellest tulenevalt kaitsja taotleb B.V õigeksmõistmist süüdistuses KarS § 424 järgi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja seisukohad ei anna alust tema apellatsiooni rahuldamiseks. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.

KarS § 424 näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. LS § 20 lg 3 kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. LS § 20 lg 4 kohaselt alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1

milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres.

5

B.V tuvastati alkoholijoove 0,19 mg/l kohta. Ta nõustus alkomeetri näiduga ega nõudnud alkoholisisalduse määramist veres. Kaitsja oma apellatsioonis nõustub, et 0,19 mg/l kohta on LS § 20 lg 4 sätete rikkumine, kuid

viitab joobeseisundi tuvastamise Korra §-le 19 lg 1 p 1, mille kohaselt on tegemist ainult alkoholi tarvitamise tunnustega, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,10

kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres; kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Kaitsja ei nõustu

seisukohaga, et alkoholi tarvitamise tunnused loetakse samuti alkoholijoobeks ning ta peab senist kohtupraktikat ebaõigeks.

Ringkonnakohus leiab, et kuna joobeseisundi tuvastamise Korra § 19 kannab pealkirja

„Alkoholijoobe raskusastmete määramine“, siis § 19 lg 1 p 1 toodud mõiste „alkoholi

tarvitamise tunnused“ kujutab endast alkoholijoobe kõige väiksemat astet, sest edasi on

toodud kerge, keskmise ja raske alkoholijoobe mõisted. Seega ka alkoholi tarvitamise tunnuste tuvastamisel esineb alkoholijoove, kuigi selle kõige väiksemal raskusastmel. Sellist

seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-119-03 punktis 8, mille kohaselt

alkoholi tarvitamise tunnused on alkoholijoobe kergeim aste ning mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise kvalifitseerimisel ei ole tähtsust asjaolul, milline on alkoholijoobe raskusaste joobeseisundi tuvastamise Korra § 19 tähenduses. Väidet, et alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga, on käsitletud

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-47-05 punktis 6, mille kohaselt see väide on vale, sest

Liiklusseadus, mis annab joobeseisundi mõiste, ei tunne eraldi mõistet alkoholi tarvitamise tunnused. See mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise Korra §-st 19 ja kujutab endast

kergeimat joobeastet. Edasi märgitakse selles punktis, et Liiklusseaduse § 20 lg 3, mis

määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste

funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb

tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei

tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla. Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kuna B.V vastav näit oli 0,19 mg/l, siis seega oli ta alkoholijoobes, mis toob endaga käesoleval ajal kaasa kriminaalvastutuse KarS § 424 järgi. Ringkonnakohus ei leia, et tuleks kergendada B.V-le maakohtu poolt mõistetud karistust.

Maakohus on põhjendanud (lk 38), miks B.V-le tuleb karistuseks mõista vangistus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohtu seisukohta karistuse osas kinnitab ka ringkonnakohtule kriminaalhooldusametniku

poolt täiendavalt esitatud teatis B.V poolt kontrollnõuete mittejärgimise kohta.

Ringkonnakohus märgib, et B.V

iseloomustab järjepidev õigusrikkumiste

toimepanemine. Teda karistati 08.11.2007 ja 29.04.2008 kohtuotsustega ning käesolevad

rikkumised pani ta toime 09.05.2008, seega peaaegu vahetult peale viimast kohtuotsust.

Karistuse kergendamiseks ei anna alust ka täiendavalt esitatud tõend B.V elukaaslase raseduse kohta.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale

makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on B.V kohustatud hüvitama kulud õigusabile 2295.10 krooni ulatuses, mis olid osutatud adv A. Aasmaa poolt.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau