3-16-1482/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1482

Haldusasi

H. H. kaebus kindlustusseltsi tegevuse

peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada H. H. kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD NING KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 21.07.2016 H. H. vaidena pealkirjastatud avaldus.

2. Kaebaja (vaidena pealkirjastatud avalduse esitaja) selgitab halduskohtule esitatud

avalduses järgmist. Olles õppesessioonil 05.01-07.01.2016 sai ta teate tuttavalt, et tema

korterist (xxxxxxxx) on seal viibinud elanik välja kolinud. Kõige suurema külmaga on ära

külmunud veetorud. Avaldaja edastas vastava teate kindlustusseltsile, kuid sai sealt vastuseks, et

tegemist on kindlustusvõtja omavastutusega. Avaldaja ei nõustu kindlustusseltsi tegevusega, st

hüvitise väljamaksmisest keeldumisega. Ta mõistab küll omavastutuse olemasolu, kuid ei

nõustu, et hüvitis jäetakse maksmata olukorras, kus isik on usaldanud teist isikut, kes on

käitunud õigusvastaselt ja põhjustanud olukorra, kus tal ei ole võimalik kasutada oma korteri

veetorustikku ja tualetti ning torustik ja kraanid tuleb välja vahetada.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse

tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja

lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3)

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. Sama seadustiku §

6 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, vaid haldusorgani poolt

haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus

3-16-1482

suhtes. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud

õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused on kehtestatud riigivastutuse

seaduses. RVastS § 1 lg 2 tulenevalt ei reguleeri see seadus aga õiguste taastamist ega kahju

hüvitamist, mis on tekkinud eraõiguslikus suhtes.

5. Kindlustuslepinguga seonduv kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) reguleerimisalasse (VÕS 4.

osa, §-d 422 jj) ning kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel tekib eraõiguslik suhe. Vaidlused

kindlustustingimuste ja kindlustuslepingu alusel välja makstava hüvitise üle on olemuselt

eraõiguslikud (välja arvatud seaduses sätestatud erijuhud, nt ravikindlustushüvitise maksmisest

tekkivad vaidlused, kus kindlustusandjaks on avalik-õiguslik isik – Eesti Haigekassa).

6. Kohtule esitatud kaebuse (vaide) esemeks on kindlustusandja poolt hüvitise maksmata

jätmisest tulenev vaidlus, st eraõiguslikust lepingulisest suhtest tekkinud vaidlus, mille

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Selline vaidlus kuulub tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 1 alusel lahendamisele maakohtus.

7. Kui kaebaja leiab, et korterist lahkunud isik on talle oma õigusvastase tegevusega kahju

tekitanud (põhjustanud olukorra, kus kaebaja ei saa oma korteris veetorustikku ilma vajalikke

remonditöid tegemata kasutada), on tegemist samuti kahe eraisiku vahelise eraõigusliku

suhtega ning nende vaheline vaidlus ega kahju hüvitamise nõue ei kuulu samuti lahendamisele

halduskohtus, vaid maakohtus.

8. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. HKMS § 43 lg 2

järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

2(2)