3-16-1262/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

26. juuli 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1262

Haldusasi

OÜ Altos Teed ja OÜ Üle kaebus vaidlustusasjas nr 120-

16/173601 tehtud Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.

juuni 2016 otsuse ning Kuressaare Linnavalitsuse

17. mai 2016 korralduse nr 283 osalise tühistamise

nõuetes.

Menetlusosalised ja nende esindajad:

Kaebajad: OÜ Altos Teed ja OÜ Üle

Esindajad: adv. Taivo Ruus, adv. Sandor Elias

Vastustaja: Kuressaare linn

Esindaja: Vilma Kippak

Kolmandad isikud: AS Teede REV-2 ja OÜ Klotoid

Esindaja: Eve-Ly Luik

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Altos Teed ja OÜ Üle kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kõigi menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 5. augustil 2016 (HkMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada

vastuapellatsioonkaebust (HkMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSKOMISJONI OTSUS

1. Kuressaare Linnavalitsus (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget

„Tallinna tänava rekonstrueerimine“ (viitenumber 173601). Hanketeate (edaspidi (HT) osa III

punkti 2.3. alapunkt 1 on sõnastatud järgmiselt:

"Pakkuja peab viimase viie aasta (04/2011–05/2016) jooksul olema ehitanud vähemalt ühe

avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ja ühe tänava (ehitusseadustiku §

92 lg 3 mõistes) või kaks tänavat kumbki maksumusega vähemalt 1 500 000 eurot ilma

käibemaksuta. […]"

2. Kõnealuses hankemenetluses esitasid pakkumuse teiste hulgas ühispakkujad OÜ Altos Teed

ja OÜ Üle, kes soovisid oma vastavust HT III osa p. 2.3. ap. 1 nõudele tõendada KMG

Inseneriehituse AS-i ja OÜ Nurme Teedeehitus näitajate alusel, nimetades ühe

referentsobjektina (edaspidi ka referentsobjekti nr 2) KMG Inseneriehituse AS-i poolt perioodil

01.2014 kuni 11.2015 riigihankemenetluse 146293 esemeks olnud trammiliini nr 4 taristu

projekteerimise ja rekonstrueerimise.

3. 17. mai 2016 korraldusega nr 283 otsustas Kuressaare Linnavalitsus jätta ühispakkujad OÜ

Altos Teed ja OÜ Üle kvalifitseerimata, kvalifitseerida kõik teised pakkujad, tunnistada teiste

pakkujate pakkumused vastavaks ning tunnistada edukaks ühispakkujad AS Teede REV 2 ja OÜ

Klotoid. OÜ Altos Teed ja OÜ Üle kvalifitseerimata jätmist on käskkirjas viidatud

hankekomisjoni protokollis põhjendatud sellega, et nimetatud ühispakkujad ei vasta HT osa III

p. 2.3. ap-s 1 sätestatud tingimusele, sest tuginedes kvalifitseerumiseks teise isiku vastavale

näitajale, peab pakkuja hankijale tõendama, et tööd, mis sellist kogemust eeldavad,

teostatakse lepingu täitmisel seda kogemust omava isiku poolt, ent kuivõrd pole tõendatud,

et KMG Inseneriehituse AS-il oleks olnud referentsobjekti nr 2 teostamise ajal teeseaduse §

251 sätestatud tegevusluba ning ta polnud majandustegevuse registris registreeringut tee-

ehituse alal, siis puudub KMG Inseneriehituse AS-il hankelepingu täitmiseks nõutav kogemus

ja pädevus, mida ühispakkujatel oleks võimalik hankelepingu täitmisel kasutada.

4. OÜ Altos Teed ja OÜ Üle esitasid Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO)

vaidlustuse, milles taotlesid Kuressaare Linnavalitsuse 17. mai 2016 käskkirja nr 283 kehtetuks

tunnistamist osas, millega jäeti nad kvalifitseerimata ning tunnistati edukaks AS-i Teede REV-

2 ja OÜ Klotoid pakkumus.

5. VAKO jättis 14. juuni 2016 otsusega (vaidlustusasi nr 120-16/173601) OÜ Altos Teed ja OÜ

Üle vaidlustuse rahuldamata. VAKO põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

referentsobjekt nr 2 ei tõenda vaidlustajate kvalifikatsiooni, sest KMG Inseneriehituse AS ei

saanud neid töid teostada ja vastavat kogemust omandada, kuna tal puudus pädevus teede

ehitamiseks;

HT osa III p 2.3. ap. 1 tingimuse eesmärk on veenduda pakkuja suutlikkuses hankelepingut

nõuetekohaselt täita;

kui pakkuja tugineb kvalifitseerumiseks teiste isikute vastavatele näitajatele, siis on vahendid

pakkujale RHS § 41 lg 6 mõttes kättesaadavad, kui ta on hankijale tõendanud, et tööd, mis

sellist kogemust eeldavad, teostatakse hankelepingu täitmisel selle isiku poolt, kes seda

kogemust ka tegelikult omab;

referentsobjektiga nr 2 seonduva kogemuse olemasolu või puudumine KMG Inseneriehituse

AS-il ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna vaidlustajad ei kavatse kaasata KMG

Inseneriehituse AS-i hankelepingu täitmisse kõigi nende tööde teostamiseks, kus KMG

Inseneriehituse AS peaks oma võimalikku tee-ehituse kogemust, millega kvalifikatsiooni

tõendati, rakendama;

vaidlustaja ei saa ise asuda hankelepingu täitmiseks teostama töid, milleks tal HT nõuetele

vastavat kvalifikatsiooni (kogemust) ei ole;

kuna vaidlustajate kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, oli õiguspärane ka hankija otsus

tunnistada edukaks AS-i Teede REV-2 ja OÜ Klotoid;

hankija otsus mitte kõrvaldada OÜ-d Klotoid hankemenetlusest riigihangete seaduse (edaspidi

RHS) § 38 lg 2 p 4 alusel, ei saa vaidlustajate õigusi rikkuda, kuna nad ise kvalifitseerimise

tingimustele ei vasta.

KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. OÜ Altos Teed ja OÜ Üle (edaspidi kaebajad) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

taotlevad VAKO 14. juuni 2016 otsuse ning Kuressaare Linnavalitsuse 17. mai 2016 korralduse

nr 283 tühistamist osas, millega kaebajad kvalifitseerimata jäeti ning AS Teede REV-2 ja OÜ

Klotoid edukaks tunnistati.

7. Kaebajad on seisukohal, et referentsobjekt nr 2 on käsitatav HT osa III punkti 2.3 ap-s 1

nimetatud „ühe avalikult kasutatava tänava“ ehitamisena ning KMG Inseneriehituse AS sai

sellelt referentsobjektilt nõutava kogemuse, kuna vastutas ühe ühispakkuja ja peatöövõtjana

hankelepingu kohase täitmise eest. Kaebajate hinnangul ei tulene HT osa III p 2.3. ap-st 1, et

avalikult kasutatava tänava ehitamise kogemus saab olla vaid isikul, kellel oli tegevusluba

ja/või MTR registreering tegevusalal "tee ehitamine". Viidates varasemale sellekohasele

kohtupraktikale, leiavad kaebajad, et hankija pidi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kontrollimisel lähtuma rangelt HT-s toodud tingimustest ning mitmetimõistetava tingimuse

tõlgendamisel lähtuma hanke eesmärgist ning tõlgendama tingimusi laiendavalt. Kaebajad

toovad välja, et referentsobjekti nr 2 puhul tulenes AS-i Merko Ehitus Eesti ning KMG

Inseneriehituse AS-i vahelisest koostöölepingust, et hankelepingu eesmärkide saavutamiseks

vajalikke töid teostavad mõlemad osapooled ning ka selle objekti tellija Tallinna

Linnatranspordi AS on kinnitanud, et KMG Inseneriehituse AS vastutas hankelepingu täitmise

eest solidaarselt teiste ühispakkujatega ning omandas reaalse kogemuse hanke objektiks

olevate tööde teostamisel. Kaebajad leiavad, et hankelepingu edukaks täitmiseks võis KMG

Inseneriehituse AS kasutada alltöövõtjate või ühispakkujate lube, registreeringuid jt tehnilisi

või kutsealaseid pädevusi, mis ei vähenda KMG Inseneriehituse AS kogemuse väärtust.

8. Teiseks leiavad kaebajad, et MTR-registreeringu/tegevusloa puudumine ei ole seotav

kogemusega, sest ehitusvaldkond on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi

MsüS) § 14 ja 16 tähenduses teatamis-, mitte loakohustusega valdkond ning vastava teate

esitamine registrile võtab aega umbes 5 minutit.

9. Kaebajad peavad ekslikuks VAKO poolt RHS § 41 lõikele 6 antud tõlgendust ning leiavad, et

see säte ei nõua, et kogemust omav isik peaks äriühinguna ise täielikult vastavad tööd ka

teostama. Kaebajad toovad välja, et VAKO tõlgendus on vastuolus ka teise isiku kogemusele

tuginemise eesmärgiga, milleks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine väikeettevõtjate

hangetel osalemise julgustamise kaudu, sest kui allhankija peaks ise tööde teostamise eest ka

täielikult vastutama, peaks isikud esitama hoopis ühispakkumuse ning allhankijal puuduks

igasugune motivatsioon enda kogemuse kasutamise võimaldamiseks. Kaebajad rõhutavad ka,

et KMG Inseneriehituse AS on andnud 5. mail 2016 kinnituse, et on nõus osalema

hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles pakkuja tugines meie näitajatele oma

tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimustele. Oma

täiendavas seisukohas märgivad kaebajad, et 28. juunil 2016 sõlmitud töövõtulepingu

kohaselt tellivad kaebajad KMG Inseneriehituse AS-ilt töövõtjana tööd, mille esemeks on

Kuressaare Tallinna tänava rekonstrueerimise, ehituse ja tehnovõrkude rajamise tööd ning

toob ka välja, et KMG Inseneriehituse AS-il on olemas MTR-registreering tegevusalal "tee-

ehitamine," mistõttu saavad kaebajad KMG Inseneriehituse AS-i kogemusele igal juhul

tugineda ning KMG Inseneriehituse AS-i hankelepingu täitmisel kasutada nii personali,

oskusteabe jms kaudu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Kuressaare linn vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja

leiab, et hankija poolt nõutud tee-ehitamise kogemust ei saa KMG Inseneriehituse AS-l olla,

kuna kaebaja ei ole tõendanud, et kaasatud isikul üldse oleks referentsobjektil nr 2 tööde

teostamise ajal olnud tee-ehituse alast pädevust ehitusseaduse alusel nõutud tegevusloa näol

ja seda ei ole olnud MTR-i põhiselt pakkumuse esitamise ajal 12.05.2016. Vastustaja hinnangul

ei pidanud tegevusloa olemasolu või MTR-i registreeringu nõuet HT-s eraldi sätestama, kuna

mõiste „referentstöö" või "referentsobjekt“ sisult tähendab hankelepingu täitmiseks

nõutavatele kvalifitseerimisnõuetele vastava isiku poolt varasemate töövõtulepingute

täitmisel samalaadsete tööde (tööde spetsiifika, eripära, maht jmt) varasemat teostamist.

Vastustaja jääb seisukohale, et KMG Inseneriehituse AS ega selle isiku poolt riigihankes nr

146293 ühe ühispakkujana teostatud tööd ei vasta HT p III.2.3 ap 1 tingimustele, kuna KMG

Inseneriehituse AS-i MTR põhine pädevus on "ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, sh pumpla,

puhasti ja muu seotud rajatise ehitamine" ja "telekommunikatsioonisüsteemi ja –võrgu

ehitamine ja elektritööd," mistõttu teostas KMG Inseneriehituse AS riigihankes nr 146293

ilmselgelt trassitöid. Vastustaja hinnangul ei saa nõutav kogemus tuleneda üksnes

peatöövõtja vastutusest hankija ees. Vastustaja rõhutab ka, et RHS § 41 lõikest 6 tuleneb, et

pakkuja tuginemisel teise isiku vastavale näitajale, peab ta hankijale tõendama, et tööd, mis

sellist kogemust eeldavad, teostatakse lepingu täitmisel seda kogemust omava isiku poolt.

Lisaks toob vastustaja välja, et VAKO istungil OÜ Altos Teed esindaja T. Vilipuu seletusest

nähtub, et OÜ Altos Teed kavatseb asuda hankelepingu täitmiseks teostama tee-ehitustöid,

milleks tal HT nõuetele vastavat kvalifikatsiooni (kogemust) ei ole.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

11. Menetlusse kolmandate isikutena kaasatud AS Teede REV-2 ja OÜ Klotoid peavad kaebust

põhjendamatuks ja paluvad see rahuldamata jätta. Seejuures leiavad kolmandad isikud, et

lisaks kvalifitseerimise protokollis toodud kvalifitseerimata jätmise põhjendustele esinevad ka

täiendavad alused kaebajate kvalifitseerimata jätmiseks. Kolmandad isikud leiavad esmalt, et

ka AS-i Nurme Teedeehitus kogemusele tuginemisel viidatud referentsobjekt (riigimaantee nr

19202 Pärnu-Jaagupi-Kergu lõik; Eerma-Metsaveere km 2,6-11,884) ei vasta HT osa III punkti

2.3 ap 1 nõuetele, sest Nurme Teedeehituse OÜ ei ehitanud seda algusest lõpuni ning seetõttu

ei saanud ta ka omandada avalikult kasutatava tee ehitamise kogemust. Samuti leiavad

kolmandad isikud, et nõuetele ei vasta ka referentsobjekt nr 2, kuna trammiliini

rekonstrueerimine ei ole samasisuline avalikult kasutatava tee ega tänava ehitamisega.

Kolmandad isikud leiavad ka, et hankijal polnud alust kõrvaldada hankemenetlusest OÜ-d

Klotoid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Hinnanud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leian et OÜ Altos Teed ja OÜ Üle kaebus tuleb rahuldamata jätta. Hankija

ja VAKO on kokkuvõttes õigesti leidnud, et kaebajad ei tõendanud oma vastavust HT osa III p

2.3. ap-s 1 sätestatud nõudele. Kuivõrd kaebajate kvalifitseerimata jätmine oli õiguspärane, ei

saa kaebajate subjektiivseid õigusi eraldivõetuna rikkuda hankija otsus kolmandate isikute

edukaks tunnistamis kohta, mistõttu pole käesolevas kohtuotsuses vaja analüüsida kaebajate

väiteid seoses hankija kohustusega kõrvaldada RHS § 38 alusel hankemenetlusest OÜ Klotoid.

13. Märgin esmalt, et kohtuotsuses ei ole vaja käsitleda vastustaja ning kolmandate isikute

neid väiteid, mis puudutavad kaebajate kvalifitseerimata jätmise täiendavate või

alternatiivsete aluste esinemist. Hankija otsus pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata

jätmise kohta on kaalutlusotsus, mille õiguspärasuse kohtulik kontroll saab piirduda

haldusaktis endas või selles viidatud dokumendis (antud juhul pakkujate kvalifitseerimise

protokollis) käsitletud kriteeriumitega. Kohtuotsuses ei saa hakata hindama pakkuja vastavust

nende kriteeriumite osas, mida hankija pakkujate kvalifitseerimise otsustamisel kas üldse ei

kontrollinud või kontrollis, ent leidis, et pakkujad neile kriteeriumitele vastavad. Seega pole

kohtumenetluses vaja kontrollida seda, kas kaebajad vastasid HD osa III punkti 2.3. alapunktis

3 sätestatud nõudele (vt. hankija 25.05.2016 kiri VAKO-le (tl. 31)), kas referentsobjekti nr 2

näol oli tegemist avalikult kasutatava tee või tänavaga või kas OÜ-l Üle oli selline kogemus,

millele kaebajad tugineda saanuks (vt. kolmandate isikute seisukoht, tl. 110).

14. Kvalifitseerimise protokolli lisa 2 (tl. 67) kohaselt tingis kaebajate kvalifitseerimata jätmise

see, et KMG Inseneriehituse AS-il, kelle näitajatele kaebajad varasema kogemuse osas

tugineda soovisid, puudus HT osa III p. 2.3. ap-s 1 nõutud kogemus. Seejuures ei ole

kvalifitseerimise protokollis kahtluse alla seatud asjaolu, et referentsobjekt, mille

realiseerimisest saadud kogemusele tugineda soovitakse (st. riigihanke nr 146293 esemeks

olnud trammiliini nr 4 projekteerimine ja rekonstrueerimine) vastab HT osa III punkti 2.3. ap-

s 1 nõutud tunnustele (tänav maksumusega vähemalt 1 500 000 eurot). Vaidlust pole selles,

et trammiliini nr 4 ehitustööde teostamise ajal KMG Inseneriehituse AS-il Maanteeameti poolt

väljastatud tegevusluba ei olnud, ent kuni 30. juunini 2015 oli see tee-ehitustööde

teostamiseks nõutav ning alates 1. juulist 2015 ei olnud KMG Inseneriehituse AS tee-ehituse

alal ka majandustegevuse registris registreeritud. Eeltoodut silmas pidades taandub vaidlus

minu kahele küsimusele: esiteks sellele, kas KMG Inseneriehituse AS sai referentsobjektilt nr

2 HT osa III p. 2.3 ap-s 1 kirjeldatud kogemuse ning teiseks, kas kaebajad saavad seda

kogemust kasutada hankelepingu täitmisel.

15. Nõustun kaebaja seisukohaga, et KMG Inseneriehituse AS-il on HT osa III p 2.3. ap-s 1

kirjeldatud kogemus olemas ning arvestades tema osalemist ühispakkujana Tallinnas

trammiliini nr 4 rekonstrueerimistööde teostamisel, tuleb asuda seisukohale, et ta on

"ehitanud vähemalt ühe tänava maksumusega vähemalt 1 500 000 eurot ilma käibemaksuta".

Kaebaja leiab õigesti, et igal ühispakkujal on õigus tugineda ühispakkumuse käigus valminud

tee-ehitusprojekti kogemusele kogu ulatuses ning kvalifitseerimise tingimus "peab […] olema

ehitanud" tähendab seda, et isik on olnud vastutav HT-s nõutavat rahalist mahtu omava

hankelepingu täitmise eest, milline vastutus saab olla pakkujal, kes osales hankes üksi, samuti

igal ühispakkumuses osalejal, sest tulenevalt RHS § 43 lõikest 3 vastutavad ühispakkujad

solidaarselt hankelepingu täitmise eest. Vaidlust pole selles, et KMG Inseneriehituse AS

vastutas solidaarselt teiste ühispakkujatega referentsobjekti nr 2 tööde realiseerimise eest

tervikuna. Seda vastutust ega sellest saadud kogemuse väärtust ei vähenda iseenesest asjaolu,

et KMG Inseneriehituse AS-il polnud enne 1. juulit 2015 tee-ehitustööde tegemiseks

Maanteeameti poolt väljastatud tegevusluba ega hilisemat registreeringut majandustegevuse

registris. Vastavad tegevusload või muud formaalsed tingimused võisid täidetud olla samal

objektil töötanud teistel ühispakkujatel või alltöövõtjatel, kelle näitajatele ühispakkujad

viidatud riigihankemenetluses tugineda võisid. See tähendab seda, et kui KMG Inseneriehituse

AS oleks osalenud käesolevas hankemenetluses (ühis)pakkujana, oleks tulnud vaidlusalune

kogemusnõue tema puhul täidetuks lugeda.

16. RHS § 41 lõikest 6 ei saa aga teha järeldust, et juhul, kui teise isiku kogemus HT-s sätestatud

objektiivsetele tingimustele vastab, peab pakkuja igal juhul saama selle teise isiku kogemusele

tugineda. Kvalifitseerimise tingimustes varasema kogemuse nõude sätestamise eesmärk on

tagada, et edukaks osutuv pakkuja saaks töö teostamisega varasemale kogemusele tuginedes

nõuetekohaselt hakkama ning vältida töö teostamisel eeskätt selliste üllatuslike häirete

tekkimist, mis on tingitud konkreetselt varasema kogemuse puudumisest. Sellest tulenevalt

peab pakkuja, kes soovib pakkumuses RHS § 41 lg 6 alusel teise isiku kogemusele tugineda,

tõendama hankijale vastuvõetaval viisil ka selle, et kõik need tööd, mis vastavat kogemust

eeldavad, tehakse seda kogemust omava isiku poolt. Kui HT-s nõutakse hankelepingu esemeks

olevat tööd täielikult hõlmava varasema kogemuse olemasolu, saab pakkuja teise isiku

kogemusele tugineda siis, kui ta näitab ära, et see varasema kogemusega isik teeb ära kõik või

vähemalt olulise osas hankelepingu esemeks olevatest töödest või korraldab nende tegemise

oma varasemale kogemusele tuginedes. See tähendab seda, et pakkuja, kellel endal nõutavat

kogemust ei ole, peab suutma ära näidata selle, et kogu hankelepingu täitmine, mis

mingisugust kogemust eeldab, on pakkumuses nimetatud teise isiku kogemusega hõlmatud.

Vastasel korral tekiks olukord, kus pakkuja tugineb teise isiku kogemusele, mis hõlmab

hankelepingu esemeks olevaid töid tervikuna, ent reaalselt kasutab seda kogenud isikut vaid

teatud tööde tegemisel või korraldamisel, mis tähendab seda, et ülejäänud osa lepingu

täitmise korraldab keegi, kellel vastavat kogemust ei ole. Selline võimalus muudaks

kogemusnõude sätestamise HT-s mõttetuks. Niisamuti ei saa pakkuja teise isiku kogemusele

tugineda üksnes põhjendusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik selle kogenud isikuga

lepingu täitmise osas konsulteerida.

17. Käesoleval juhul on ilmne, et HT osa III p 2.3 ap-s 1 on sätestatud hankelepingu esemeks

olevaid töid täielikult hõlmava varasema kogemuse olemasolu. Seega pidanuksid kaebajad

KMG Inseneriehituse AS-i kogemusele tuginemiseks tõendama, et viimane teeb kõik (või välja

arvatud mõned väheolulised osad) hankelepingu esemeks olevatest töödest ise või korraldab

nende tegemise. Kuna vastutust, mille kandmise kogemus KMG Inseneriehituse AS-il olemas

on, ei saaks kaebaja käesoleva hankemenetluse tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel KMG

Inseneriehituse AS-ile ühelgi juhul panna, tuleks viimase kogemusele tuginemine kõne alla

vaid juhul, kui kaebaja suudaks ära näidata, et edukaks osutumise korral hakkab tööde tegelik

teostamine toimuma KMG Inseneriehituse AS-i juhtimise ja kontrolli all, mis on vähemalt

võrreldav sellega, mida viimasel oleks vaja sarnases olukorras tellija ees vastutuse kandmiseks.

Kaebajate poolt vaidlustusmenetluses esitatud seletused sellise võimaluse aga välistavad –

kaebajate esindaja selgitas VAKO istungil, et hankelepingu sõlmimise korral hakkaks tee-

ehitustöid teostama OÜ Altos Teed ise ning KMG Inseneriehituse AS teeks trassitöid. Selle

selgituse pinnalt ei saa väita, et kõigi lepingu esemeks olevate tee-ehitustööde teostamisel

oleks juhtiv roll KMG Inseneriehituse AS-il, kelle kogemus saaks tagada projekti kui terviku

realiseerumise. Vastupidist järeldust ei saa teha ka kaebajate poolt 15. juulil 2016 esitatud

ehituse töövõtulepingust. Esiteks ei selgu sellest lepingust, milliste tööde teostamise OÜ Altos

Teed KMG Inseneriehituse AS-ilt tellis. Selle lepingu punktis 3.1. viidatakse küll

hinnapakkumisele, mida aga lepingule lisatud ei ole. Samas nähtub lepingu punkti 2.1.

kirjeldusest (Lepingu esemeks on Tallinna tänava rekonstrueerimine Kuressaare linnas

aadressil Tallinna-J.Smuuli ristmiku ja ringtee ehitus (edaspidi "Ehitusobjekt" asuva Tallinna

tänava rekonstrueerimine (edaspidi "Ehitis") Tehnovõrkude rajamine (edaspidi "Töö") […]), et

alltöövõtu esemeks on üksnes teatud tehnovõrkude rajamise tööd, mitte aga kõik

hankelepingu esemeks olevate tööde teostamine või nende korraldamine.

18. Eeltoodust tulenevalt ei ole pakkuja enese kogemus ning pakkuja poolt viidatud teise isiku

samasugune kogemus ühesuguse väärtusega. Enese kogemusele tuginev pakkuja võtab

hankelepingu sõlmimisel hankija ees vastutuse, ent teise isiku kogemus oleks pakkujale üle

kantav vaid juhul, kui see teine isik teeks ise need tööd, mille nõuetekohase ja tõrgeteta

teostamise tagamiseks HT-s vastav kogemusnõue sätestatud on. Teise isiku varasemale

kogemusele tuginemise lubatavuse hindamine peab toimuma põhimõtteliselt samasugustel

alustel, nagu muude RHS § 41 lõikes 6 nimetatud ressursside, näiteks spetsialistide, puhul. Kui

näiteks HT-s on kvalifitseerimistingimusena sätestatud pakkujal teatud kutsekvalifikatsiooniga

isiku olemasolu, võib pakkuja tugineda mistahes vastava kutsekvalifikatsiooniga isiku

näitajatele, kui ta suudab tõendada, et hankelepingu sõlmimise korral asub see isik tegutsema

pakkuja huvides hankelepingu täitmiseks ükskõik, millises õiguslikus vormis. Ainuüksi see, et

pakkuja tunneb mõnd vastavat spetsialisti, ei anna alust selle spetsialisti näitajatele

tuginemiseks. Samamoodi on see ka varasema kogemuse puhul. Käesoleval juhul saaks

kaebaja ilmselgelt kasutada lepingu täitmisel KMG Inseneriehituse AS-i kogemust osas, mis

puudutab neid töid, mida viimane hankelepingu täitmisel tegelikult teostama asub, mitte aga

kogemust muude tööde teostamise osas, st. nende tööde osas, mida pakkuja kavatseb ise

teha või mille osta vahetult sisse mistahes muudelt alltöövõtjatelt, ilma et nende tegevus

alluks KMG Inseneriehituse AS-i juhtimisele ehk teisisõnu ilma, et kaebajal oleks võimalik selles

osas tegelikult KMG Inseneriehituse AS-i varasemat kogemust kasutada. Varasema

laialdasema kogemusega ettevõtjaga alltöövõtulepingu sõlmimine mingi kindla osa

tegemiseks (nt. tehnorajatistega seotud tööd) ei anna alust väita, et pakkujal on juurdepääs

kogu selle teise isiku varasemale kogemusele.

19. RHS § 41 lg 6 mõte on selles, et pakkuja saab viidata teise isiku vahenditele, meetmetele

või spetsialistidele nagu enda omadele, kui ta saab neid hankelepingu täitmisel kasutada.

Kogemuse kui ressursi eripära seisneb selles, et selle reaalset kasutamist või mitte kasutamist

või vajadust selle järgi, pole võimalik objektiivselt kontrollida, erinevalt näiteks mõnest

seadmest või spetsialistist, mille või kelle vahetu kasutamine mingi töö teostamiseks on

vältimatu. Seda silmas pidades on RHS § 41 lg 6 tõlgendamine selliselt, et pakkuja saab teise

isiku kogemusele tugineda juhul, kui see kogemus hõlmab tervikuna neid töid, mille

tegemiseks on HT-s kogemusnõue sätestatud, kooskõlas ka RHS-i eesmärkidega. Ühelt poolt

tagab see hankijale juba eelpool käsitletud kindluse hankelepingu nõuetekohase täitmise

suhtes, teisalt ei muuda see võimatuks uutel väikestel ettevõtjatel riigihankemenetlustes

osalemist ega muuda ka teise isiku näitajatele tuginemist mõttetuks, erinevalt sellest, mida

leiavad kaebajad. Kaebajad saanuks KMG Inseneriehituse AS-i kogemusele tugineda, kui nad

tõendanuks ära, et hankijaga hankelepingu sõlmimisel ostavad nad kõik lepingu esemeks

olevad olulised tööd alltöövõtu korras nimetatud ettevõtjalt või saavad need nimetatud

ettevõtja poolt tellitud alltöövõtjatelt. See ei muudaks sugugi teise isiku näitajatele tuginemist

mõttetuks. Kõnealune teine isik võiks sellisest koostööst olla huvitatud siis, kui ta ise

millegipärast ühispakkujana hankemenetluse osaleda ei soovi ehk ei soovi võtta vastutust

hankija ees. Pakkuja, kellel varem vastavasisuline kogemus puudub, saaks sel moel aga kogu

hankelepingu täitmise eest vastutamisest tulenevalt edaspidi sellistes riigihangetes

osalemiseks vajaliku kogemuse. Seeläbi on tasakaalus nii hankija huvid kvaliteetse töö vastu

kui

ka

varasema

kogemuseta

ettevõtjate

võimalus

hakata

nüüd

ja

edaspidi

riigihankemenetluses edukalt osalema.

20. Nõustun viimaks siiski kaebaja etteheitega, et kvalifitseerimise protokolli lisas 2 on

põhjendamatult viidatud sellele, et KMG Inseneriehituse AS-il ei olnud registreeringut MTR'is

pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise ajal. See asjaolu ei saanud välistada kaebajate poolt

tema näitajatele tuginemist. Kaebajal on ses osas õigus, et tee-ehituse näol ei ole alates

1. juulist 2015 tegemist enam tegevusluba nõudva tegevusega, ning majandustegevuse

registris registreerimine toimub isiku enda poolt esitatud majandustegevusteate alusel ning

HT-st ei tulene edukaks osutuvale pakkujale ei alltöövõtjate kasutamise keeldu ega nõuet, et

alltöövõtjad, keda edukaks osutuv pakkuja kasutada soovib, peaksid olemas MTR-is

registreeritud pakkumuse esitamise ajal.

21. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on kaebus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ega kolmandad

isikud ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist ega vastavaid

kuludokumente esitanud, tuleb iga menetlusosalise kulud jätta menetlusosalise enda kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik