1-12-7143/90 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

25. juulil 2016

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7143 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Prokurör Maarja Talts Asja läbivaatamise kuupäev 25.07.2016 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu M.H, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus juhindudes 87 KarS §

1 ja KrMS § 426¹, § 432, määras:

Jätta Viru Vangla taotlus suhtes karistusjärg käitumiskontroll M.H se i kohaldamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule päeva jooksul 15 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 09.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

M.H Viru Maakohtu 01.04 422 lg 1 on süüdi tunnistatud .2013 otsusega KarS § järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat.

Viru Maakohtu 22.01.2015 määrusega vähendati M.H-le Harju Maakohtu 15.10.2010

otsusega mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti karistust ning Viru Maakohtu 01.04.2013 otsusega uueks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 12.02 12.08.2016. .2012 ja lõpp

2

Kinnipidamisasutuses M.H kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate õigusrikkumiste eest, nimelt

vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka se, e se ja käitumi batsensuursete väljendite kasutami

l

s eest. Kinnipeetav paigutati ühiajalisel väljasõidul teavitamiskohustuse täitmata jätmi e Avavanglaosakonnast kinnisesse vanglasse 10.03.2016 seoses kahe distsipliinirikkumise toime panemisega (suhtles ametnikega ebaviisakalt).Vabanemisel on olemas kindel elukoht aadressil xxx. Tegemist on 2- uulub tema vennale. Vend toalise keskküttega korteriga, mis k on nõus M.H

elama asumisega temale kuuluval elamispinnal. Isik on omandanud xxx alusel xxx.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav alustanud st 6. klassis kahel korral, põhihariduse omandami

kuid j on koristajana on alustanud Viha juhtimine ättis kooli pooleli omal soovil; töötanud ; „ “

programmis osalemist, kuid jäi läbimata Õige vähemalt ; osaleb programmis Hetk vestelnud ;

korra kvartalis psühholoogiga töötas ; osalenud Corrigo tugigrupis. Isik avavanglas välikoristajana väljaspool vanglat Töötukassas e tööotsija ning xxx

- . AS is oli ta aktiivn . K-Raha andmetel on s 12.04.2016 seisuga tasumata võlanõudeid 1033,77 euro ulatuses. Vabanemisfondi on xxx eurot. Vabanemisel töökoht puudub. Isikul on lähedastest kasuema, õde, tädi, vend ja 3

last, keda kasvatab kasuema. uriteod on toime pandud Mõned k (röövimine ja liiklussüütegu) alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud xxx ja xxx. Isiku puhul seisneb

oht avalikkusele. Ta on ohtlik ametnikele ning vangidele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik ei saa konfliktisituatsioon. Samuti juhul, kui isik on enda tahtmist või kui tekib joobeseisundis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%,

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Kinnipeetav ei soovi

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Tulenevalt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja

arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku kasuema, õde,

tädi, vend ja 3 last. Lähedastega on isikul head suhted ja toetavad nad üksteist. Tal on olemas

kindel elukoht oma venna juures. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta. Kinnipeetav on

kriminaalkorras korduvalt karistatud. Isik on kriminaalhooldusel pannud toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja leiab, et arvestades isiku ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohalda M.H-le t da.

Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole võimalik, sest

isikul puudub kindel elukoht. Elukoha omamine on aga käitumiskontrolli kohaldamise obligatoorseks tingimuseks.

M.H selgitas kohtuistungil, et juba ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel teatas ta kohtule ja vanglale, et tal puudub elukoht, kuhu peale võimalikku vabastamist minna. Ja olukord ei ole muutunud. xxx linnas olev korter, mida mainib vangla, kuulus vennale ja see on nüüd tema andmetel maha müüdud. Kuhu ta läheb elama peale vabanemist, ta ei tea.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et M.H suhtes on kohaldamine . karistusjärgse käitumiskontrolli võimatu

KrMS § 4261

teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldada võib isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

3

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis

sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt

kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Viru Maakohtu 01.04.2013 kohtuotsusega nr. 1- -

12 7143 tunnistati M.H süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat.

Viru Maakohtu 22.01.2015 määrusega vähendati M.H-le Harju Maakohtu 15.10.2010

otsusega mõistetud karistust ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 01.04.2013 otsusega uueks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus 12.02.2012 ja lõpp 12.08.2016.

Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud KarS § 422 lg 1 ettenähtud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat.

Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud otsusega KarS § Harju Maakohtu 15.12.2010 200 lg 2 p 4 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat ning KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega i liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud, millest 1

1 aasta ning KarS § 64 lg alusel mõistet aasta vangistust kuulus ärakandmisele kohe, ülejäänud karistus, vangistust jäeti

2 aastat 6 kuud tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat.

Seega M.H on isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 1

lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi

kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki M.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses töötanud koristajana väljaspool vanglat ning xxx - AS is. Õppimise Õige Hetk vähemalt korra ks ei avaldanud ta huvi. Osaleb programm is ; on vestelnud kvartalis psühholoogiga Töötukass e tööotsija ; on osalenud Corrigo tugigrupis. as oli ta aktiivn .

M.H on kriminaalkorras karistatud 8-l korral tal on 5 kehtivat karistust , ja käesoleval

hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Varem on isikut karistatud röövimise,

võimuesindaja vägivalla kasutami , kehalise väärkohtlemise suhtes se , korduva avaliku korra

raske rikkumise eest. Isik on viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida

käitumiskontrolli nõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik on

karistust rikkumise eest. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete Süüdistuse kohaselt, olles alkoholijoobes , juhtis M.H ning ja omamata juhtimisõigust sõiduautot

4

sõitis – talle teed tõkestatud politsei Tallinna Narva maanteel suure kiirusega otsa autole, mille

käigus tekitas raskeid kehavigastusi politseitöötajale Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on . isikut väärteokorras karistatud KarS § 3-l korral: 2-l korral Liiklusseaduse alusel ja 1-l korral 276 alusel.

Seega võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist M.H

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid e ei ole suutnud teda hoida se uute kuritegude toimepanemisest.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses

, on osalenud Viha püüdnud õppida

juhtimine programmis. Ta osaleb programm ning on vestelnud “ is Õige Hetk vähemalt korra

kvartalis psühholoogiga „ “ , osalenud Corrigo tugigrupis. Alustas Viha juhtimine programmis osalemist, mis . ning jäi läbimata Samuti töötas ta avavanglas välikoristajana väljaspool vanglat xxx

- . AS is

Vabanemisjärgne elukoht puudub. Isik väidab, et ta ei lähe elama vangla mainitud aadressile

venna korterisse. Kuigi vangla iseloomustuses väidetakse, et vend on nõus võtma isiku enda juurde elama, ei kinnita seda asjaolu enam miski. Isik väidab, et korter on hoopis välja müüdud. Muid andmeid kohtule ei ole. Isegi kui arvestaks, et süüdimõistetuvend oleks nõus isikut enda juurde lubada, on süüdimõistetu

meelestatud selliselt, et ta ei lähe sinna elama. Kohus on arvamusel, et sel juhul ei ole kriminaalhoolduse läbiviimine sellel aadressil võimalik.

Kohus leiab, isiku suhtes on amine , karistusjärgse käitumiskontrolli kohald võimatu kuna kõik

formaalsed korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on eeldused ei ole täidetud. Isik on küll süüdi mõistetud vägivaldse kuriteo eest, mille eest mõisteti talle karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust.

Isikul puudub kindel elu

koht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. See asjaolu välistab karistusjärgse kontrolli kohaldamist ( Riigikohtu lahend 3-1-1-45-16, p 7).

Eeltoodust lähtudes nõustu kohus süüdimõi suhtes karistusjärgse

ei stetu M.H käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ /

Inna Kirsipuu kohtunik