1-16-4097/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 20. juuli 2016.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-16-4097 (16286000090)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Lembi Looga

Kriminaalasi N.D

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

R. S.

Kaitsja H. K.

Süüdistatav N.D isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi

kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; keskharidus; ei tööta, vanaduspensionär; kriminaalkorras karistatud 10.11.2014 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi kolmekuulise vangistusega tingimisi KarS 73 lg 1

alusel kolmeaastase katseajaga. Tõkend – ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada N.D KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa)

kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada N.D-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu

10.11.2014.a otsusega nr 1-14-9375 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista N.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust.

2 (5)

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 1 (üks) aasta vangistust 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb N.D ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on N.D kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata N.D kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus N.D sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 84,96 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista N.D-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 322,50 eurot;

 kaitsjatasu 84,96 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et N.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 407,46 (nelisada seitse eurot ja nelikümmend kuus senti)

eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 33,96 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 33,90 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700052819 ning selgituse “N.D, otsus nr 1-16-4097, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (5)

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.D süüdistatakse selles, et tema 05.03.2016 kella 12.38 ajal juhtis Võru maakonnas

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. kilomeetril mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx joobeseisundis, s. o isikuna, kelle verest leiti

etanooli vähemalt 2,52 mg/g kohta, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör N.D-le karistuseks

üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 10.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kolme kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks ühe aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmsada kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on N.D kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

KarS § 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale H. K. makstud tasu 96.96 eurot. Vastavalt

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: sundraha 645 eurot ja kaitsja tasu, s. o kohtueelses menetluses kokku summas 741.96 eurot. Sellele lisandub kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest.

4 (5)

N.D ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude vähendamist KrMS § 180 lg 3 alusel (sundraha 50% võrra ja kaitsja sõidukulude võrra) ning kandmise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

N.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav N.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.D süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas N.D menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96,96 eurot ning kohtumenetluses 72,96 eurot, so kokku 169,92 eurot. Samuti on menetluskuluks

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

N.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude

vähendamist poole võrra ning ka tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades süüdistatava sissetulekut, käib N.D-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus N.D sundrahast pool, so 322,50 eurot ja kaitsjatasust pool, so 84,96 eurot riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et arvestades N.D

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel

süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 407,46 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5 (5)

/ Marju Persidskaja kohtunik