4-16-4714/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-16-4714

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-4714 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

V.D

kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 30.05.2016 otsusele väärteoasjas nr

2302,16,006301, mille kohaselt karistati V.D

Liiklusseaduse § 2 järgi raha trahviühikut s.o

27 lg 2 trahviga 75

300 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.D, isikukood *, elukoht *, telefon * epost: *

, töökoht *

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats

4 Haapsalu 90502, e-post

: haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta r kaebus PPA Lääne Prefektu ahuldamata V.D uri Haapsalu politseijaoskonna 30.05.2016 302,16,006301. otsusele väärteoasjas nr 2

2. Teha uu

s otsus karistuse täitmise osas - KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 300 eurot tasumine ositi jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu 10 igakuiste maksetena 12 kuu .

kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad osamakset järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Osamakse suurus 2

5 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, arvele

EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danske pank või arvele EE701700017001577198 Nordea pank, märkides . VTMS § 204 lg 2 viitenumbri 10220165093447

alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui järgib osastatud rahatrahvi V.D tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus - kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

. Edastada kohtuotsus

V.D-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-16-4714

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektu otsusega väärteoasjas nr uri Haapsalu politseijaoskonna 30.05.2016

2302,16,006301 karistati V.D

järgmise rikkumise eest – 30.04.2016 kell 17.38 Lääne maakonnas Lääne Nigula vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 47.km juhtis mootorsõidukit - -Haapsalu-

kiirusega 122 km/h +/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. V.D

27 lg 1 alusel rahatrahviga 7

300 eurot. karistati LS § 2

5 trahviühikut s.o

Kaebus V.D esitas kohtule kaebuse 16-17/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. Leiab, et talle /tl rikkumise eest määratud rahatrahv on üle jõu käiv. Saab miinimumpalka. On kaks alaealist last, laste ema saab juulis 2016 viimase emapalga, ei tea, millal naine uuesti tööle saab. Kiiruseületamine ei olnud tahtlik, vaid hetkelisest tähelepanematusest kaasreisijaga vestluse tõttu. Ei ole krooniline kiiruseületaja, pole olnud eelnevaid kiiruseületamisi (v.a eelmine 2015, eelmine rikkumine ei olnud samuti tahtlik). Eelmine trahv sai laenu abil makstud, aga uus trahv lõi täiesti jalad alt ära ja isegi osamaksetena ei ole suuteline seda maksma. On perega võtnud kodulaenu, autolaenu ja väikelaenu. Tunnistab end süüdi ja on enda peale vihane, et hetkeks spidomeetrit ei jälginud ja see on õppetunniks edaspidi. P

alub trahvi üle vaadata ja võimalusel tühistada/vähendada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /VTT tl 1/, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Isik rikkumist eitanud ei ole. Karistuse määramisel on arvestatud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega. Isik põhjendas kiiruse ületamist sellega, et oli kiire, seega pani teo toime tahtlikult. Isikut on sarnase rikkumise eest karistatud, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr

2302,16,006301

300 eurot. tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi täitmisele ositi.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.

4-16-4714

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.D on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.D on tunnistanud - menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (video ja helisalvestis), et ületas kiirust, oli kiire ja seepärast sõitis kiiremini. Sõitis Tallinnast Haapsallu. Kahetseb tegu. Kiiruse mõõtmise video ja helisalvestise kohaselt mõõdeti sõiduaut - o Ford Mondeo r g.nr 445AVL ee kiirust, Ääsmäe Haapsalu mnt 47.km, sõiduk liikus Haapsalu suunas. Sõiduki kiirus 122 km/h +/ -

- 8 km/h, ületas kiirust 24 km/h. Kohus leiab, et e , et V.D on toime pannud teo, mis elkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud talle väärteoprotokollis süüks arvatakse.

rikkus oma tegevusega LS

15 lg 1 p 1, suurim V.D § mis sätestab, et lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et V.D poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21

-40 kilomeetrit tunnis. Seega on k

ohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et

. Kohapeal tunnistas V.D pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega V.D, et sõitis kiiremini, sest oli kiire. Kaebuses on väitnud, et vestles kaas ja seetõttu ei reisijaga pannud kiiruse ületamist tähele. Kohus leiab, et tähelepanematuse asjaolu on V.D poolt hiljem sisse toodud, et vähendada süü suurust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on V.D talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises e, kui ta on teo toimepanemise süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimelin ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eelt uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et oodust on kohus seisukohal, et V.D

27 lg 2 poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 2 näeb karistusena ette

00 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse

27 lg 2 rahatrahvi kuni 1 äravõtmise kuni kuue kuuni. K e menetleja on karistan

27 lg 2 ohtuvälin V.D ud LS § 2 järgi rahatrahviga trahviühikut s.o

300 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.D puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et

V.D süü on keskmine – kiirust on ületatud lõike 2 ette nähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on enud ning kohus kohtuväline menetleja lug süü tunnistamise nõustub selle seisukohaga kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd .

V.D . Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eripreventiivse eesmärgiga. on varem kiiruseületamise eest karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga V.D trahviühikut s.o 176 eurot . Kohus leiab, et see näitab, et eelnev rahatrahv ei /VTT tl 6/, trahv tasutud ole mõjutanud V.D õiguskuulekalt käituma. Kuigi V.D kirjeldab kaebuses kui raske tal juba

4-16-4714

eelmist trahvi oli tasuda (see oleks pidanud tema liikluskäitumist positiivselt muutma), ei järgi V.D liikluseeskirju ja pani toime uue . kiiruseületamise Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, on toime pannud kuidas kaitsta õiguskorda. V.D

liiklussüüteo, mille puhul ületas lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine tahtlikult

liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kohtuväline karistust mõistes järginu KarS § 56 sätest menetleja on V.D-le d atud

karistuse mõistmise aluseid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et V.D on seekord veel võimalik karistada rahatrahviga, kuna tal on üks eelnev rikkumine. süü ainult Kuigi V.D on keskmine (mis tingiks karistamist keskmises trahvimääras) ja esineb karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine ja kahetsus, siis karistuse erija üldpreventiivne eesmärk koostoimes tingivad seekord V.D karistamise üle karistuse keskmise määra.

V.D on oma kaebuses viidanud eelkõige alaealiste laste /sünnitunnistused tl 36 37/ ülalpidamise -

vajadusele ja pere raskele majanduslikule olukorrale. Samuti viitab, et pere on võtnud laene /laenulepingud tl 21-35/. Saab miinimumpalka /tl 20/.

Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. V.D on kaebuses märkinud, et ei suuda talle määratud rahatrahvi tasuda ka osade kaupa. Kohus arvestab sellega, et kui V.D-le panna kohustus tasuda rahatrahv ervikuna, võib see koheselt t mõjutada tema alaealiste laste heaolu ja seetõttu määrab kohus, et trahv tuleb tasuda ositi KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul igakuiste masketena. Aastane tasumise tähtaeg annab V.D-le võimaluse leida lahendusi, et tasuda talle süüteo toimepanemise eest mõistetud karistus ja tagada laste ülalpidamine.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, jätab kohus V.D kaebuse rahuldamata, kuid teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena.

Otsuse tegemisel juhindub kohus lg lg 1 p 1

LS § 227 2, § 15 , KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS §

120 lg 1, 132 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik