4-16-4861/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-16-4861

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juulil 2016.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-16-4861 (2780,16,004362) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi

G.V kaebus Lõuna prefektuuri 10.06.2016. a otsusele väärteoasjas nr 2780,16,004362 Kaebuse esitaja G.V isikukood: XXX, elukoht: XXXX; e-post: XXXX Kohtuväline menetleja Lõuna prefektuur RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 120 lg 1 ja § 132 p 2 Rahuldada G.V kaebus.

Tühistada kohtuvälise menetleja, Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 10.06.2016. a otsus nr 2780,16,004362 ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada G.V liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 210 (kahesaja kümne) trahviühiku ulatuses, s.o 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 840 euro tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, tasumisega

igakuiselt 140 (ükssada nelikümmend) eurot otsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuni rahatrahvi 840 eurot täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

pank, nr EE932200221023778606 Swedbank, nr EE403300333416110002 Danske Bank või EE701700017001577198 №rdea Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber . 4100081886

Selgituseks märkida: „G.V, väärteoasi nr 2780,16,004362, rahatrahv 20.07.2016.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse nr 4-16-4861 alusel“.

Kohtuotsuse koopia saata G.V-le ja Lõuna prefektuurile V™S §-s 41 sätestatud korras. Edasikaebamise kord

2 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuvälise menetleja otsus

Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 10.06.2016. a otsusega karistati G.V LS § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Karistus määrati selle eest, et G.V 14.05.2016. a kell 16.09 ajal Nõo vallas Tartumaal, Jõhvi-Tartu-Valga 153 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 164+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Sellega rikkus G.V LS § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo. Otsuse kohaselt on G.V poolt

väärteo toimepanemine tõendatud videosalvestiga rikkumisest ja menetlusaluse isiku ütlustega.

Kiirus fikseeritud seadmega Laser Cam4 LE0027, käes hoides. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse põhjenduste kohaselt juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on raske

ja tahtlikult toime pandud liiklusalane õigusrikkumine. Suurem lubatud sõidukiirus tähendab pikenenud peatumisteekonda ja ohuolukorras traagilisi tagajärgi. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Videolt on nähtav, et sooritatakse möödasõitu mitmest sõidukist. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt on antud juhul põhjendatud kohaldada põhikaristusena juhtumisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused G.V esitas 20.06.2016. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 10.06.2016. a

otsuse peale. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse karistuse osas ja leiab, et temale määratud juhtimisõiguse äravõtmine on liiga range karistus esmakordse rikkumise eest. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal vastuväiteid selle kohta, et on süüdi väärteos ning kinnitab, et on ületanud

lubatud sõidukiirust 69 km/h. Ta ei ole nõus karistusega ning soovib asendada juhtimisõiguse

äravõtmise rahatrahviga 210 trahviühikut, s.o 840 eurot. Ta töötab Tartu linna lähedal ja auto kasutamine on talle vajalik. Juhtimisõiguse äravõtmine tekitab palju probleeme tööl käimisel ja igapäevaelus. Tegemist on tema esimese LS rikkumisega 3 aasta jooksul. Ta saab aru, et selline kiiruse ületamine on väga ohtlik ja lubab, et edaspidi ei pane sellist rikkumist toime.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

Lõuna prefektuur esitas Tartu Maakohtule 06.07.2017. a (kohtusse saabunud 13.07.2016) kirjaliku seisukoha, milles leiab, et G.V kaebus Lõuna prefektuuri 10.06.2016. a otsusele nr 2780,15,004362 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei tuvasta G.V teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü LS § 15 lg 1 p 1

rikkumises on tõendatud. Lubatud sõid

ukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu

Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. Suurem sõidukiirus mõjutab õnnetuse tagajärjel saadud vigastusi, suurendades vigastuste raskusastet. Juht kes valib sellise kiiruse (164 km/h), on oma käitumiselt liikluses ohtlik. Lisaks enda ohustamisele

3 ohustas G.V ka teisi liiklejaid. Videosalvestiselt nähtub, et G.V teostab möödasõitu mitmetest sõidukitest. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla

käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Kiirus mõjutab õnnetuss sattumise võimalust. Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Otsustamisele, kas reageerida või mitte, ning lõpuks ka reageerimisele kulub inimestel aega Suure kiiruse puhul on selle aja jooksul läbitud vahemaa pikem. Samuti on pikem pidurdamise alus

tamise ja täieliku seismajäämise vahelisel ajal läbitud vahemaa. Pidurdusvahemaa on

proportsionaalne kiiruse ruuduga. Seega on kokkupõrke vältimise võimalus suuremate kiirust puhul väiksem. Kohtuvälise menetleja arvates on G.V poolt toime pan dud tegu oma

raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistus selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistes rangem. Riigikohus on öelnud (RKL 3-1-1-26-10 p 7.3) et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõiduki liikumispuude tõttu. Karistus on määratud sanktsiooni 1/8 piires.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohus lahendab G.V kaebuse kohtuvälise menetleja 10.06.2016. a otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil.

V™S § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub väärteoprotokoll nr AB 1458332, mille kohaselt G.V 14.05.2016. a kell 16.09 Nõo vallas Tartumaal, Jõhvi-Tartu-Valga

153 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 164+/-5 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Kiirus fikseeritud seadmega Laser Cam4 LE0027, käes hoides. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 4. Väärteoprotokollile on G.V alla kirjutanud ja andnud järgmisi ütlusi: „Tegin möödasõitu eessõitvast autost ja ületasin kiirust. Tunnistan oma viga ja enam nii ei juhtu“. Karistusregistri andmetel on G.V karistusregistrisse kandmata isik.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, Lõuna prefektuuri kirjaliku seisukoha, uurinud väärteotoimikusse kogutud tõendeid ja materjale ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et G.V kaebus tuleb rahuldada ning Lõuna prefektuuri 10.06.2016. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,004362 tuleb tühistada osaliselt põhikaristuse liigi kohaldamise osas.

LS § 227 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle

60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 10.06.2016. a kell 16.09 juhtis G.V Nõo vallas Tartumaal, Jõhvi-Tartu-Valga 153 km-l mootorsõidukit Audi Q7, kui politsei poolt teostatud

liiklusjärelevalve käigus mõõdeti G.V juhitud sõiduki sõidukiiruseks 164 km/h+-5 km/h, millega G.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Kohus on

4 uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et G.V poolt LS § 15 lg 1 p 1 rikkumine vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud. G.V

on rikkumise omaks võtnud ega ole sõidukiiruse ületamist ja sõidukiiruse mõõtmise asjaolusid vaidlustanud. Väärteoprotokollis on tema omakäelised süüd omaksvõtvad ütlused. Samuti tõendab videosalvestis rikkumisest, et G.V juhtis sõidukit kiirusega 164 km/h, ning arvestades

laiendmääramatust ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS-16/00029 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4LE0027 taadeldud. Taolistest andmetest saab teha järelduse, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Suurim lubatud sõidukiirus väärteo toimepanemise kohas on 90 km/h. Kuivõrd mõõtmistulemusena tuvastati, et menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega 164 +/- 5 km/h, s.o

kiirusega 159 km/h, siis on tõendatud G.V poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 69 km/h. Seega on menetlusaluse isiku tegu õigusvastane LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumise tõttu ja see tegu vastab LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteokoosseisule ja see süütegu

on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kokkuvõtvalt on sõidukiiruse ületamine väärteotoimikus olevate ja lubatud tõenditega tõendatud. Menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Vaidlus on selles, kas G.V-le väärteo eest määratud karistus on vastav tema süüle.

Kaebuse ühe põhjendudens on esitatud asjaolu, et auto kasutamine on vajalik tööl käimiseks ja

juhtimisõiguse äravõtmine tekitab palju probleeme ka igapäevaelus. Eeltoodu ei ole kaebuse rahuldamise põhjuseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga viidates Riigikohtu seisukohtadele, et isegi

töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

välistavaks asjaoluks. Kuigi Riigikohus on 30.04.2010. a otsuse nr 3-1-1-26-10 punktis 7.3 väljendanud vastava seiskoha lisakaristuse kohaldamise kohta, kehtib see seisukoht ka põhikaristuse kohaldamisel.

Käsitletaval juhul on G.V-le määratud LS § 227 lg 4 järgi sanktsiooni raskeim põhikaristus.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka väärteomenetluses karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1.

Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. 17.05.2013. a Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-52-13 punktis 19 selgitatakse järgmiselt: „Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine,

kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda

kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse

ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11).

Hinnates G.V süü suurust LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et teo tehiolud annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistatava süü on sedavõrd suur, et tingib karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra. Konkreetsel juhul asulavälisel teel

5 sõidukiiruse ületamine enam kui 60 km/h on äärmiselt taunitav ja raske liiklusalane rikkumine. Menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 4 mõttes on suur, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lg-s 4 sätestatu kohaselt (üle 60 km/h) ületatud 9 kilomeetri võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest ülespoole jäävast määrast, võttes arvesse ülalviidatud Riigikohtu seisukohta.

Antud juhul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel valinud raskemaliigilise karistuse, kuid

lähtunud sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalama karistuse kohaldamise põhimõttest

ning määranud G.V-le karistuseks rahatrahvi juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud raskemaliigiline, kuid alammäära lähedane karistus ei ole süüle vastav ega ka õiglane nii õiguskorra kaitsmise huve kui konkreetset rikkumist

arvestades, samuti ei arvesta antud karistus süüdlase isikuga seonduvaid asjaolusid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja ei

ole aga karistuse määramisel pidanud oluliseks, et G.V on varem karistamata isik.

Eelnev kinnitab, et G.V on olnud seaduskuulekas liikleja. Lisaks tunnistas G.V koheselt oma süüd, mida kohus arvestab KarS § 57 lg 1 p 3 järgi karistust kergendava asjaoluna.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Mootorsõiduk on iseenesest suurima ohu allikaks, mille tõttu suurema ohu allika valdaja – juht peab olema liikluses eriti tähelepanelik. Juht, kes ei täida korrektselt liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kujutab endast suuremat ohtu teistele isikutele ja nende varale. Antud juhul oli kaebaja teadlik sellest, et ta ületab lubatud sõidukiirust olulisel määral ning ei ole sellise käitumise tinginud asjaolusid põhjendanud, küll aga tunnistanud. Kiiruspiirangu ületamine oli seega G.V toime pandud tahtlikult, kuigi erakorraline põhjus selleks täielikult puudus. Arvestades aga asjaolu, et G.V on varem karistamata isik, ei ole tema puhul aga tõenäoline samasuguse teo korduvuse risk. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega,

et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus – märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). G.V karistamisel ei ole juhindutud KarS § 56 lg 1 ettenähtud

karistamise alustest ja Riigikohtu mitmetes lahendites väljendatud seisukohtades. Kohus peab vajalikuks märgida, et alati tuleb kaaluda ka karistamise otstarbekust. Kohus nõustub kohtuvälise

menetleja seisukohaga selles, et suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida ning sellise rikkumisega võivad õnnetuse korral kaasneda väga rasked tagajärjed. Arvestades aga asjaolu, et G.V pani sellise teo toime esmakordselt ja on lubanud sellist teguviisi mitte enam korrata, tuleb raskema karistusliigi asemel kohaldada kergemat. LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumisega ei kaasnenud teisi liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga.

Arvestades tuvastatud süü suurust, karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude ning varasemate karistuste puudumist, jõudis kohus järeldusele, et karistuse mõistmisel saab lähtuda ainult eripreventiivsetest eesmärkidest. G.V isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest kergemaliigilise põhikaristusega. Sõiduki juhtimisõiguse

6 äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine. Samas ei ole üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas lubatud sõidukiirust ületama, raskema põhikaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise

puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut

(hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse

tavapärasest suuremaks. Antud juhul ei ole menetlusaluse isiku rikkumisega kaasnenud muid liiklusseaduse nõuete rikkumisi ega tagajärgi.

Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristusena kohaldatud LS § 227 lg 4 ettenähtud raskeim karistus - juhtimisõiguse äravõtmine on ülemäära range. Karistuse määramisel ei ole lähtutud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise alustest. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest LS § 227 lg 4 sätestatud kergema põhikaristuse, s.o rahatrahvi kohaldamisega üle sanktsiooni keskmise määra. G.V on olemas kindel töökoht, mis võimaldab tal rahatrahvi tasuda. Esmakordse rikkumise eest määratav

rahatrahv täidab G.V suhtes eripreventiivset eesmärki, hoiab teda edaspidi

samasugustest tegudest. Rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega on hajutatud ka G.V maksekoormus. Kohus rahuldab kaebuse ja teeb V™S § 132 p 2 ettenähtud otsuse, tühistades otsuse põhikaristuse liigi osas, kergendades karistust.

Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/