4-08-13234/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-08-13234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-13234 (2317,08,011631) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik T.O (ik: xxx, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON

1. T.O süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.

2. T.O-le määratud arest 12 päeva kuulub ärakandmisele Põhja

Politseiprefektuuri arestimajas ja aresti ärakandmist arvestada alates T.O suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.

3. T.O-lt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 420 (nelisada

kakskümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr

221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.O , 4-08-13234, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest, so 16.02.2009.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

14.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102142

selles, et 14.11.2008 peeti Vilde tee 75 maja juures kinni T.O, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 5150/141 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas hiinlast.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli selline asi, on süüdi. Meeldib tarvitada. Arestid

ära kantud, rahatrahve plaanib tasuda. Pärast vabanemist läheb tööle. On nõus küsitud karistusega.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, varasemad trahvid tasumata, varem määratud lühiajalised arestid ei ole mõju avaldanud, seetõttu tuleks määrata arest 15 päeva, samuti välja mõista menetluskulu. Aresti ärakandmist arvestada alates vangistuse ärakandmisest.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust kohtuvälisel menetlusel ja kohtus,

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi,

asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine

tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151

ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete

väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta

jätkanud väärtegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja ei ole oma mõju avaldanud, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning

kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalune isik on

jätkuvalt väärtegusid toime pannud vaatamata järjestikustele kinnipidamistele, mistõttu ei pea

kohus võimalikuks määrata aresti alammääras, vaid peab vajalikuks määrata aresti pikemaajalisena, takistamaks menetlusalusel isikul uute väärtegude toimepanemist vähemalt

aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik