4-09-1898/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-09-1898

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lääne Politseiprefektuuri vanemkonstaabel L.M. on koostanud K.U kohta väärteoprotokolli selles, et tema, olles alkoholijoobes 0,41 mg/l, juhtis 11. jaanuaril 2009.a kell 06.17, Kärdlas Tiigi tänaval mootorsõidukit Ford Orion riikliku registreerimismärgiga 151 AYF, rikkudes sellega LE § 76 p 1 nõudeid ja pannes toime LS § 74 19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Väärteoasja number 4-09-1898 (2390.09.000043)

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa

Väärteo asi K.U väärtegu süüdistuses LS § 74 19 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 16. veebruar 2009.a

Menetlusalune isik K.U – sündinud xxx Kärdlas, *, *

kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridust *, *, elukoht *, *, varem karistatud vastavalt õiendile.

RESOLUTSIOON 1. K.U LS § 74 19

lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistuseks arest viis (5) päeva. 2. Lubada K.U kanda aresti osade kaupa.

3.Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri

Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonnale, kohustades

arestikambris vabade kohtade olemasolul kindlustama K.U aresti kandmise hiljemalt 30. aprilliks 2009. a. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul

põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

4-09-1898

K.U tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta oli eelmisel õhtul

naabrimehega saunas käinud ning õlut joonud. Öösel hakkas jalg valutama ning ta ei saanud õieti magada. Seetõttu otsustas ta juba varakult õe korterit kütma minna, sest õde viibib Tallinnas ja muidu võivad veetorud kinni külmuda. Õllejoomisest olid mitmed tunnid möödas ning ta uskus, et on täiesti

kaine. Kui politsei teda kontrollima hakkas osutus ta siiski joobes olevaks, mis tehti kindlaks nii

politsei poolt kui ka haiglas, kuna alul ta ei tahtnud oma joovet uskuda. Ta on haiglale joobe

tuvastamise kulud tasunud ja kahetseb, et liiga vara rooli istus. Ta oli samalaadse teoga juba detsembris vahele jäänud ja on nüüdseks selle eest 6000 krooni trahvi saanud, mida hakkab tasuma osade kaupa, sest tema ainsaks sissetulekuallikaks on *. Rohkem ta praegu trahvi tasuda ei suudaks. Olles ise *, peab ta veel hoolitsema oma õe majapidamise ja 82-aastase vana ja viletsa tervisega ema eest. Viimane elab * külas ja sinnasõiduks on hädasti vaja autot. Kuna endal on kõndimisega raskusi, siis ei saaks ka ise jalgsi poodi minna. Ta soovib karistuseks aresti, kuid palub eeltoodut arvestades juhiload alles jätta.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt ei ole K.U-ga viimasel ajal eriti pahandusi olnud,

kuid nüüd on jäänud juba teist korda vahele alkoholijoobes autot juhtides. Eelmise korra karistus määrati talle rahatrahvi näol pärast viimast vahelejäämist ja seetõttu korduvust ei ole. Rahatrahviga

teda aga ilmselt karistada ei ole enam otstarbekas, kuna ta on invaliid ja sissetulek on väga väike.

Seetõttu tuleks teda karistada arestiga, mida võiks tal lubada kanda ka osade kaupa.. Pealegi pole

praegu arestikambris vabu kohti. K.U käitus kinnipidamisel korrektselt ja politseil talle

etteheiteid ei ole. Pealegi tuleks tõesti arvestada tema tervislikku seisundit ja vana ema abistamise vajadust.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et K.U on süüdi LS § 74 19 lg 1 järgi ning

teda tuleb karistada arestiga. Tal on juba suur trahv tasuda ning tema sissetulekuid arvestades ei

jätkuks tal uue trahvi tasumiseks lihtsalt vahendeid. Ta on tasunud haiglale ka joobe tuvastamise

kulud. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus. Ta on ise * ning peab veel hooldama oma vana 82-aastast ema ning hoolitsema ka õe elamise eest. Kuna tal on kõige selle juures liikumisega raskusi, ei ole otstarbekas

ega antud juhul ka vajalik tema mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajätmine. Ta omab pikaaegset autojuhtimise kogemust ning tema joove ei olnud suur, seetõttu ei seadnud ta oma käitumisega erilisse ohtu ka kaasliiklejaid, keda pealegi nii hommikul vara linnavahel ei olnudki. Seetõttu ei pea tema arest olema pikaajaline.

Aresti kandmise otsuse täitmine tuleb teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonnale.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus K.U LS § 74 19 lg 1 järgi süüdi.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

Kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav 16.02.2009 kell 13.00.