1-16-4006/26 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-4006

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-16-4006 (15230106007)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi Ursel Veimanni süüdistuses KarS KarS § 113 lg 1 § 25 - lg 2 ja KarS § 418 lg 1 järgi; F.V süüdistuses

KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi ning Meelis -

Semjonovi süüdistustes KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3

, KarS § 418 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör Kelly Kruusimägi

Kohtuistungi toimumise aeg

14. ja 15.06.2016

Süüdistatavad

1. U r s e l VEIMANN isikukood 38507030286;xxxx – ;

emakeel: eesti keel; xxxx; elukoht: xxxx, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral; kannab karistust

Tallinna Vanglas Harju Maakohtu 14.04.2016 otsusega

KarS § 184 lg 21

järgi vangistusega 10 aastat algusega

14.04.2016; tõkend puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud ja vahistatud ajavahemikul 03.11.2015- 13.04.2016)

Kaitsja Indrek Repnau

2. F.V - isikukood XXX; xxxx; emakeel: eesti keel; xxxx; elukoht: xxxxx xxxx ; töökoht: ; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati Harju Maakohtu 18.06.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 9 ja § 22 lg 3 ja KarS § 320 lg 1 järgi vangistusega 10 kuud

KarS § 73 alusel tingimisi 3 tõkend: -aastase katseajaga;

vahistamine kohaldatud ajavahemikul 06.11.2015-

10.03.2016, mis 01.03.2016 määrusega asendati

elektroonilise valvega 6 kuuks (kahtlustatavana kinni peetud 04.-05.11.2015).

Kaitsja

Sven Sillar

3. M e e l i s SEMJONOV isikukood 35705170015; –

xxxx; emakeel: eesti keel; xxxx; elukoht: xxxx b ; tööta xxxx

; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2015).

Kaitsja

Juho-Enn Aule

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada U r s e l VEIMANN arS § 113 lg 1 KarS K

- § 25 lg 2 ja KarS § 418 lg

1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks üheksa) aastat

9 ( vangistust

KrMS

§ 238 lg 2 alusel, tulenevalt lühimenetlusest, vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku aasta vangistuse) võrra (3 ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 ( ) aastat vangistust. kuus

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada osaliselt Harju Maakohtu 14.04.2016 otsusega mõistetud karistust (10 aastat vangistust) mõistetava karistusega (6 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõista 14 (neliteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud liitkaristuse alguseks lugeda 03. november 2015.

2. Süüdi tunnistada F.V KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku

(9 kuu vangistuse kandmisele kuuluvaks karistuseks 1( aasta ja 6 ( ) võrra ja mõista üks) kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistusaeg 04.11.2015-10.03.2016 (4 kuud 7 ning kandmisele kuulu 1( 1(

päeva) b üks) aasta üks) kuu ja 23 (kakskümmend kolm

) päeva vangistust

Kohaldades KarS § 74 sätteid, ei pöörata vangistust (1 aasta 1 kuu ja 23 päeva) täitmisele, kui F.V 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg s 1 nimetatud kontrollnõuded: -

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tõkend

– vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, tühistada pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Otsuse jõustumiseni valida tõkendiks elukohast lahkumise keeld aadressil xxxx Kauemaks kui kolmeks päevaks oma elukohast lahkumiseks on vajalik kohtu luba.

3. l i s SEMJONOV

Süüdi tunnistada M e e KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 järgi ning karistuseks 3(kolm

(

mõista ) aastat vangistust; KarS § 418 lg 1 järgi

1 üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4(neli) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku

(1 aasta ja vangistuse) kandmisele kuuluvaks karistuseks 2(kaks) aastat ja kuu võrra ning mõista

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda

1 päev (21.12.2015 karistusest kantuks ) eelvangistust ning kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7(seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Kohaldades KarS § 73 sätteid, ei pöörata vangistust täitmisele, kui M. Semjonov 4-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

4. Välja mõista süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse:

4.1. Ursel Veimannilt 1 174 ( ) eurot: üks tuhat ükssada seitsekümmend neli

- s.o ekspertiiside tegemise kulud: akt 16E-

84 eurot; akt 15E-AE0009 405 PõI0009 järgi – – eurot; akt 16E-TB0002 210 eurot; aktide 15E-GE1543 ja 16GE-

– GE0042 järgi 475 eurot.

4.2. F.V-lt kokku 1 120 (

) eurot: üks tuhat ükssada kakskümmend

ekspertiiside tegemise kuludest 475 eurot (aktid 15E-GE1543 ja 16GE-GE0042 ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot.

4.3. Meelis Semjonovilt kokku 1 738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot: ekspertiiside tegemise kulud 685 eurot (akti 16E-TB0002 aktide15E-GE1543 järgi 210 eurot), ja 16GE-

ja GE0042 järgi 475 eurot); määratud kaitsjale makstud tasu 408 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis ( makseinfo lehel).

Kui menetluskulud ei (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need ole tähtaegselt täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Asitõendid

5.1. Viis CD-plaati salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

5.2. Padrunikestad, lasuja bioloogilise aine proovid, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (III kd, lk 21 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada -23) -

kui väärtusetud pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu e riided - jope

XY : dressipüksid, T särk ja , mis asuvad samuti asitõendite hoidlas – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada le pärast kohtuotsuse jõustumist. XY

5.3. Relv Zorak akt nr 110- koos padrunisalvega, mis on antud üle relva ja laskemoona lattu ( 16AT - III kd, lk 20) - konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

5.4. Ursel Veimanni jalatsid ja sinine jope, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (III kd, lk 21

– KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel edastada pärast -23) kohtuotsuse jõustumist Tallinna Vanglasse U. Veimanni isiklike asjade juurde lisamiseks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on pooletel kättesaadav.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Otsus tervikuna koostatakse vaid vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantsleis 15-

ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.

Süüdistused Ursel Veimann F.V , et 02.11.2015 kella 22.00 ajal, viibides juhitud sõiduautos

Mercedes-Benz Vito registreerimisnumbriga XXX XXX, kus oli ka Meelis Semjonov, korraldas F.V ja M. Semjonovi kuuldes kokkusaamise XYega viimaselt võlgade nõudmiseks. Seejärel jätkas F.V sõiduauto Mercedes-Benz Vito juhtimist vastavalt U.

Veimanni vestluses kokkulepitud kohtumiskohta ja viis U. Veimanni ja M. Semjonovi xxx asuva maja juurde kohtuma ega, soodustades ja oluliselt kergendades selliselt U. Veimanni XY jõudmist kuriteokohale. Sõidu ajal sai U. Veimann sõiduautos M. Semjonovi käest XY suhtes kasutamiseks ja võlgade nõudmise hõlbustamiseks gaasipüstoli Zorak mudel 906, kaliiber 9mm P.A.K, mis on ümber ehitatud 9mm läbimõõduga kuuliga laskmiseks ja mis ekspertiisiaktist nähtuvalt on tulirelv. Jõudes 02.11.2015 ajavahemikul kella 23.00-23.30 xxxx asuva maja juurde, väljusid U. Veimann ja M. Semjonov kohe autost ja liikusid kiiresti poole. XY

F.V jättis töötava mootoriga sõiduauto seisma maja esimese trepikoja juurde, suunas autotuled XYe asukohta, jälgides U. Veimanni ja M. Semjonovi tegevust ja tagades selliselt U.

Veimannile ja M. Semjonovile vajaliku valgustuse ja võimaluse vajadusel takistusteta sündmuskohalt põgeneda. Jõudes XY juurde, lõi U. Veimann XY-le tahtlikult üks kord rusikaga näo piirkonda. Järgnevalt tulistas U. Veimann tahtlikult ühe lasu XY pea piirkonda, kaks lasku jalgade piirkonda ja jätkas XY peksmist rusikatega pea ja keha piirkonda. Kui

as U. Veimann XY tahtis põgeneda elumaja trepikotta ja pööras U. Veimannile selja, aset relvatoru selja vastu ning s

XY ooritas ühe kontaktlasu XY selga, teades ja mööndes sellise tegevusega kõikvõima e tagajärgede saabumist lik XY elule ja tervisele, s.h surma saabumist. Kogu sündmuse ja U. Veimanni kõrval, tugevdades selliselt oma ajal seisis M. Semjonov

XY

füüsilise kohalolekuga XY-s hirmutunnet ja kiites U. Veimanni poolt toimepandava teo heaks.

Tulirelva laskudega tekitas U. Veimann ele laskehaava vasakul pool alaseljal kuuli XY peetumisega pehmetes kudedes lülisamba 3. nimmelüli kõrgusel, puutelasuvigastuse vasakul alalõua piirkonnas, kolm laskehaava vasakul reiel ning rusikalöökidega tekitas U. Veimann XYele parema silmakoopa alumise serva murru koos nahaaluse verevalumiga parema silma alalaul ja parema näopoole tursega.

Ülalkirjeldatud tegudega pani järgi

U. Veimann - toime KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo (alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist), F.V ja

M. Semjonov panid toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (osutasid tapmiskatsele ainelist ja vaimset kaasabi).

Meelis Semjonov omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult gaasipüstoli

Zorak mudel 906, kaliiber 9mm P.A.K, mis on ümber ehitatud 9mm läbimõõduga kuuliga laskmiseks, ja vähemalt 13 padrunit markeeringuga G.F.L 380 AUTO kaliiber 9x17mm, mida hoidis eeluurimise käigus tuvastamata kohas kuni 02.11.2015, omamata selleks relvaseaduse §- le 34 vastavat luba. Seejärel ajavahemikul 02.11.2015 kuni 03.11.2015 andis M. Semjonov kõnealuse gaasipüstoli

Zorak mudel 906, kaliiber 9mm P.A.K, mis on ümber ehitatud 9mm läbimõõduga kuuliga laskmiseks koos vähemalt nelja padruniga markeeringuga G.F.L 380 AUTO, Ursel Veimanni valdusesse.

U. Veimann sooritas tema valdusesse antud relvast 02.11.2015 kella 23.00-23.30 paiku xxxx asuva elumaja juures neli lasku kannatanu pihta. XY

Seejärel alates 03.11.2015 kella 07.32 st hoidis M. Semjonov gaasipüstolit Zorak mudel 906, -

kaliiber 9mm P.A.K, mis on ümber ehitatud 9mm läbimõõduga kuuliga laskmiseks, ja 13 padrunit markeeringuga G.F.L 380 AUTO oma elukohas xxxx asuvas korteris, kuni 21.12.2015 teostatud läbiotsimise käigus relv koos laskemoonaga temalt ära võeti.

Vastavalt ekspertiisiaktile nr 16E-TB0002 kuulub M. Semjonovi ja U. Veimanni poolt ebaseaduslikult käideldud gaasipüstol Zorak mudel 906, kaliiber 9mm P.A.K, mis on ümberehitatud 9mm läbimõõduga kuuliga laskmiseks, tulirelvade hulka ning on laskekõlblik. Padrunid markeeringuga G.F.L. 380 AUTO kaliiber 9x17mm kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning on laskekõlblikud. Nimetatud padrunid on ette nähtud laskmiseks 9x17mm kaliibrilistest püstolitest Walther, Browning, Astra, CZ jms ja püstolkuulipildujatest Astra, Cz jm ning ka ekspertiisiks esitatud püstolist. Sellise tegevusega rikkusid U. Veimann ja M. Semjonov relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Samuti rikkusid U. Veimann ja M. Semjonov relvaseaduse § 50 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Vastavad load U. Veimannil ja M. Semjonovil puudus.

Ülalkirjeldatud tegudega panid järgi

U. Veimann ja M. Semjonov toime

KarS § 418 lg 1 kvalifitseeritavad kuriteod.

Poolte seisukohad

Prokurör leidis, et uuritud tõendid ei jäta kahtlust selles, et U.Veimann on toime pannud tapmiskatse ning M.Semjonov ja F.V on sellele osutanud nii ainelist kui vaimset kaasabi.

Samuti on tõendamist leidnud M.Semjonovi ja U. Veimanni osas tulirelva ebaseaduslik käitlemine.

Tapmistahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, vigastuste arvust, laadist, nende paiknemisest kehal, hinnata tuleb teo toimepanemise vahendit, selle kasutamist ning süüdlase käitumist vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kuna kannatanule oli tekitatud selliseid tervisekahjustusi, mis olid konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi tapmisteo tahtluse kohta. U.Veimanni tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus: ta lõi korduvalt kannatanut rusikaga ja sooritas tema pihta vähemalt 4 lasku tulirelvast, s.h viimane oli kontaktlask. Korduvad la , et U. Veimann pidi aru saama, sud tulirelvast näitavad millised tagajärjed võivad

kannatanule saabuda ning ta tegutses tahtlikult nende tagajärgede põhjustamise osas. Lask kannatanu pea piirkonda üksnes riivas tema lõuga põhjusel, et kannatanu jõudis pea eemale tõmmata. Järgmised lasud ning seejärel t riivasid kannatanu jalgu egi ta kontaktlasu kannatanu

selga. Selline järjepidev ja eesmärgipärane käitumine tõendab tapmistahtlust. Lasud pea ja kehatüve piirkonda olid sihitud ja suunatud kannatanu elutähtsatesse piirkondadesse. Ei ole vaja meditsiinilisi teadmisi mõistmaks, et kehas ja peas asuvad elutähtsad organid, suured veresooned ning nende vigastamine võib põhjustada inimese surma. Kohtupraktikas on just teo toimepanemise vahendit ja selle omadusi peetud asjaoludeks, mis kinnitavad tapmistahtluse olemasolu. Relv ise ongi tapmiseks loodud vahend. Ei ole kahtlust, et sellest tulistades ja lasust pihta saades võib kannatanu surra.

Tavalise elukogemuse tasemel peab süüdlane ette kujutama põhjuslikku seost oma teo ja tagajärje vahel. Korduvate laskude puhul kannatanu pea ja kehatüve piirkonda on tagajärje ettekujutamine palju kergem kui näiteks noaga reide lüües ja sellega surma põhjustades. Veimanni tegu tervikuna vaadates ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes oleks ta võinud arvata, et tagajärg ei pruugi saabuda. järje mittesaabumiseks peab olema tõsimeelne, Lootus taga

tuginema konkreetsetele asjaoludele ega tohi toetuda süüdistatava poolt kontrollimatule õnnelikule juhusele.

Veimanni teojärgne käitumine näitab, et ta kujutas vägagi hästi ette oma teo tagajärgi, mis võisid saabuda ning seda tõendab jälitustoimingu protokoll (tuttavale helistades avaldab „ma panin kellegi kasti“). Sadama turvakaamerate videosalvestus tõendab U. Veimanni planeeritud põgenemisplaani (soovi riigist lahkuda). Vaidlust ei ole kuriteo ajas ja kohas, kannatanule põhjustatud vigastustes, teo toimepanemise viisis ja vahendis ega ka selles, et need vigastused tekitas kannatanule U.Veimann.

Teo toimepanemisele aitas F.V kaasa sellega, et viis oma kaaslased autoga sündmuskohale. Sideettevõttelt saadud andmed näitavad F.V liikumist, tema suhtlust Veimanniga, tema telefonilt tehtud kõnesid tunnistajale B. C-le Kell 21.20 on F.V Tallinnas Ristiku tugijaama alla, kell 23.21 asus juba Kose tugijaama levipiirkonnas

Teine kaasaaitamistegu oli auto tuledega valgustuse pakkumine. Muud valgustust maja ees ei olnud. Kannatanut autotuled pimestasid ja seega oli kannatanul ennast raskem kaitsta või näha, mis toimuma hakkab. Kohale viimine ja sündmuskoha valgustamine on ainelise kaasabi osutamine, autos ootamine on nii ainelise kaasabi osutamine kui ka vaimne kaasabi. Töötava mootoriga autos ootamine andis Veimannile teadmise, et tal on võimalik sündmuskohalt koheselt lahkuda, vajadusel põgeneda. Autos ootamisega tugevdas ta Veimanni teotahet. Tema kaasaaitamistegu on põhjuslikus seoses Veimanni põhiteoga. Põhjuslikkus on piisav, kui kaasaaitamine teeb põhiteo võimalikuks, aga ka siis, kui see avaldab mõju põhjusliku ahela arengule, toetab, kergendab intensiivistab seda, samuti siis kui see toetab ja kinnitab või

täideviija tahtlust. Veimannil endal autot ei olnud ja F.V kaasabita poleks ta sündmuskohale jõudnud. Ootamise ja valgustamisega soodustas põhitegu ning aitas Veimannil ka tagasi koju sõita.

F.V kaasaaitamistegu on tahtlik tegevus. Ta teadis, et minnakse mingit võlaküsimust lahendama, teadis milliseks inetuks või vägivaldseks käitumiseks on Veimann võimeline, sest oli eelnevalt suhelnud C. D-ga ja tegi enda poolt kõik, et vältida viimase kohtumist agressiivse

Veimanniga. Kaudse tahtlus tasandil ta teadis millist tegu üldjoontes tegema minnakse. Ka sündmuskohal ei takistanud ta Veimanni käitumist ega väljendanud millegagi, et ta sellist käitumist ei poolda. Tahtlust kaasabi osutamiseks näitab ka tema teojärgne käitumine, sest ta viis Veimanni koju, abistas uue kõnekaardi ostmisel, aitas kodust lahkuda. Kaudse tahtluse tasemel pidi ta võimalikuks pidama ükskõik missuguse tagajärje saabumist.

M.Semjonovi kaasaaitamistegu seisnes relva andmises ja teo toimepanemise ajal Veimanni kõrv . Vahendi andmine on ainelise kaasabi osutamine. Kõrval seismine, vägivalla al seismises pealt vaatamine on vaimse kaasabi osutamine. See näitas, et arvuliselt on nad kannatanust üle, samuti julgestas see Veimanni käitumist. Relva andmine intensiivistas põhit oluliselt egu ja on sellega põhjuslikus seoses. Kui kaasaaitaja peab vähemalt võimalikuks, et objekti kahjustamine tema poolt antud vahendiga on tõenäoline, on tegemist kaasaaitamisega kaudse tahtluse vormis.

Relv oma olemuselt ja eesmärgilt on just selline vahend, millega võib põhjustada ükskõik missuguse raskusega tagajärgi. Semjonovi osa kuriteole kaasaaitamises oli oluliselt suurem kui F.V.

Karistuseks U. Veimannile KarS - § 113 lg 1 § 25 lg 2 järgi taotles prokurör vangistust 12 aastat; § 418 lg 1 järgi 6 kuud ning liitkaristuseks § 64 lg 1 järgi 12 aastat vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada ja kandmisele kuulub 8 aastat vangistust, millest eelvangistusena lugeda - kantuks 5 kuud ja 10 päeva (03.11.15 13.04.16). KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 14.04.16 otsusega mõistetud karistuse (10 aastat vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 17 aastat 6 kuud ja 20 päeva vangistust, millest maha arvestada kantud karistus (14.05.16 seisuga 2 kuud). Algusega 14.04.2016 jääb seega karistust kanda 17 aastat 4 kuud ja 20 päeva.

Karistuseks M. Semjonovile KarS § 113 lg 1 – §25 lg 2 § 22 lg 3 järgi taotles prokurör

- vangistust 7 aastat, § 418 lg 1 järgi 6 kuud ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel 7 aastat vangistust. V , kuulub kandmisele 4 aastat ja 8 kuud ähendades seda kolmandiku võrra vangistust, millest kantuks lugeda üks päev eelvangistust.

Karistuseks F.V-le KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 § 22 lg 3 järgi taotles prokurör KarS § - -

60 alusel 5 aastata vangistust. Seda kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 3 aastat ja 4 kuud vangistust vangistust . KarS § 73 alusel kuulub koheselt reaalselt kandmisele 8 kuud ning vangistust 2 aastat ja 8 -aastase katseaja kestel kuud ei pöörata täitmisele, kui F.V 5 ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt reaalselt kandmisele kuuluvast karistusest 8 kuud lugeda kantuks 4 kuud ja 6 päeva vangistust ning reaalsele kandmisele jääb 3 kuud ja 24 päeva vangistust.

Kaitsja I.Repnau leidis, et kuigi U.Veimann kannatanut korduvalt tulistas, ei suuda ta meenutada tulistamise põhjuseid, kuna oli joobeseisundis. Seega ei ole võimalik enam kindlaks teha, kas tal oli kavatsus kannatanut tappa. Kuna kannatanu vigastused ei olnud eluohtlikud, nende paranemine kestab rohkem kui 4 aastat ja vähem kui 4 kuud, siis tuleks kohtul kaaluda tema süüdistus ümberkvalifitseerimist KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi vaidlust ei ole. Kuriteo põhjuseks oli tüli Veimanni ja kannatanu vahel narkootilise ai - tarvitamise ne GHB tõttu. Mõlemad on sellest ainest tugevas sõltuvuses. Kannatanul ei ole pretensioone Veimanni vastu, ta ei ole esitanud nõuet varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kergendavateks asjaoludeks tuleb lugeda abi pakkumist viia kannatanu haiglasse, süü puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et nad on omavahel leppinud (KarS § 57 lg 1 p 1, 3 ja 9).

U.Veimanni on juba karistatud teises kriminaalasjas 10-aastase vangistusega. Tal oli õiguspärane ootus, et tema suhtes menetluses olevad asjad lahendatakse korraga ühes menetluses. See oli prokuratuuri otsus saata menetletavad kriminaalasjad kohtusse erinevatel aegadel. Neid asju tulnuks menetleda koos ja liitkaristus tulnuks mõista ühe otsusega.

Liialt range on prokuröri taotletav karistus (12 aastat vangistust) ning seda pidas rangeks ka kannatanu. Kohtupraktikas on tapmiskatse eest mõistetud palju väiksemaid karistusi. U.Veimannile mõistetav karistus tuleks KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kaetuks Harju

Maakohtu 14.04.16 otsusega mõistetud karistusega – 10 aastat vangistust ning karistuse alguseks lugeda 03.11.2015.a.

Jätta U. Veimannilt menetluskuluna välja mõistmata sundraha, kuna see on temalt välja mõistetud juba eelmise otsusega.

Kaitsja S. Sillar leidis, et U. Veimann ei viinud tapmiskatset lõpuni, vaid katkestas selle. Püstoli salve mahtuvus oli 6 padrunit. Seega jäi pärast 4 lasu tegemist salve veel 2 padrunit, mis võimaldanuks tapmise katse lõpetada, kuid U.Veimann ei teinud seda. Pärast neid laske toimus kannatanuga justkui leppimine ja koos sõideti kannatanu elukohta. Tegemist on süüteokatsest loobumisega ja isik saab vastutada vaid saabunud tagajärje ees KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. t, s.o Tõendamist ei ole aga leidnud F.V kaasaaitamine Veimanni teole. F.V tahtlus sai olla suunatud vaid sellele, et viia Veimann kokkusaamisele seoses võlgnevusega. Subjektiivsest küljest puudub võimalus inkrimineerida talle tapmiskatsele kaasaaitamist, kuna subjektiivselt aitas ta kaasa võla nõudmisele. Kui Veimann väljus kokkulepitud teoplaanist ja hakkas lisaks võla nõudmisele kannatanut tapma, siis on tegemist täideviija ekstsessiga, mille korral tegu hälbib sellest teost, millele kaasaaitaja teda abistas. Sel juhul vastutab täideviija tegelikult toimepandu järgi, kaasaaitaja vastutus on aga välistatud, kuna ta aitas kaasa teole, mida ei ole temale inkrimineeritud. ja tema kasuks riigilt F.V tuleb õigeks mõista välja mõista ka tema poolt tasutud . õigusabikulud

Kaitsja J.Aule leidis, ei vaidlust ei ole süüteo osas, mis on kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi. Pärast tulistamist ja peksmist toimus kannatanu ja Veimanni vahel leppimine, mistõttu pole alust rääkida tapmiskatsest. Relva ei andnud Semjonov kannatanu tapmiseks, vaid igaks juhuks, enesekaitseks või hirmutamiseks. Tema kannatanu suhtes aktiivsust üles ei näidanud. Purjus inimese seismine Veimanni kõrval ei ole teole kaasaaitamine.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Vaidlust ei ole kuriteo tehioludes ega kvalifikatsioonis tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise osas. Süüdistuses järgi KarS § 418 lg 1 U.Veimann

M. Semjonov tunnistasid ja

kohtuistungil oma süüd ning nende käitumine süüdistuses näidatud ulatuses on tõendamist leidnud ka teiste kohtuistungil uuritud tõenditega.

1.1. 230) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vastused uurija järelepärimistele (I kd lk 226, kinnitavad, et U. Veimanni nimele ei ole registreeritud tulirelvi, ta ei oma relvaluba; ka M.Semjonovi nimele ei ole väljastatud relvaluba ning isik ei ole olnud arvel relvaloa taotlejana.

Relvaseaduse § 34 lg 2 kohaselt annab vaid füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva ja laskemoona käitlemine relvaseaduse tähenduses on ka nende soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, kandmine (käitlemise loetelu annab seadus § 11). Relvaseaduse § 50 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona kanda koos relvaloa või relvakandmisloaga. Mõlemal süüdistataval relvaluba puudus.

1.2. Semjonovi elukohast Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et 21.12.2015 leiti M. kummuti alt kilekoti seest relv ZORAKI-M 906 koos salvega, milles näha vähemalt 4 padrunit

(salv on altpoolt kinnine, ei ol d), 1 padrun padrunipesas, e näha, kas seal on lisapadrunei kilekotis lahtiselt veel 6 padrunit (I kd lk 143 9).

– 15 Asitõendite vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fototabelid (I kd lk 160 – 172) kirjeldavad leitud relva ja laskemoona (padrunisalvest võeti välja 6 padrunit), näitavad neilt võetud proovide asukohta, relva ja laskemoona markeeringut.

1.3. Tulirelva ekspertiis (akt nr 16E-TB0002 I kd lk 207 - 213) kinnitab, et M.Semjonovi – elukohast ära võetud ja eksperdile esitatud püstol kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik;

see on ümber ehitatud gaasipüstolist kaliibriga 9 mm. Esitatud 13 padrunit on ümberlaetud püstolipadrunid kaliiber 9x17 mm, kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, olid laskekõlbulikud.

1.4.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.03.16 M.Semjonov väitis, et ostis selle relva ja laskemoona 2015.a kevadel või suvel Balti jaamas suvaliselt mehelt enesekaitse eesmärgil ja relvaluba tal ei olnud (II kd lk 190-191). , kuid Kohtuistungil ta enda ülekuulamist ei soovinud viimases sõnas väitis, et andis relva U.Veimannile enesekaitseks.

1.5. U.Veimann ei eita, et M. Semjonovilt saadud relvast tulistas ta 02.11.2015 Süüdistatav

korduvalt kannatanut ajal ja kohas ning seda on ta kinnitanud ka süüdistuses näidatud kella kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd lk 113). Kannatanu korduvat tulistamist nimetatud relvast XY tõendavad ka kannatanu enda ütlused,

tunnistaja B. C on fikseeritud ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles sündmuskohalt itud padrunikestad (I kd lk 4-15 le ).

1.6. Süüdistatava F.V ütlustest nähtub, et pärast laske sündmuskohal nägi kohtuistungil

ta relva M.Semjonovi käes, kes U. Veimanni küsimusele, mis relvast saab, vastas, et ärgu viimane selle pärast muretsegu.

Seega on relva soetamine M.Semjonovi poolt, relva ja laskemoona omamine, valdamine ja kandmine 02.11.2015 U.F.V ja M.Semjonovi osas ning kasutamine (kannatanu tulistamine) U.F.V poolt, samuti relva ja laskemonna hilisem hoidmine kuni 21.12.2015

M.Semjonovi osas täielikku tõendamist leidnud ning õigesti on nende käitumine kvalifitsee

ritud KarS § 418 lg 1 järgi.

2. T - ja tapmiskatsele apmiskatse (U.Veimanni süüdistus KarS § 113 § 25 lg 2 järgi) kaasaaitamine ( - -

F.V ja M.Semjonovi süüdistus KarS § 113 § 25 lg 2 § 22 lg 3).

2.1. U.Veimann tunnistas kohtuistungil, et xxxx külas 02.11.15 lõi ta tüli käigus kannatanut rusikaga näkku ja kehasse, tulistas ühe lasu XY pea piirkonda, lasud jalgade piirkonda ning kontaktlasu selga, kahetses toimepandut ja vabandas kannatanu ees. Ta ei soovinud enda ristküsitlust kohtuistungil.

Kohtueelses menetluse esmasel ülekuulamisel 04.11.2015 (s.o järgmisel päeval pärast tema kinnipidamist) ei soovinud ta ütlusi anda ja väitis, et ei tea relvast midagi (II kd lk 109

-110). Kahtlustatavana ü tunnistas ta oma süüd kannatanu korduvas löömises, lekuulamisel 23.03.16

tulirelva kasutamises ja kannatanu tulistamises. Väitis, et oli päev läbi Tallinnas tarvitanud alkoholi erinevaid narkootikume, kokaiini oli talle toonud F.V. ta ja Õhtul soovis sõita Kose valda B. C. juurde, et tema juurest GHB-d saada või et viimane talle selle organiseeriks. F.V oli nõus teda sinna sõidutama. Kaasa sõitis ka M.Semjonov, kes oli eelnevalt samuti alkoholi tarvitanud. Kohale

B. C. korteri jõudes seisis rõdu all kiilakas noormees (kannatanu XY), keda ta

B. C XY-

nägi esmakordselt. . ütles, et kraami saab kätte lt. Ta ei mäleta, miks tal XY-

. tulistas XY-d ga sõneluseks läks, kuid ta lõi viimast rusikaga pea piirkonda Mäletab, et paari meetri pealt kaks korda jalga, ei tea kuhu lasud tabasid. Hiljem nägi, et XY-l on auk reies, ninast jooksis verd ja lubas ise haiglasse minn -30 km Kose a. Edasi sõideti kahe autoga 20 suunas. Kuskil metsa ääres tehti peatus ja andis oma peidukohast talle pudeli GHB-d (10- XY

15 milliliitrit). Tagasi Tallinna sõite Mõigu kandis nägi vastu s, , tulevat politseiautot vilkuritega ja sai aru, et tulistamisest on politsei teada saanud. F.V viis ta koju, kus vahetas riided ja otsustas mõni aeg kodust eemale hoida, et politsei teda kätte ei saaks. Edasi sõidutas F.V ta tuttava juurde Lasnamäele (lk 111-116).

2.2. Semjonov kohtui M. stungil ütlusi anda ei soovinud. Tunnistas oma süüd relva ebaseaduslikus käitlemises t. Väitis, et ei tea, milleks , eitas tapmiskatse Veimann teda kaasa kutsus, kuid relv olevat vajalik olnud enesekaitseks, sest ei teatud, palju inimesi kohapeal on;

ei olnud mingit kokkulepet kellegi tapmiseks. Viimases sõnas märkis, et ei teadnud sündmuskohal, et Veimann , arvas, et laseb mööda, hirmutab kannatanule pihta lasi .

Kohtueelses menetluses esialgsel ülekuulamisel 21.12.2015 Semjonov ütlusi anda ei soovinud, kuid oli valmis välja andma püstoli (II kd lk 186). Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.03.2015 on ta väitnud, et 02.11.15 oli ta segamini joonud õlut ja viina ning tal olid mälulüngad. Tapmiskatse kohta ei oska ta midagi öelda, kuna ei mäleta midagi, KarS § 418 lg 1 järgi ta oma süüd tunnistas (II kd lk 190).

2.3. F.V Kahtlustatavana tapmiskatsele kaasaaitamises oma süüd ei tunnistanud. ülekuulamisel 04.11.2015 on ta väitnud, et nõustus Veimanni sõidutama, teadmata kuhu sõita tuleb. Autosse istus ka viimase sõber (Semjonov). Veimann oli tugevas alkoholijoobes ja tal oli vaja mingid rahaasjad, mingid probleemid selgeks rääkida. Sellest järeldas, et keegi on Urselile võlgu . Kõnest sai aru, et . Ursel helistas B. C-le (andis selleks oma telefoni)

B. C. pidi enda elukohta kutsuma

xxx XY (hüüdnimega „ “). Sõites purjus Ursel lällas autos ja see käis talle närvidele. . maja juurde jõudes ta mootorit ja autotulesid välja ei lülitanud. Nä

B. C gi et B. C.

on rõdul ja räägib rõdu all oleva ga. Veimann ja Semjonov väljusid autost, läksid XY- XY juurde, hakkasid rahulikult vestlema. Tema jaoks ootamatult lükkas Veimann kahe käega XY

eemale ja tekkis kaklus, kus mõlemad lõid teineteist, kukkusid põõsasse. Semjonov lihtsalt seisis kõrval. Põõsas kakeldes kuulis ta 2 3 plõksu. Mingil hetkel jooksis - XY trepikotta, talle järgnes Veimann. Trepikojast väljusid nad rahulikult ja hakkasid rõdu all juttu rääkima. Siis istus Veimann

XY autosse ja käskis tal neile järgi sõita. Semjonov istus F.V autosse ja sõideti külla, kus Veimann ja Semjonov väljusid, ajasid xxx XY, XY-ga ca 10 minutit juttu ja

lahkusid rahumeelselt. Autosse tagasi istudes sai ta Veimannilt teada, et XY-l on kuulivigastused ja F.V küsimuse peale, et kas jääb elama, vastas Veimann jaatavalt. Alles siis sai , mida ta eelnevalt kuulnud oli, aru, et plõksud olid püstoli lasud. Sündmusest oli šokis ja tahtis kiiresti koju saada. Kellegi käes relva ei näi Hommikul ta autoga tööle ei läinud ja nud.

sõitis sõpradega niisama ringi (II kd lk 131 -134).

Ülekuulamisel 19.11.2015 on F.V väitnud, et 02.11.15 otsis Veimann teda põhjusel, et soovis kokku saada C. Diga, kes pidi talle mingit võlga maksma. Maksmata võla pärast oli Veimann närviline ja endast väljas. Kuna . on F.V sõber, helistas C.D ta ise C.D-le ja sai teada, et viimasel pole raha maksta. Ta soovitas sõbral kõnesid mitte vastu võtta. Kuna C.D. Veimanni kõnesid vastu ei võtnud, hakkas viimane helistama teistele isikutele. Vahepeal võeti auto peale Semjonov, Veimann käis naabrimehelt kütuse jaoks raha laenamas, helistas erinevatele inimestele, kes aitaksid tal C.D- i olnud ja siis tegi lt raha kätte saada. Keegi nõus e Veimann ettepaneku Kosele sõita. Sai aru, et XY („xxxx“) pidi ka võlgu olema, kuid mille eest või millal see võlg tekkis, ta aru ei saanud. Siis helistas Veimann tema (F.V) telefonilt B. C- xxxx

le, kes pidi „ “ enda juurde kutsuma. Kui esimesel ülekuulamisel F.V väitis, et ta relva ei näinud, siis 19.11.15 selgitas, et xxxx tagasisõidul nägi autos Semjonovi käes relva ning viimane olevat selgitanud, et tõi selle relva Hispaaniast. Teises käes oli Semjonovil kilekott padrunitega ning Semjonov käskis Veimannil relva pärast mitte muretseda. Veimann teatas, et

Eestisse ta ei kavat Veimanni maja ees Semjonov lahkus, kuid se jääda, põgeneb Soome. Veimann palus teda 10 minutit oodata, tõi kodust spordikoti, palus tal osta uue telefoni ja koos läksid tuttavate juurde, hiljem sõitsid sihitult taksoga ringi ( II kd lk 143 -147).

Kohtuistungil ütlusi andes F.V väitis, et sündmuskohale jõudes autol jäi lihtsalt mootor käima, seetõttu ka tuled põlesid ja spetsiaalselt ta neid kuhugi ei suunanud. Sel ajal kui Veimann ja Semjonov olid autost väljunud, läks ta telefoniga internetti ja kirjutas sõnumit. Prokuröri küsimustele vastates ta selgitas, et ta ei soovinud, et Veimann kohtuks C.D-ga, sellepärast palus sõbral telefoni mitte vastu võtta, kuna purjus Veimann oli endast väljas ja närviline. Ta ei tea, miks B. C-le helistades tahtis Veimann kokku saada „ “ Auto jättis ta rõdu all seisnud xxxx . XY- st 100 meetri kaugusele. Toimus rahulik vestlus, siis rüselus, löödi vastastikku rusikatega ja kuulis plõkse. Koos ga läks Veimann koridori ja väljusid sealt rahumeelselt, jätkasid rõdu XY- all jutuajamist ja seejärel sõideti . Peatudes vaadati kannatanu vigastusi ja ta ei näinud, et xxxx kannatanu Veimannile midagi üle andis, ta ei saanud aru mis xxx toimus või miks sinna sõideti.

2.4. keeldunud oma tulistamise kohta Ülekuulamisel 03.11.2015 kell 02.05 on kannatanu XY ütluste andmisest (I kd lk 23 – 24). Tema läbivaatuse protokollis on fikseeritud plaaster vasakul lõual, seljal, vasakpoolsel jalal 3 plaastrit, parema silma all hematoom; käed ja lühikesed püksid olid I kd lk 25 - 27). verega määrdunud. ( Kannatanuna ülekuulamisel 03.11.15 kell 18.35 on XY selgitanud, et 02.11.15 kella 22 paiku sõitis ta B. C. juurde juttu rääkima, sest viimane ise kodust väljuda ei saa jalavõru tõttu. Ca nud

10 minutit hiljem maja esimese trepikoja ette sõitis valge auto. Autol põlesid täistuled ja need pimestasid teda. Autost väljunud kiilakas mees kõndis otse tema poole ja lõi rusikaga näkku, tulistas pähe. Kuna ta jõudis pea eemale tõmmata, tabas kuul lõuga riivamisi. Veel tulistas mees teda jalga, kintsu piirkonda; peksis rusikaga kehasse. Vastu ta ei löönud, vaid tõstis käed enesekaitseks. B. C. karjus oma rõdult, käskis peksmise lõpetada. Ta ei saanud aru, mida peksja talle ütles. Kui ta selja pööras, et põgeneda, pandi relvatoru vastu selja keskosa ning lask tabas selga. Soovis varjuda maja koridor, kuid tulistaja järgnes ja tiris ta välja. Teine mees, kes välja seisis, väänas peksjal relva käest ja ütles midagi. duselt mäletab kuidas autoga koju sõitis. U Kodust helistas sõbrale, kes ta haiglasse viis, sest šokist ja verekaotusest tingituna ei olnud ta võimeline ise haiglasse sõitma (I kd lk 31 – 33).

2.5. Kannatanu riietel (T-särgil, dressipükstel, jopel) esinenud kangakahjustusi ja verekahtlaseid määrdumisi on kirjeldatud asitõendite vaatl – usprotokollides (I kd lk 48 54; 55 -59; 60 -

71) ning need kinnitavad kannatanu ütlusi tema pihta tehtud korduvatest laskudest.

Tulirelva ekspertiis kinnitab, et kannatanu riietel esinenud vigastused olid lasuvigastused

(ekspertiisiakt I kd 207 213). – Pükstel olevate vigastuste lasukaugust ei olnud võimalik kindlaks määrata. Jope esiküljel kraeosal olev vigastus oli tekitatud laskmisel lähemalt kui 10 cm ning jope tagaküljel keskosas olev vigastus oli tekitatud kontaktlasuga (relva suue oli laskmise hetkel surutud vastu jope kangast (I kd lk 213).

2.6. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Ida-Tallinna Keskhaigla valvearst on häirekeskusele teatanud 03.11.15 kella 00:20 ajal laskevigastustega noormehest ( ), kes XY juhtunu täpsemaid asjaolusid keeldub andmast ega soovi teavitada ka politseid (I kd lk 74-76).

Kõnesalvestus häirekeskusele 02.11.2015 kell 23.24 (asitõendi vaatlusprotokoll – I kd lk 79 - 84) aitab määratleda kuriteo toimepanemise aeg . Selles kõnes a

B. C. teatab tema maja juures toimunud tulistamisest ka

; märgib, et maja ees on verd ja uksetagune on verd täis.

2.7. -Tallinna Kannatanule tekitatud vigastusi, nende paiknemist ja raskust tõendavad Ida Haigla epikriis ( I kd lk 37- 38) ning isiku ekspertiisiakt nr 16 E- 46). PõI0009 (I kd lk 41 –

Kannatanul esines laskehaav vasakul pool alaseljal kuuli peetumisega pehmetes kudedes lülisamba 3.nimmelüli kõrgusel. Puutevigastus esines vasakul alalõua piirkonnas. Laskehaavad olid ka vasakul reiel, kokku 3 haava. Lisaks tulirelvavigastustele esines kannatanul parema silmakoopa alumise serva murd koos nahaaluse verevalumiga ja parema näopoole tursega. Need vigastused ei olnud eluohtlikud, nende paranemine kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud ja need ei põhjusta töövõime kaotust 40% ulatuses. Samuti ei põhjustanud need vigastused elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. Laskehaavade lokalisatsiooni arvestades oli reaalne oht vigastada

XY elutähtsaid organeid ja

veresooni: vasaku alalõua piirkonnas olev haav – unearteri lähedus, seljal paiknev haav – lülisambakanali ja seljaaju lähedus; reiel paiknevad haavad – reiearteri lähedus. Nimetatud organite ja veresoonte vigastus põhjustanuks eluohtliku tervisekahjustuse.

2.8. Tunnistaja B. C XY-ga juttu . ütlustest nähtub, et kui ta oma rõdul seistes rõdu all oleva ajas, sõitis maja ette valge kaubik. Autol jäi mootor tööle, tuled valgustasid majaesist ja autost väljus 2 meest. Üks meestest oli pikem, paksem, kiilakas, seljas dressipluus või tuulejope ning see mees võttis jope paremast taskust relva ja tulistas lõi teda korduvalt rusikaga pähe. XY-d,

T , vaatas pealt ega takistanud kannatanu peksmist. eine mees seisis kõrval ja mudis oma käsi XY vastu ei löönud, tõstis käed üles oma näo ja pea kaitseks. Tunnistaja oli šokis, kartis, et ka teda võidakse tulistada, läks rõdult tuppa peitu; kuulis veel kahte lasku; hetk hiljem kuulis ukse tagant sahinat, kuid korteri ust ta ei avanud. Nägi kui maja eest sõitis tagurdades minema MB

Vito, mida võis juhtida Evert, kellega ta oli päeva suhelnud. Evert oli lt küsinud, tema kas ta on õhtul kodus, et äkki tuleb külla. Tunnistaja ei osanud öelda, mis põhjusel XY-d tulistati (I kd lk

85 88). – Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt tundis tunnistaja fotode alusel ära F.V

B. C ja Ursel Veimanni ( I kd lk 89 -91, 92-94).

2.9. Veimanni jalatsitelt leiti verekahtlasi U. elukohast läbiotsimise käigus äravõetud määrdumisi äbiotsimise protokoll I kd lk 99 – asitõendi vaatlusprotokoll I kd lk (l 129; 130-

140) ja DNA-ekspertiis kinnitas, et sealt leitud proovides sisaldus kannatanu DNA (ekspertiisiakt I lk 189 196). – –

U.Veimanni jope siseküljelt ja kätelt võetud proovidest leiti tulirelvast pärinevatele põlemisjääki – dele iseloomulikke mikroosakesi (ekspertiisiakt I kd lk 201-204).

U.Veimanni läbivaatuse protokoll 03.10.2015 kinnitab, et välisel vaatlusel temal endal mingeid vigastusi ei tuvastatud (II kd lk 98).

2.10. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud maja esiselt sõiduteelt leitud padrunikest, rõdu juurest betoonplaadilt leitud padrunikest, murul olevatelt lehtedelt verekahtlased määrdumised ja lehtede alt leiti veel 2 padrunikesta. Maja parempoolse trepikoja välisukse serval leiti verekahtlane määrdumine ja veretilgad trepiastmel, verekahtlaste jälgede rida viis I korruse parempoolse ukseni, ukse ees põrandal oli verekahtlane loik (I kd lk 4- 22). Et sündmuskohalt võetud verekahtlastest määrdumistest võetud proovides sisaldus kannatanu veri, kinnitab DNA ekspertiisiakt ( I kd lk 177 185). –

2.11 t ( teostatud kriminaalasjas nr 15930000148, . Jälitustoimingu protokollis jälitustoiming

luba telefonide salajaseks pealtkuulamiseks on antud eeluurimiskohtuniku A.Salo määruse alusel)

nähtub, et teole järgneval hommikul 03.11.2015 räägib Eestist põgeneda sooviv U.Veimann oma tuttavaga telefonis ja teatab „ma panin kasti siin kellegi“ (III kd lk 7). Kohtu XY-d, vastas Veimann jaatavalt. küsimusele, kas „kellegi“ all mõtleb ta kannatanut

2.12. tuvastatud, et nii 5 laskevigastust Semjonovilt Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates on saadud püstoliga kui ka silmakoopa serva murru rusikalöökide tagajärjel tekitas kannatanule U. Veimann

süüdistuses näidatud ajal ja kohas.

Samal ajal seisis tal ja autotu kõrval M. Semjonov ledega sündmuskohta valgustades jälgis toimunut paarikümne meetri kauguselt autos istunud F.V. Pärast sõitu koos kannatanuga xxxsse lahkuti kolmekesi Kose vallast ja sõideti tagasi Tallinna. Kannatanule kiirabi ei kutsutud, talle vähematki abi ei osutatud.

2.13.Süüdistatavad ei hoolinud kannatanust ega teadnud, mis temast oli saanud ja vähemalt U.

Veimann kahtlustas, et kannatanu on surnud (seda kinnitab tema jutt telefonis kasti „ panemisest ) ning proovis “ ta oma tuttava dokumentide ja piletiga Soome sõita, kuid ootamatu kont . rolli tõttu see tal ebaõnnestus Et kannatanule tekitatud vigastused olid ohtlikud nii tema tervisele kui elule, sai aru ka F.V , kes U.Veimannilt xxxx et

küsis, kas kannatanu jääb elama.

2.14. kannatanu ja U. Veimanni vahel toimus vaid kaklus ja F.V ütlused selle kohta, et

vastastikune rüselus põõsastes, on ümber lükatud teiste tõenditega, esmalt k annatanu ja

tunnistaja, samuti süüdistatava U.Veimanni ütlustega. Rüseluse ja kakluse käigus oleks mingeid kriimustusi või vigastusi jäänud ka U. Veimannile, kuid neid ei tuvastatud.

Ebausaldusväärs ütlused ka selle kohta, et ta jäi kakluse ja plõksatuste ed on F.V toimumise kohast 100 meetri kaugusele. Kahe trepikojaga korterelamu pikkus vaatlusprotokolli kohaselt on ca 45 meetrit, kusjuures kallaletung kannatanule toimus maja parempoolsete rõdude juures ja maja ette vasaku trepikoja juurde oli pargitud ka F.V juhitud auto. Seega pidi ta toimuvat pealt nägema vaid paarikümne meetri kauguselt.

Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka F.V ütlusi kohtuistungil selle kohta, et ta ei saanudki nagu aru kannatanu vastu sooritatud ohtlikust rünnakust, ei tea sündmuse üksikasju, kuna teiste lahkumisel autost läks ta internetti ja kirjutas sõnumit. telefoniga

F.V vastuolulised ütlused on kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest ja distantseerida ennast antud sündmusest. (istus juhi kõrvalistmel) Kui joobes U.Veimann autos kogu tee lällas, oli endast väljas ja tegi F.V telefoniga mitmeid kõnesid, ei saanud

F.V-le teadmata olla sõidu eesmä soov kellegagi arveid klaarida või rk ja Veimanni

võlasuhteid selgitada. Agressiivset Veimanni pidas ta nii ohtlikuks, et soovitas oma sõbral

Veimanni

kõnedele isegi mitte vastata. Samas nõustus ta sellega, et Veimann pöördub oma probleemi lahendamiseks (

B. C. ja poole, kes mida F.V nimetab võla nõudmiseks) XY elavad xxxx. F.V polnud mingit alust arvata, et joobes ja agressiivselt meelestatud Veiman piirdub rääkimisega ega kasuta vägivalda.

Kohtu arvates pole eluliselt usutav ka F.V , et kaasa ütlused selle kohta võetud relvast sai

ta teadlikuks alles pärast tulistamist ja nägi seda esmakordselt koos padrunitega Semjonovi käes, kes aut pärast tulistamis osse oli istunud t. Semjonovi poolt soetatud ja tema kodust kaasavõetud relv oli edasi antud Veimanni kätte, kes selle juba autos olles hiljemalt enne väljumist oli endale tasusse pistnud. Tunnistaja B. C. ütlused kinnitavad, et autost väljunud ja koheselt kannatanule lähenenud Veimann võttis relva välja oma taskust. Seda ei ulatanud talle autost väljunud Semjonov. , et läll Ei ole loogiline ega usutav av ja agressiivne Veiman suutis

autos olles relva olemasolu F.V eest varjata. Sõit Kose valda kestis vähemalt 20 -30 minutit nin et autot juhtinud (eeldatavalt kaine) g pole võimalik F.V, ei kuuleks või paneks tähele, mida teevad või millest vestlevad tema autos kaks purjus inimest.

2.15 xxxx . Väga napisõnalised on asjaosaliste ütlused põhjuse osas, miks sõideti ja kannatanut sellisel ohtlikul moel rünnati. Räägitud on võlanõudest, kuid ühegi summat märgitud mingist ei ole või isegi seda, kes kellele võlgu oli jäänud ning mille eest. Konkreetse põhjuse on välja öelnud vaid U. Veimann – tema eesmärgiks oli saada GHB

-d ja

xxxx B. C

B. C . elukohta sõideti põhjusel, et . selle kuidagi organiseeriks. Veimann nägi kannatanut esmakordselt ja sai vaid B. C jutust aru, et rõdu all seisnud XY selle aine talle hangib või vähemalt peidukoha ette näitab. Ühegi rahasummat ta lt nõudnud ei ole.

B. C-lt ega XY-

Kohtu arvates on mõistetav, et kannatanu ei ole soovinud anda ennast süüstavaid ütlusi selle kohta, et temalt nõuti narkootilist ainet või vähemalt selle peidukoha ettenäitamist. Seetõttu ei andnud ta ütlusi ka sõidu kohta ja kinnitas kohtu küsimusele xxxx vaid seda, et B. C elukohast xxxx

külast sinna sõideti.

2.16. Veimanni Ebausaldusväärsed on F.V ütlused selle kohta, et ta oli nõus sõidutama xxx /raha

vaid võla kättesaamiseks. Need ütlused ei riimu teiste asjas olevate tõenditega. Võlga tahtis Veimann kätte saada hoopis F.V sõbralt C.D-lt. Kuna Veimann oli aga joobes ohtlik i eest hoiatas ja palus ka telefoni ja agressiivne, siis F.V oma sõpra Veimann mitte vastu võtta. Küll aga abistas ta Veimanni teiste isikute kättesaamisel ja andis oma telefoni helistamiseks. Kõneeritused näitavad, et just tema telefoni kaudu on helistatud korduvalt tunnistajale B. C-le. Ei ole eluliselt võimalik, et autos telefoniga rääkides jäi talle arusaamatuks põhjus, miks tegelikult sõidetakse. Tunnistaja ütlused näitavad, et xxxx

B. C F.V ta

tundis, samal päeval olid nad suhelnud ja F.V oli rääkinud talle võimalikust xxx küllatulekust. F.V oli tee B. C. juurde tuttav ja talle pidi olema teada ka see, milliseid probleeme on Veimann tema juures vaja selgitada/klaarida. il

2.17. Uuritud tõendite alusel ja teo toimepanemise tehiolusid arvesse võttes on alust väita, et kõik süüdistatavad sõitu alustades või vähemalt selle sõidu kestel xxx

olid teadlikud, et

Veimann soovib arveid klaarida isikuga, kes tunnistaja B. C kaasabil oli sündmuskohale kutsutud (kannatanu XY). Ei ole tähtsust, kas see suhete klaarimine tähendas mingi nõude esitamist, GHB saamist või peidiku ettenäitamist, kuid narkojoobes ja agressiivse Veimanni käitumine ning kaasavõetud tulirelv tõendavad seda, et kannatanu suhtes oli plaan kasutada vägivalda.

2.18.

KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Subjektiivsest küljest eeldab tapmiskatse tahtlust.

Lähtudes tehiolude kogumist, kanntanule

- tekitatud vigastuste arvust ja laadist, nende XY le paiknemisest, teo toimepanemise vahendist ning käitumisest pärast teo toimepanemist, on alust lugeda tõendatuks U.Veimanni tapmistahtlus.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06 p-s 6 on rõhutatud, et juhtudel, kui isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo kohta. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, aga ka siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus.

Korduvad lasud tulirelvast kannatanu elutähtsate organite suunas olid konkreetseks ohuks tema elule.

Ainult õnneliku juhuse tõttu ükski lask XY elutähtsaid organeid ei vigastanud.

Laskehaavade lokalisatsiooni arvestades oli ka eksperdi arvates reaalne oht vigastada kannatanu elutähtsaid organeid ja veresooni. Kannatanu jope kraeosal olev vigastus oli tekitatud laskmisel lähemalt kui 10 cm ning jope tagaküljel keskosal olev vigastus oli eksperdi arvamuse kohaselt tekitatud kontaktlasuga. Asjaolu, et kannatanu suutis pea eemale tõmmata, riivas kuul tema lõuga ega tekitanud elule ohtlikku vigastust. Kontaktlask selga toimus kannatanu lülisambakanali ja seljaaju lähedalt, kuid kuul peetus õnneks pehmetes kudedes 3.nimmelüli kõrgusel. Kannatanul esines kokku 5 laskehaava ning sellele lisandusid vigastused, mis

olid tekitatud löökidest rusikaga. Sihitud ja suunatud lasud kannatanu elutähtsa desse tõendavad, et U.Veimann tesse piirkonda tegutses otsese tahtlusega: ta teadis et need lasud põhjustavad isiku surma ning ta vähemalt möönis surma saabumist. Lootus, et vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, see peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (3-1-1-128-06 p 10; 3-1-1-46-11 p

10). U.Veimanni käitumisest ei nähtunud kohtu arvates mingeid samme, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et ta lootis näiteks tagajärje kujunemist (kannatanu võimalikku surma) vältida. Tapmiskatsele viitab ka U. Veimanni teojärgne käitumine. Nähes kannatanu veritsevaid haavu, ta kiirabi ei kutsunud, kannatanut haiglasse ei viinud, talle muul moel abi ei osutanud, kuigi teadis, et laskehaavadest võis tekkida sisemisi vigastusi. Ta hoolis eelkõige vaid iseendast, järgmise päeva varahommikul püüdis ta laevaga Soome põgeneda ja vestluses oma tuttavaga pidas võimalikuks kannatanu surma saadud vigastuste tagajärjel (jutt kasti panemisest).

Õigesti on U.Veimanni käitumine kvalifitseeritud tapmisekatsena KarS § 113 lg 1 § 25 lg - järgi.

2.19.

U. Veimann on loobunud Kohus ei saa nõustuda advokaat S. Sillari väitega, et tapmiskatsest KarS § 40 tähenduses ja saab vastutada vaid tagajärgede eest, mis kannatanule reaalselt saabusid, ehk tegemist on kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 lg 2 p 1 tunnustel.

Kaitsja leidis, et kui 4 lasku oli püstolist ära tehtud, võis salve jääda veel 2 padrunit ja Veimann jättis kasutamata võimaluse sooritada veel 2 lasku. Maja koridorist väljudes oli Veimann kannatanuga ära leppinud, koos sõideti kannatanu elukohta, uuriti üheskoos vigastusi ning süüdistatava , et vigastused võivad lõppeda surmaga. l polnud veendumust

Kaitsja järeldused salves olevast kuuest padrunist on oletuslikud, sest ei Semjonov ega Veimann ole kontrollinud või lugenud sündmuskohale saabudes salves olevate padrunite arvu.

Ka juhul kui püstoli salve oli jäänud vaid üks padrun (ekspert loetles kannatanul 5 lasuvigastust), ei olnud Veimannil võimalust seda relva edasi kasutada, sest kannatanu ütluste kohaselt trepikojast väljudes väänas Semjonov Veimannil relva käest.

Süüteo isiku teadlik loobumine süüteo lõpuleviimisest, kuigi katse loobumise olemuseks on selle lõpuleviimine oleks veel võimalik. Relva käest ära võtmine ei ole teadlik loobumine. Samuti on alusetud kaitsja väited leppimisest ka kannatanu koju sõidutamisest. sõideti , Xxxx eesmärgil saada d või vähemalt te GHB- ada saamaks peidiku asukohta. Haavatud ja verine kannatanu oli nõus seda tegema, sest alles siis jäeti ta rahule. Lõpetatud süüteokatsest saab KarS § 42 tähenduses täideviija aga loobuda siis, kui ta tõsimeeli püüab takistada süüteo tagajärje saabumist. Midagi sellist Veimann aga ei teinud.

2.20. Ka asjaolu, et U.Veimann pani teod kannatanu suhtes toime alkoholija narkojoobes viibides, ei saa olla tema süüd välistavaks asjaoluks. KarS § 36 kohaselt ei välista süüd tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid teo toimepanija suhtes ei ole kohus tuvastanud.

2.21 isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule KarS § 22 lg 2 kohaselt on kaasaaitaja

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine.

Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine, nt eeltingimuste loomine, takistuste kõrvaldamine, valvamine, aga ka kannatanu lahkumise takistamine. Aineline kaasabi on süüteovahendi muretsemine, sündmuskohale sõitmine jms. Vaimne kaasabi on täideviija psüühika positiivne mõjutamine – nõuanne, juhatus, süüteoplaani koostamine vmt.

Kaasaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks.

2.22. ja Uuritud tõendite ja teo toimepanemise tehiolude alusel on alust väita, et F.V Semjonov oma käitumisega (mida on otsuses juba eelnevalt käsitletud) aitasid kaasa sellele, et Veimann saak xxxx B. C klaarida oma vahekordi XY-ga. s kaudu või tema kaasabil Nagu otsuse p-s 2.17 kohus märkis, ei ole oluline (ja ei ole ka uuritud tõendite alusel üheselt kindlaks tehtud), kas see suhete klaarimine, mida on nimetatud võla nõudmiseks, tähendas mingi nõude esitamist, GHB saamist või peidiku ettenäitamist. Samas joobeseisundis oleva Veimanni agressiivsus ning relva kaasavõtmine tähendas seda, et nõudeid kannatanule ei esita ta rahumeelselt, vaid kannatanu suhtes kasutatakse vägivalda. Sellele vaatamata olid nad nõus

Veimanniga sündmuskohale sõitma ja oma käitumisega toetama tema edasist tegevust.

Kas kasutatav vägivald pidi seisnema üksnes kannatanu relvaga hirmutamises (mis on psüühiline vägivald) või millised konkreetsed teod tema suhtes toime pannakse, kas need teod võivad ohustada üksnes tema tervist või ka elu, selles osas kokkulepe puudus või õigemini puuduvad tõendid, mis lubaksid kohtul väita, et Veimann oleks oma kaaslastele teatavaks teinud võimaluse kannatanult elu võtta või nad oleks aktsepteerinud XY tapmist.

Kuigi Semjonov väljus koos Veimanniga autost ja liikus kannatanu suunas, ei teadnud ta, et Veimann hakkab inimest tulistama pähe või kehasse (elutähtsasse piirkonda). Ta ei pruukinud ka näha kas lasud tabavad kannatanut või olid need suunatud kannata ust mööda üksnes tema , n hirmutamiseks. Et ta ei soovinud kaasa aidata tapmisele, kinnitab asjaolu, et kui ta aru sai, XY et lasud on tabanud kannatanut, väänas te Veimannil relva käest. Kannatanu elu ohustav käitumine Veimanni poolt on käsitletav täideviija ekstsessina.

Kohus leiab, et Semjonovi ja F.V tahtlus kannatanu tapmisele kaasa aidata (ka mitte kaudse tahtluse vormis) ei ole tõendamist leidnud ning nende kaasaaitamisteod tuleb kvalifitseerida vastavalt kannatanule saabunud tagajärgedele, s.o. KarS § 121 lg 2 p 1 § 22 lg 3 järgi. -

Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest, s.o lähtuda tuleb süüdistatava süüst, arvesse tuleb võtta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 6 kuni 15 aastat; KarS § 121 lg 2 rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse ning KarS § 418 lg 1 rahalise karistuse või - vangistuse kuni 3 aastat.

Karistust kergendavaks asjaoluks U. Veimanni puhul loeb kohus ku süü puhtsüdamlik kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanu ees vabandamist kohtuistungil ei ole põhjust lugeda leppimiseks täiendava kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses.

Samuti puudub kaitsja poolt nimetatud kergendava asjaolu § 57 lg 1 p 1 alusel – abi andmine kannatanule pärast süüteo toimepanemist. Kohapeal vaatas U.Veimann küll kannatanu vigastusi reiel, kuid reaalselt mingit abi ta talle ei andnud. Arutlemine selle üle, kas ta tuleks haiglasse viia ei ole abi andmine. F.V ja M. Semjonovi puhul kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

U.Veimann on ühe teoga rea koosseisu, mistõttu tuleb talle karistust liseerinud kahe kuriteo mõistes lähtuda KarS § 63 lg 1 sätetest, s.t kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Kuna tapmine jäi katse staadiumisse ja kannatanule tekitatud vigastused ei olnud rasked, peab kohus põhjendatuks karistada U. Veimanni vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et vangistus 9 aastat vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kuigi süüteokatse puhul võib kohus KarS § 25 lg 6 alusel kohaldada KarS § s 60 sätestatut - (mõista kergendatud karistus, korrigeerides karistuse ülem ja alammäära - ), ei pea kohus seda võimalikuks teo toimepanemise asjaolusid arvestades.

Tingituna lühimenetlusest tuleb mõistetud karistust (9 aastat vangistust) KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub seega 6 aastat vangistust.

Kuna arutatava kuriteo U.Veimann toime pannud enne Harju Maakohtu 14.04.2016 otsust, on

tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Seega eelmise otsusega mõistetud karistusega (10 aastat vangistust) võib kaetuks lugeda mõistetava karistuse või suurendada eelmist karistust (liita mõistetav karistus osaliselt või täielikult) ja liitkaristusest maha arvata kantud karistus.

Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, ei pea kohus võimalikuks mõistetava karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdistatavale ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud juba pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Tegemist on noore inimesega, kes on väikese lapse isa ja rasked kuriteod on ta toime pannud oma narkosõltuvusest tulenevalt. Liialt pikk vanglakaristus võib raskendada tema hilisemat resotsialiseerumist. Seega peab kohus põhjendatuks mõista U. Veimannile liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

Kuna karistusaja hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda ka eelvangistus, siis liitkaristuse alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatava kinnipidamise aeg, s.o. 03. november 2015.a.

F.V on varasemate kuritegu eest (valeütluste andmine ja sõiduautode vargusele kaasaaitamise eest) karistatud vangistusega tingimisi, kus katseaeg lõppes 19.06.2015, s.o. vaid mõni kuu enne arutatava kuriteo toimepanemist. Ka varasemates kuritegudes seisnes tema osa selles, et ta sõidutas teo toimepanijad sündmuskohale. Kui ta oleks keeldunud narkoja alkoholijoobes U.Veimanni xxxx sõidutamast, poleks rünnet kannatanule toimunud. Tema osa teos ei saa alahinnata, sest just tema abil organiseeriti kannatanu lek/viibimine tu sündmuskohale (tema telefonilt on tehtud kõned nii kannatanule ja ka tunnistajale, kelle maja juurde sõideti) Samas tema osa kannatanu ründamise kaasaaitamises on kahtlemata väiksem .

kui M.Semjonovil. tes ei pea kohus Teo toimepanemise asjaolusid arvesse võt võimalikuks tema karistamist kergemaliigilise karistusega (rahalise karistusega). Talle vangistust mõistes peab kohus põhjendatuks karistada teda sanktsiooni keskmise määra lähedaselt, s.o 2 aastat ja

3 kuud vangistust.

Lühimenetluse tõttu karistust kolmandiku võrra vähendades kuulub kandmisele 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Sellest karistusest tuleb kantuks lugeda eelvangistusaeg 4 kuud ja 7 päeva (04.11.2015 – 10.03.2016) ning kandmisele jääb 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

Teo toimepanemise asjaolusid arvesse võttes peab kohus võimalikuks kohaldada F.V suhtes KarS § 74 sätteid ei pöörata täitmisele kui F.V 2 aasta ja 6 kuu , s.t. vangistust pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg s 1 nimetatud kontrollnõude Kriminaalhooldaja järelevalve aitab - id.

kohtu arvates distsiplineerida F.V järgnevat käitumist ja on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam toime panema uusi süütegusid. Tõkend vahistamine, mis on 01.03.2016 määrusega asendatud elektro e valvega, tühistada onilis

pärast otsuse kuulutamist ning kuni otsuse jõustumiseni valida uueks tõkendiks elukohast lahkumise keeld.

M. Semjonov on toime pannud kaks kuritegu. Relva ebaseaduslik (ilma vastava loata)

omandamine ja selle hoidmine pärast kannatanu suhtes toimepandud tegusid kuni läbiotsimiseni 21.12.2015 ei ole hõlmatud kaasaaitamisteoga kannatanu suhtes.

Tervisekahjustusele kaasaaitamise eest KarS § 121 lg 2 p 1 § 22 lg 3 järgi peab - kohus

põhjendatuks karistada teda 3 aastase vangistusega, mis on veidi üle sanktsiooni keskmis - e määra; KarS § 418 lg 1 järgi on põhjendatud mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusi osaliselt liites KarS § 64 lg 1 alusel peab kohus vajalikuks karistada teda 4-aastase vangistusega.

Lühimenetluse tõttu tuleb mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest tuleb kantuks lugeda 1 päev eelvangistust (21.12.2015).

Kuna karistatus eelmiste kuritegude eest on kustunud ning arvestades ka M. Semjonovi vanust, samuti teo toimepanemise asjaolusid, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid. Vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Semjonov 4-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul süüdimõistva otsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Antud kriminaalasjas on mene 3, 4 ja 9 alusel ekspertiiside tluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p tegemisega tekkinud kulud, makstav tasu määratud kaitsja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

M.

408 eurot. Teistel Semjonovilt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu süüdistatavatel olid kaitsjad valitud kokkuleppel.

KrMS § 179 lg 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 1 075 eurot ja teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk 645 eurot. Seega tuleb F.V-lt ja M.Semjonovilt välja mõista jätab kohus sundraha välja mõistmata, kuivõrd sundrahana 645 eurot. U. Veimannilt

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest Harju on temalt välja mõistetud juba

Maakohtu 14.04.2016 otsusega ning temast mitteolenevatel põhjustel on tema poolt toimepandud esimese astme kuritegusid arutatud eri menetlustes.

Kuna kõik ekspertiisid – nii isiku ekspertiis, DNA ekspertiisid, lasujäägi ekspertiis kui ka tulirelvaekspertiis olid kohtu arvates määratud tõendamisvajadusest lähtuvalt, siis nende tegemise kulud tuleb süüdistatavatelt välja mõista ning kohus arvestab lude väljamõistmisel ku

iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Isiku ekspertiisi tegemise kulu 84 eurot (akt nr 16E-PõI0009; I kd, lk 47), samuti lasujäägiekspertiisi (akt nr 15E-AE0009, I kd lk 204) tegemise kulu 405 eurot peab kohus põhjendatuks välja mõista U. Veimannilt.

Tulirelvaekspertiisi tegemise kulu 420 eurot (akt nr 16E-TB0002; I kd lk 214) tuleb välja mõista võrdsetes osades U. Veimannilt ja M. Semjonovilt (kummaltki 210 eurot).

DNA ekspertiiside (aktid nr 15E-GE1543 ja 16E-GE0042; I kd lk 186 ja 198) tegemise kulud peab kohus põhjendatuks välja mõista kõigilt süüdistatavatelt võrdsetes osades. Kulude suuruse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-12 p-s 6 antud suunistest, mille järgi tuleb lähtuda objektidest, mis on ekspertidele ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA proove analüüsiobjektilt leida üritatakse -

või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. eb kohtul lähtuda Seega tul mitte reaktsioonide arvust, vaid objektide arvust ning arvestusega, et ühe ekspertiisiobjekti hind on 57 eurot, mis on sätestatud kohtuekspertiisiseadusega. Seega ekspertiisi 15E-GE1543 puhul tuleb süüdistatavatelt välja mõista mitte 1 539eurot, vaid (10 x 57) 570 eurot ning ekspertiisi

16E-GE0042 puhul mitte 2 394 eurot, vaid (15 x 57) 855 eurot. Seega tuleb kahe DNA ekspertiisi osas välja mõista summa kokku 1 425 eurot ning igalt süüdistatavalt 1/3 ehk 475 eurot.

Arvestades süüdistatavate varalist seisundit, annab kohus võimaluse menetluskulusid vabatahtlikult tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib süüdimõistetutele ilmselt üle jõu.

Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid Viis CD-plaati salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg

3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

Padrunikestad, lasuja bioloogilise aine proovid, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas ( § 126 lg 3 akt nr 2016-828, III kd lk 21-23) kuuluvad KrMS p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele.

Kannatanu e riided: Umbro, T- punast-musta XY musta värvi dressipüksid oranži värvi särk, värvi jope, mis asuvad samuti politsei asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6, pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XYele.

Relv Zorak koos padrunisalvega, mis on antud üle relva ja laskemoona lattu ( akt nr 110-16AT,

III kd, lk 20) konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

Süüdistatava Ursel Veimanni jalatsid ja sinine jope, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (III kd, lk 21 23) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel edastada -

pärast kohtuotsuse jõustumist Tallinna Vanglasse U. Veimanni isiklike asjade juurde lisamiseks.

Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311- 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna Ringkonnakohus 21. septembril 2016.a o t s u s t a s : Tühistada Harju Maakohtu kohtuotsus järgmistes osades:

30. juuni 2016.a

1. Meelis Semjonovi süüdimõistmises ja karistamises KarS § § 22 lg 3

121 lg 2 p 1- järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse, § 238 lg 2 alusel KrMS mõistetava põhikaristuse, kandmisele kuuluva karistuse ja KarS § 73 alusel vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmise ja katseaja pikkuse osas;

2. F.V süüdimõistmises ja karistamises KarS § § 22 lg 3

121 lg 2 p 1- järgi n KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava põhikaristuse, ing kandmisele kuuluva karistuse ja KarS § 74 sätete kohaldamise osas;

3. Meelis Semjonovilt menetluskulu summas kokku 1 738 eurot ja F.V-lt menetluskulu summas kokku 1 .

120 eurot väljamõistmises osas

Uue otsusega:

Mõista Meelis Semjonov süüdi KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 ja karistada teda - vangistusega 6 (kuus) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda KarS § 418 lg 1 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 6 (kuus) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra Meelis Semjonovile KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristust 6 (kuute) aastat vangistust. Mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele kui Meelis Semjonov ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära vangistus 4 (neli) kuud. Osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Ülejäänud 3 (kolme) aastat 8 (kaheksat) kuud mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui Meelis Semjonov 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Kat

seaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumise kuupäevast.

Mõista süüdi KarS § 113 lg 1 § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 ja karistada teda F.V - vangistusega 5 (viis) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista F.V-le 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 2 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele kui F.V ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära vangistus 4 (neli) kuud 7 (seitse) päeva. Seega lugeda osaliselt kandmisele kuuluv karistus kantuks.

Ülejäänud 2 (kahte) aastat 11 (ühteist) kuud 23 (kahtekümmend kolme) päeva mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui F.V 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Välja mõista Meelis Semjonovilt menetluskulu summas kokku 2 168 eurot, s.o ekspertiiside tegemise kulud 685 eurot (akti 16E- - TB0002 järgi 210 eurot), aktide15E GE1543 ja 16GE-GE0042 järgi 475 eurot); määratud kaitsjale makstud tasu 408 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 075 eurot. Välja mõista F.V-lt menetluskulu summas kokku 1 550 eurot, s.o ekspertiiside tegemise kuludest 475 eurot (aktid 15E-GE1543 ja 16GE-GE0042) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1 075 eurot.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

Meelis Semjonovi kaitsja Juho- Enn Aule riigi õigusabi eest makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda KrMS § 185 lg 1 alusel.

Mõista Eesti Vabariigilt F.V kasuks välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Kohtukoosseis / allkirjad /