4-16-4989/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-16-4989

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-4989 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi

O.V kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 12.06.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,16,000672, mille kohaselt karistati O.V

Liiklusseaduse § 201 lg järgi raha

1 trahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja O.V, isikukood *, elukoht *, telefon *, e-post: *

Kohtuväline menetleja PPA Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, e-mail:

haapsalu-pj@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.V kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2570,16,000672 osaliselt – teha uus otsus karistuse täitmise osas: 1.1. KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 200 eurot igakuiste maksetena 10 tasumine ositi

kuu jooksul, tasudes igakuiselt osamakse iga kuu 10

. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda

otsuse jõustumisele järgneva kuu 10.kuupäevaks, järgnevad 9 osamakset järgnevate kuude 10.kuupäevaks. Osamakse suurus 20 eurot.

2. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB, arvele

EE932200221023778606 Swedbank, arvele EE403300333416110002 Danske pank või arvele EE701700017001577198 Nordea pank, märkides viitenumbri 10220152198562. VTMS § 204 lg 2

alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui O.V järgib osastatud rahatrahvi

tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS § le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus - kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 4

. Edastada kohtuotsus O.V-le ja kohtuvälisele menetlejale.

4-16-4989

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul

kirjalikult Riigikohtule alates

kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.06.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,16,000672 karistati

juhtis 12.06.2016. a kell 13.25 O.V järgmise rikkumise eest –

Lääne maakonnas mootorsõidukit Hanila vallas Tammi teel Audi A6 reg nr *, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg 1. O.V karistati LS § 201 lg trahviühikut s.o

1 alusel rahatrahviga 50 200 eurot. Kaebus O.V esitas kohtule kaebuse /tl 6-8/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. Leiab, et talle rikkumise eest määratud rahatrahv on liiga suur. Ei tööta. Kuna näib *koolis, on rahalised võimalused väga piiratud. On esimese rikkumisega tegu, mis ei ole kirjutatud kergendavate asjaolude lahtrisse. Trahv on liiga suur ka sellepärast, et on faktiliselt läbinud autokooli ja sooritanud seal edukalt eksami. Piisav karistus on, et aasta aega ei saa maanteeameti eksamit sooritada. Kahetseb endiselt oma tegu. Teda manipuleeriti politseiniku poolt, et ta nõustuks kiirmenetlusega. Kui ta kinni peeti ja selgus, et

pole juhtimisõigust, paluti istuda politseiauto tagaistmele, mida tegi. Anti kätte kiirmenetluspaber,

mida asus täitma. Menetleja käitus vääralt, kuna ei selgitanud, et tal on õigus ka üldmenetlusele.

Tunnistab, et kuigi talle näidati paberit, milles olid kirjas õigused ja kohustused, ei suutnud seda lugeda, sest oli šokiseisundis.

O.V taotleb, et rahatrahvi suurust vähendatakse ja vastavalt sellele koostatakse maksmiseks pikaajaline graafik. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /VTT tl 1/, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki menetlusse puutuvaid

asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on isiku kahetsusega, süü tunnistamisega, asjaoluga, et puuduvad varasemad rikkumised. Isik on teo toime pannud tahtlikult. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (800 eurot) või aresti. Määratud trahv on trahvimäära esimeses veerandis. Menetlejal on õigus valida menetlusliiki ja isikul on õigus sellega nõustuda või mitte. Antud juhul on isik allkirjastanud nii nõusoleku kiirmenetluseks kui õiguste ja kohustustega tutvumise. Vaatamata

autokooli eksami edukale sooritamisele, pani isik toime liiklusrikkumise, millega isik on üheselt mõista andnud, et ta ei ole suuteline täitma liiklusseaduse nõudeid.

Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,16,000672 200 eurot. tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi täitmisele pööramise ajatamisega. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

4-16-4989

3

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja rikkumise kirjeldus sisaldub kiirmenetluse otsuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus uurib, kas O.V on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda

karistas. O.V on tunnistanud /VTT tl 3/, et sõitis ilma lubadeta vaatama merevaadet. Ja k , et sõitis ahetseb nii kaugele kodust ilma lubadeta. Tunnistaja K.L ütlustest /VTT tl 5/ tuleneb, et 12.06 teostasid liiklusjärelevalvet Lääne maakonnas Hanila vallas Tammi teel, vastu sõitis sõiduauto Audi reg.nr *, mida otsustasid kontrollida, peatasid sõiduki. Juhiks osutus O.V, kellel puudub juhtimisõigus.

VTT tl 4 on

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millelt nähtub, et O.V kõrvaldati 12.06.2016 alates kell 13.25 sõiduki juhtimiselt , kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimiselt kõrvaldamise otsus kehtib kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õiguse omandamiseni. O.V Otsuse on isiklikult allkirjastanud ja samas kinnitanud, et on nimetatud otsuse kätte saanud. VTT tl 6 kohaselt nähtub ARK andmebaasist, et O.V-le ei ole dokumente väljastatud. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud t O.V juhtis mootorsõiduki , e 12.06 t, kuigi tal ei olnud vastava kategooria t. mootorsõiduki juhtimise õigus

rikkus oma tegevusega LS O.V § 90 lg 1 p 1, mis sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et poolt 1 O.V toime pandud tegu täidab LS § 201 lg sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.

Seega on k

ohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et

. teadis, O.V pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega O.V et temal puudus juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

O.V on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteoasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et

1 O.V poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Menetlusnormid O.V leidis kaebuses, et kiirmen tluse läbiviimis e el on rikutud menetlusnorme. O.V on kiirmenetluse otsuses oma allkirjaga kinnitanud, et õigused ja kohustused on /VTT tl 3/

talle teatavaks tehtud, on allkirjastanud õigused ja kohustused. On andnud allkirja, et nõustub kiirmenetlusega. On omakäeliselt kirjutanud ütlused ja need allkirjastanud. Kaebuses väidab, et kuigi talle näidati paberit, millel olid õigused ja kohustused kirjas, ei suutnud neid lugeda, kuna oli šokiseisundis. Kohtule jääb arusaamatuks, millest O.V väidetav šokiseisund tekkis, O.V pole avaldanud, et eelnevalt oleks mõni šokeeriv sündmus toimunud. Asjaolu, et politsei liiklusjärelevalvet teostab, on üldteada ja autokooli läbinud isikule peaks juba ka selge olema, et liiklusnõuded on liigeldes täitmiseks

kohustuslikud. Kiirmenetluse otsuses on O.V oma allkirjadega kinnitanud kõikide kiirmenetluses nõutavate protseduuride läbiviimist, kusagil ei ole ühtki märkust selle kohta, et tema

4-16-4989

4 seisund ei võimalda tal toimunust aru saada. Ka O.V omakäeliselt kirjutatud ütlustes ei väljendu tal väidetavalt esinenud erakorralist seisundit.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on kiirmenetlust läbi viies järginud menetlusnorme.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 201 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 00 trahviühikut või aresti. 1 2

K e menetleja on karistan 1 50 ohtuvälin O.V ud LS § 201 lg järgi rahatrahviga trahviühikut s.o 200 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis O.V puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et

- tegu on toime pandud otsese tahtlusega. O.V süü on keskmine

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaks asjaoluks on enud kahetsus ning kohtuväline menetleja lug e kohus nõustub selle seisukohaga, O.V kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd. Kuigi O.V leiab, et tema puhul

on oluline, et ta on edukalt läbinud autokooli eksami, leiab kohus, et karistuse mõistmisel see

kergendav asjaolu ei ole. Pigem on tegemist olukorraga, kus isik, kes väidab, et ta on autokooli

läbinud, rikub tahtlikult liik usnõudeid, mis näitab tema hoolimatut suht l umist liiklusturvalisusse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel O.V on oluline arvestada asjaoluga, et on varasemalt karistamata /VTT tl 7/.

Lisaks eelnevale tuleb aga arvestada ka asjaoluga, on toime kuidas kaitsta õiguskorda. O.V pannud liiklussüüteo, mille puhul juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus leiab, et olukord, kus isik, kellel puudub juhtimisõigus, osaleb liikluses, kujutab endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on O.V-le karistust mõistes järginu KarS § 56 sätest d atud

karistu O.V on keskmine (mis tingiks karistamist keskmise se mõistmise aluseid. Kuigi süü trahvimääras), si järgnevad asjaolud tingivad karistamise alla keskmise määra – is isik kahetseb tegu ja tunnistab süüd, eelnevalt karistamata, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses leidis O.V, et rahatrahvi tuleb vähendada, kuna käib keskkoolis ja rahalised vahendid on väga piiratud.

Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kaebuses taotles O.V rahatrahvi maksmiseks pikaajalist graafikut. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. O.V taotluse ning määrab Kohus rahuldab

KarS ahvi 200 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 20 eurot kuus, seega § 66 lg 2, 3 alusel rahatr trahvi tasumise tähtaeg on täisealisele isikule 10 kuud. Kohus leiab, et 20-eurone igakuine makse on jõukohane, on loomulik, et isik peab tegema jõupingutusi karistuse kandmiseks. Arvestades eeltoodud asjaolusid hes uue otsuse rahuldab kohus O.V kaebuse osaliselt, te karistuse täitmise osas. Otsuse tegemisel juhindub kohus

LS § 201 lg 1, § 90 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3, VTMS § 120 lg 1, 132 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik