3-16-76/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-76

Haldusasi

AS Maren Invest kaebus Maanteeameti 02.07.2015 tee

ehitusloa nr 15-00077/126 osaliseks tühistamiseks Tallinn-

Tartu-Võru-Luhamaa 7,8 km (I sõidusuund) Meeritsa

maaüksuse

lõigu

osas

ja

ettekirjutuse

tegemiseks

Maanteeameti

kohustamiseks

Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa 7,8 km (I sõidusuund) Meeritsa maaüksuse lõigu

osas müratõkkeseina osaliseks lammutamiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebaja – Aktsiaselts Maren Invest, volitatud esindaja

vandeadvokaat Mikk Lõhmus

Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kaidi Sulg

Kolmas isik – V. L., volitatud esindaja Jelena Lehter

Menetlustoimingud

Tähtaja küsimuse lahendamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada vastustaja taotlus haldusasja nr 3-16-76

menetluse

lõpetamiseks

seoses

kaebetähtaja

rikkumisega.

2. Määruse jõustumisel tagastada Advokaadibüroo

VARUL AS-ile kaebuse esitamisel 11.01.2016 tasutud

riigilõiv 15 (viisteist) eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Maren Invest esitas 11.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada osaliselt

Maanteeameti poolt välja antud tee ehitusluba nr 15-00077/126 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

7,8 km (I sõidusuund) Meeritsa maaüksuse lõigu osas ja teha ettekirjutus Maanteeametile,

millega kohustatakse Maanteeametit müratõkkeseina osaliseks lammutamiseks Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa 7,8 km (I sõidusuund) Meeritsa maaüksuse lõigu osas vastavalt kaebuse lisaks

nr 4 oleval plaanil punaselt läbijoonitud lõigu osas.

2(8)

2. 13.01.2016 võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmanda

isikuna V. L. ning tegi menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse

vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Kompromissi mittesaavutamisel tuli vastustajal

esitada kohtule hiljemalt 29.02.2016 kirjalik vastus kaebusele ja vastuväiteid kinnitavad

tõendid. Samaks ajaks oli kolmandal isikul õigus esitada oma kirjalik seisukoht kaebuse

suhtes koos asjasse puutuvate tõenditega.

3. Kohtu määratud tähtajal esitas vastustaja vastuse kaebusele. Vastustaja hinnangul tuleb

menetlus lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.

3.1. Tee-ehitusloa number 15-00077/126 alusel teostab ehitustöid AS Teede REV-2 (edaspidi

Töövõtja) vastavalt vastustaja ja Töövõtja poolt 03.06.2015 allkirjastatud töövõtulepingule nr

15-00200/205

“Riigimaantee

nr

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

Mõigu-Jüri

lõigu

rekonstrueerimine” (edaspidi Leping). Lepingukokkuleppe p 2 kohaselt eeldatakse, et

Eritingimused

ja

Teetööde

tehniline

kirjeldus

koos

eritingimustega

kuulub

Lepingukokkuleppe juurde ning neid loetakse ja tõlgendatakse selle osana. Lepingu

Eritingimuste p 8.1 kohaselt töö alustamiskuupäeva määrab Tellija või Tellija volitusel

Insener. Alustamise kuupäevaks määras Tellija 25.06.2015 (tl 67). Teetööde tehnilise

kirjelduse kohaselt (peatükk 10200 Üldised alajaotis „Infotahvlid“) kohustus Töövõtja ühe

nädala jooksul pärast Tööde alustamise tähtaega paigaldama stendid ehitusobjekti mõlemasse

otsa. Nimetatud stendid (tl 68) paigaldas Töövõtja 26.06.2015. Stendil oleva info kohaselt on

objekti pikkuseks 7 km, objekti algusesse paigaldatud stend asub kaebajale kuuluvast Reti tee

4 kinnistust u 2,5 km kaugusel – seega ei saanud tekkida kahtlust selles osas, et kavandatavad

ehitustööd hakkavad toimuma ka kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses. Töövõtja

alustas ettevalmistavate töödega 01.07.2015 (tl 69), 02.07.2015 toimus objektil liikluse

ümbersuunamiseks ülemineku ehitus (tl 70). Liikluskorralduse muudatusest teavitati

avalikkust 01.–02.07.2015. Maanteeinfokeskusesse Töövõtjalt saadud info põhjal koostatakse

pressiteade/liiklusteade, mis sisestatakse www.tarktee.ee portaali (tl 71) ja edastatakse

pressiteadete grupile (tl 72). Kõik liiklusteated, mis on TarkTee kaardil, on edastatud ka

pressiteadete grupile. Kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses teostati ehituspäevikute

kohaselt töid juba hiljemalt 07.07.2015 (tl 73–75 pöördel). Ehitustööde teostamist kaebajale

kuuluva kinnistu vahetus läheduses näitlikustab vastustaja 25.02.2016 taotlusele lisatud kaart

(tl 76). 14.07.2015 kell 16:16 tehtud fotol on nähtav kaebajale kuuluva Reti tee 4 kinnistul

asuv hoone (tl 77). Samuti on ehitustööde teostamine kaebajale kuuluva kinnistu vahetus

läheduses ilmselgelt näha 16.07.2015 tehtud fotodelt (tl 78, foto tehtud umbes 1800 m

kaugusel Reti tee 4 kinnistust Tartu suunas; tl 79, foto tehtud umbes 350 m kaugusel Reti tee 4

kinnistust; tl 80, foto tehtud umbes 270 m kaugusel Reti tee 4 kinnistust).

3.2. Eespool kirjeldatu põhjal pidi kaebaja hiljemalt juulis 2015. a aru saama, et temale

kuuluva kinnistu vahetus läheduses toimub ehitustegevus. Kaebajale pidi olema arusaadav, et

eespool kirjeldatu viitab ühemõtteliselt ehitustegevusele ehk tegevusele, millele eelneb

ehitusloa väljastamine. Mõistmaks, et ehitustegevuseks väljastatakse eelnevalt ehitusluba, ei

ole vaja eriteadmisi. Seega pidi kaebaja juba hiljemalt juulis 2015. a aru saama, et võib olla

antud tema õigusi puudutada võiv haldusakt.

3.3. Kaebaja ei astunud kuni teabenõude esitamiseni 07.12.2015 (seega rohkem kui viie kuu

jooksul) mingeid samme haldusakti olemasolu väljaselgitamiseks. Kui haldusakti ei ole

kaebajale väljastatud, kuid isik on mingil muul viisil haldusakti olemasolust teada saanud ning

tal on seetõttu alust arvata, et haldusakt võib tema õigus rikkuda, peab isik olema aktiivne

ning mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Nimetatud seisukohta on Riigikohus korduvalt väljendanud (kohtuasjades nr 3-3-1-3-13 p 16,

3-3-1-25-09 p 11, 3-3-1-19-09 p 16, 3-3-1-23-07 p 10, 3-3-1-82-07 p 15, 3-3-1-70-06 p 11,

3-3-1-52-00 p 2).

3(8)

3.4. Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et isik ei saa aru selle haldusakti tähendusest

tema õigustele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-56-02 p 9, 10).

Olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve

kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem

kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama vaide- või

halduskohtumenetluses. Kuna ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei ole

ehitusloa andmise tagajärgedest kellelgi võimalik aru saada ilma ehitusprojektiga tutvumata.

Tutvumiseks peab puudutatud isik pöörduma isiklikult või oma esindaja kaudu

ehitusjärelevalve asutuse või tellija poole, sest mahuka dokumentatsiooni ärakirju ei ole

võimalik kõigile puudutatud isikutele kätte toimetada.

3.5. Pelgalt haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam haldusakti sisust ja suutmatus hinnata

akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus

kohtuasjas nr 3-3-1-38-01, p 4)

3.6. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema hetkest, kui kaebaja sai teada, et võib olla antud

tema õigusi puudutav haldusakt, mitte hetkest, kui kaebaja sai teada haldusakti täpsest sisust.

Kaebaja kohustus mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme selleks, et saada selgust oma

võimalikus õiguste rikkumises ja veendumaks, et väljastatud ehitusluba ei riiva mingil moel

tema õigusi. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et vastustaja poole pöördus kaebaja alles 07.12.2015.

Seega ei ole kaebaja kasutanud oma õigust tutvuda ehitusloaga ja on sellest tulenevalt

kaotanud võimaluse ehitusluba õigeaegselt vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige

kaebaja väide, et kaebaja jaoks hakkas tähtaeg kulgema alles 14.12.2015, mil vastustaja

kaebaja 07.12.2015 esitatud teabenõudele vastas. Kaebetähtaega ei mõjuta haldusorganiga

kirjavahetuse pidamine, kaebetähtaja kulgemine on käesolevas asjas seotud haldusaktist

teadasaamisega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 7).

3.7. Avalike teede ehitamine on ülekaalukas avalik huvi ning huvi haldusakti kehtimajäämise

suhtes on seda kaalukam, mida enam on isik akti vaidlustamise soovi korral kaebuse

esitamisega viivitanud. Õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus isikud,

kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, saaksid seda vaidlustada ebamõistlikult pika tähtaja

jooksul. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja, esitades kaebuse alles 11.01.2016, on kaebuse

esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kuivõrd kaebaja ei astunud ehitusloa andmisest teada

saades mõistliku aja jooksul samme, et tutvuda ehitusloa ja projektiga, tuleb kohtul käesoleval

hetkel kaaluda HKMS § 46 lg 7 kohaldamist, mille kohaselt juhul, kui haldusakti või

keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul

viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse

esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.

3.8. Vastustaja taotleb asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu HKMS § 124 lg

2 alusel.

4. 26.02.2016 palus kohus kaebajal esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise taotluse osas

hiljemalt 18.03.2016.

5. 29.02.2016 vastuses kaebusele ei nõustu kolmas isik kaebusega ning palub jätta kaebus

rahuldamata. Muu hulgas leiab kolmas isik, et kaebaja sai teada või pidi teada saama ehitusloa

väljastamisest ja müratõkkeseina rajamisest märksa varem kui detsembris 2015. a.

Maanteeamet alustas müratõkkeseina ehitamist 2015. a hilissuvel. Töödest teavitamiseks

paigaldati maantee äärde infotabel, millele oli märgitud tööde teostamise algus ja lõpp, samuti

viide tööde teostamise õiguslikule alusele. Sellest tulenevalt oli kaebaja teadlik tööde

teostamisest ning selle aluseks oleva ehitusloa olemasolust mitu kuud enne vastava

teabenõudega Maanteeameti poole pöördumist ja kaebuse esitamist. Juhul kui kaebaja oli

4(8)

niivõrd huvitatud sellest, et ehitusloa alusel paigaldatav müratõkkesein ei oleks paigaldatud

vahetult temale kuuluvate hoonete ette või selles, et müratõkkesein oleks ehitatud

teistsugustest materjalidest, siis oli kaebajal õigus ja võimalus võimalikult kiiresti pöörduda

Maanteeameti poole paigaldatava seina parameetrite väljaselgitamiseks, mitte aga oodata seni,

kuni müratõkkesein on valmis ehitatud ja alles siis nõuda seina lammutamist.

6. Kaebaja vaidleb oma 15.03.2016 seisukohas vastu vastustaja menetluse lõpetamise

taotluses sisalduvatele seisukohtadele, põhjendades seda alljärgnevalt.

6.1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on kaebetähtaja võimaliku rikkumise osas

kaebuse esitaja poolt õiguslikult põhjendamatult viidanud käeoleval juhul HKMS § 46 lg-le 7.

6.2. Kaebuse esitaja juhib kohtu ja menetlusosaliste tähelepanu kõigepealt asjaolule, et

Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaal maanteel alates juulist 2015. a toimunud ehitustegevuse alusel

ei saanud kaebuse esitaja mitte kuidagi eeldada, et detsembris 2015. a päädib see viie meetri

kõrguse läbipaistmatust materjalist müratõkkeseina ehitamisega tema kinnistu piirile ning

mille tulemusena muutub kaebaja kinnistu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklejate

jaoks täielikult varjatuks.

6.3. Vastustaja seisukoht justkui oleks pidanud kaebuse esitaja ehitusobjekti mõlemasse ossa

paigaldatud stendide alusel järeldama, et tee-ehitustööde alusel paigaldatakse tema kinnistu

piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein, mis hakkab rikkuma kaebuse esitaja subjektiivseid

õigusi, on samuti ebaõige. Vastavalt vastustaja enda poolt 25.02.2016 esitatud

menetlusdokumendis lisatud tõenditele on fotodelt ja stendilt näha, et vastustaja poolt välja

valitud töövõtja hakkas teostama maantee rekonstrueerimistöid Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaal maanteel Mõigu-Jüri teelõigul, kuid eeltoodust ei saa mitte kuidagi järeldada, et

kaebuse esitaja oleks antud stendilt saadud informatsiooni alusel saanud järeldada, et selle

käigus paigaldatakse lõpptulemusena vahetult tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune

müratõkkesein. Vastustaja on lisanud 25.02.0215 esitatud menetlusdokumendi juurde ka fotod

juulis 2015. a kaebaja kinnistu vahetuses läheduses teostatud tee-ehitustöödest, millelt on

üheselt tuvastatav, et töövõtja poolt teostatakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteele

alljärgnevaid ehitustöid: ehitatakse maantee eraldusriba, freesitakse vana asfaltkatet maanteelt

ning ladustatakse alusmaterjali enne uue asfaltkatte paigaldamist maanteele. Kaebuse esitaja

on seisukohal, et eeltoodud fotodel toodud tööde alusel ei oleks kaebuse esitaja saanud mitte

kuidagi eeldada, et antud töödeks väljastatud ehitusloa alusel paigaldatakse lõpptulemusena

vahetult tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein ning et maanteel teostatavate

ehitustööde aluseks oleva ehitusloa kui haldusakti alusel võib toimuda kokkuvõttes tema

subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebuse esitaja rõhutab, et fotodelt mis on tehtud 2015. a

juulis ei ole ega saagi olla tuvastatav müratõkkeseina ehitamist, kuna antud rajatise ehitamist

alustati vastustaja poolt välja valitud töövõtja poolt alles 2015. a detsembri alguses.

6.4. Kaebuse esitaja on esitanud oma kaebusega ka fotod müratõkkeseinast, mis paigaldati

kaebuse esitaja kinnistu piirile paari päeva jooksul detsembris 2015. a ning sellest tulenevalt

esitaski kaebuse esitaja 07.12.2015 vastustajale teabenõude. Vastustajale esitatud teabenõude

alusel sooviski kaebuse esitaja teada saada, millisel õiguslikul alusel toimub müratõkkeseina

ehitamine ning miks ei ole ehitustegevust kooskõlastatud eelnevalt kaebuse esitajaga.

Siinjuures omab kaebuse esitamise tähtaegsuse seisukohalt õiguslikku tähtsust asjaolu, et

müratõkkeseina hakati paigaldama kaebuse esitaja kinnistu piirile alles 2015. a detsembri

alguses ning 07.12.2015 edastas kaebuse esitaja vastustajale teabenõude. 14.12.2015 vastas

vastustaja kaebuse esitajale, et müratõkkeseina ehitamise õiguslikuks aluseks on vastustaja

poolt 02.07.2015 väljastatud ehitusluba ning seega sai kaebuse esitaja esmakordselt teada

tema õigusi rikkuvast haldusaktist.

5(8)

6.5. Vastustaja on 25.02.2016 kohtule ja menetlusosalistele edastatud menetlusdokumendis

korduvalt viidanud erinevatele Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt kui haldusakti ei ole

kaebajale väljastatud, kuid isik on mingil muul viisil haldusakti olemasolust teada saanud ning

tal on seetõttu alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda, peab isik olema aktiivne

ning mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks.

Käesoleval juhul ongi kaebuse esitaja käitunud vastavalt vastustaja poolt viidatud Riigikohtu

lahendites toodud seisukohtadele ning detsembri alguses 2015. a ehk vahetult pärast seda kui

vastustaja poolt välja valitud töövõtja hakkas teostama müratõkkeseina ehitamisega seotud

ehitustöid, pöördus kaebuse esitaja teabenõude korras vastustaja poole selgitamaks välja,

millisel õiguslikul alusel toimub müratõkkeseina ehitamine.

6.6. Kaebaja peab vajalikuks ka rõhutada, et ehitusloas olid sätestatud kõrvaltingimused, mis

olid ühtlasi eelduseks ehitusloa väljaandmisel, kuid mida vastustaja ei järginud.

Kõrvaltingimusena tuli tööde alustamisest teavitada eelnevalt Maanteeinfokeskust ning töid

tuli teostada vastavalt kinnitatud teetööde projektile ning kehtivatele normdokumentidele ja

juhistele. Kohustus oli töö tegemisel kasutada alltöövõtjaid, kes olenevalt töö iseloomust,

omavad vastava töö tegemiseks nõutavat tegevusluba või registreeringut. Ühtlasi oli

ettenähtud ehitusloas tingimus, et ehitusluba kehtib teemaa piires ning projektiga haaratud

kõrvalkinnistute piires peale seadusega ettenähtud toimingute läbiviimist. Selliste toimingute

alla kuulusid ka naaberkinnistu omanike kaasamine haldusmenetlusse ning neile võimaluse

andmine oma seisukohtade ja arvamuste esitamiseks. Kaebajaga ei ole kontakteerutud ei

ehitusloa taotlemisele eelneval ega järgneval perioodil ning kaebaja leiab, et Maanteeameti

ebaseaduslik tegevus ei vasta hea halduse tavale ning haldusmenetluse seaduses sätestatud

põhimõtetele, mis reguleerivad haldusmenetluse läbiviimist ja puudutatud isikute kaasamist.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt

sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2, s.o kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

8. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega

järgides. Kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole, kuna kaebaja peab kaebust

tähtaegselt esitatuks. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu. Vastavalt HKMS § 124 lg-le 4 teeb kohus, kui menetlusosaline

taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse kohta

põhjendatud määruse. Seetõttu tuleb vastustaja taotlus rahuldada ja haldusasja nr 3-16-76

menetlus HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

9. HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva

jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui haldusakt jäetakse isikule

teatavaks tegemata, kuid ta sai sellest teada või pidi sellest teada saama muul viisil,

kohaldatakse HKMS § 46 lg-s 7 sätestatut. Regulatsioonist tuleneb, et kui isik on haldusaktist

muul viisil teada saanud, mõistliku aja jooksul tegutsedes haldusakti välja nõudnud ning

seejärel omakorda mõistliku aja jooksul kohtusse pöördunud, on kaebus tähtaegne.

Mõistlikuks ajaks haldusakti vaidlustamiseks pärast selle olemasolust teadasaamist on

Riigikohtu halduskolleegium pidanud kahte kuud, rõhutades sealjuures, et pärast haldusakti

korrektset teatavakstegemist peab isikule jääma kohtusse pöördumiseks 30 päeva, nagu ka

olukorras, kus haldusakt oleks isikule korrektselt teatavaks tehtud. Riigikohtu seisukohast on

6(8)

väljaloetav ka, et umbes kuuajaline periood teatavaks tegemata haldusakti väljanõudmise

taotluse esitamiseks on samuti piisav. Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul

kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul

ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul

haldusakti teatavakstegemisest arvates. (Riigikohtu halduskolleegiumi määruse kohtuasjas nr

3-3-1-23-07 p-d 10–12.)

10. Kohtuasjas esitatud materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja 07.12.2015 Maanteeameti

poole teabenõudega seoses ehitustegevusega Tallinn-Tartu mnt Mõigu-Jüri lõigul ühes

taotlusega nimetatud ehitustegevuse peatamiseks ehk rohkem kui viis kuud pärast ehitusloa nr

15-00077/126 andmist. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalust ehitusluba kaebuse esitajale enne

Maanteeameti poole teabenõudega pöördumist kätte toimetatud ei ole. Seega tuleb praegusel

juhul kohtul hinnata, kas kaebaja poolt ette võetud sammud Maanteeameti poolt 02.07.2015

antud tee ehitusloa nr 15-00077/126 kättesaamiseks on sooritatud mõistliku aja jooksul ning

kas pärast akti saamist on kaebaja pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul. Kohus saab tähtaja

ennistamata jätta üksnes siis, kui tuvastab, et kaebaja on viivitanud haldusakti

väljanõudmisega ebamõistlikult või ei pöördunud akti saamisest kohtusse 30 päeva jooksul.

Vaidlust ei ole selles, et pärast vaidlusalusest haldusaktist 14.12.2015 teadasaamist esitati

kaebus halduskohtusse 30 päeva jooksul. Vaidlus seisneb selles, kas ehitusloa väljanõudmine

toimus mõistliku aja jooksul.

11. Vastustaja ja kolmas isik on asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on mööda lasknud

kaebusega halduskohtusse pöördumiseks seaduses ettenähtud tähtaja, kuivõrd ta pidi ehitusloa

olemasolust teadlik olema hiljemalt 2015. a juulis, kui temale kuuluva kinnistu vahetus

läheduses toimus ehitustegevus. Kaebaja teadlikkust ehitusloa olemasolule viitavate

ehitustöödega alustamisest on vastustaja menetluse lõpetamise taotluses põhjendanud sellega,

et 26.06.2015 paigaldas ehitustöid teostanud AS Teede REV-2 ehitusobjekti mõlemasse otsa

stendid, millel oleva info kohaselt on objekti pikkuseks 7 km. Objekti algusesse paigaldatud

stend asub kaebajale kuuluvast Reti tee 4 kinnistust umbes 2,5 km kaugusel – seega ei saanud

vastustaja hinnangul tekkida kahtlust selles osas, et kavandatavad ehitustööd hakkavad

toimuma ka kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses. Töövõtja alustas ettevalmistavate

töödega 01.07.2015, 02.07.2015 toimus objektil liikluse ümbersuunamiseks ülemineku ehitus.

Liikluskorralduse muudatusest teavitati avalikkust 01.–02.07.2015. Kaebajale kuuluva

kinnistu vahetus läheduses teostati ehituspäevikute kohaselt töid juba hiljemalt 07.07.2015.

Vastustaja lisab, et ehitustööde teostamine kaebajale kuuluva kinnistu vahetus läheduses on

näha 16.07.2015 tehtud fotodelt (fotod tehtud umbes 270–1800 m kaugusel Reti tee 4

kinnistust). Vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele lisatud tõenditele kaebaja vastu ei

vaidle, küll aga leiab kaebaja, et kuigi stendilt ja vastustaja esitatud fotodelt on näha, et

vastustaja poolt välja valitud töövõtja hakkas teostama maantee rekonstrueerimistöid Tallinna-

Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mõigu-Jüri teelõigul, ei saa eeltoodust mitte kuidagi järeldada,

et kaebuse esitaja oleks antud stendilt saadud informatsiooni ja 2015. juulis toimunud

ehitustegevuse alusel saanud järeldada, et detsembris 2015. a päädib see viie meetri kõrguse

läbipaistmatust materjalist müratõkkeseina ehitamisega kaebaja kinnistu piirile. Kaebuse

esitaja on seisukohal, et vastustaja esitatud fotodel toodud tööde (s.o ehitatakse maantee

eraldusriba, freesitakse vana asfaltkatet maanteelt ning ladustatakse alusmaterjali enne uue

asfaltkatte paigaldamist maanteele) alusel ei oleks kaebuse esitaja saanud mitte kuidagi

eeldada, et antud töödeks väljastatud ehitusloa alusel paigaldatakse lõpptulemusena vahetult

tema kinnistu piirile viie meetri kõrgune müratõkkesein ning et maanteel teostatavate

ehitustööde aluseks oleva ehitusloa kui haldusakti alusel võib toimuda kokkuvõttes tema

subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja hinnangul omab kaebuse esitamise tähtaegsuse

seisukohalt õiguslikku tähtsust eelkõige asjaolu, et müratõkkeseina hakati paigaldama kaebuse

esitaja kinnistu piirile alles 2015. a detsembri alguses ning 07.12.2015 edastas kaebuse esitaja

7(8)

vastustajale teabenõude. 14.12.2015 vastas vastustaja kaebuse esitajale, et müratõkkeseina

ehitamise õiguslikuks aluseks on vastustaja poolt 02.07.2015 väljastatud ehitusluba ning seega

sai kaebuse esitaja esmakordselt teada tema õigusi rikkuvast haldusaktist.

12. Kohus märgib käesolevat taotlust lahendama asudes, et HKMS § 46 lg-st 7 tulenevalt

peab isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist muul

viisil teada, astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks

tehtaks. Seetõttu ei ole praeguses asjas tähtaja küsimuse lahendamisel oluline, kas ehitusluba

tuli kaebajale teatavaks teha ja kas ta tuli kaasata haldusmenetlusse. Nimelt paneb HKMS §

46 lg 7 isikule, kes on haldusakti olemasolust mingil moel teada saanud, kohustuse mingi aja

jooksul vajalikud asjaolud välja selgitada ja seejärel kohtusse pöörduda, mitte lõputult oodata.

Sellisel juhul jäetakse halduse menetlusvea (haldusmenetlusse jäeti kaasamata isik, kes oleks

tulnud kaasata ja kellele oleks tulnud haldusakt teatavaks teha) tagajärjed isiku enda kanda –

ta võib minetada õiguskaitsevõimaluse, kui ta kohtu hinnangul piisavalt kiiresti olukorrast aru

ei saa ja midagi ette ei võta.

13. Vastusest vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele on kohtule väljaloetav, et kaebaja

mõistis, et riigimaantee rekonstrueerimise näol on tegemist ehitusloakohustusliku ehitamisega.

Vastustaja menetluse lõpetamise taotlusele lisatud fotol ehitusobjekti ühte otsa paigaldatud

stendist nähtub, et ehitustöid teostati seoses Mõigu-Jüri lõigu rekonstrueerimisega. Kohtu

hinnangul on rekonstrueerimise, kui detailselt määratlemata mõiste, millega on hõlmatud lai

tegevuste ring, puhul põhjendatud, et isikul tekkib kahtlus, et rekonstrueerimiseks antud

ehitusluba võib mh kahjustada puudutatud isiku huve. Kohus nõustub vastustajaga, et

olukorras, kus mõistlikul inimesel peab tekkima kahtlus, et haldusakt võib tema huve

kahjustada, ei või see puudutatud isik jääda ootama asjaolude selginemist, et siis hiljem

kasutada oma kaebeõigust, vaid ta peab asjaolud välja selgitama halduskohtumenetluses.

Kuna ehitusluba antakse konkreetsele ehitusprojektile, ei olegi ehitusloa andmise

tagajärgedest kellelgi võimalik aru saada ehitusprojektiga tutvumata. Tutvumiseks oleks

kaebaja pidanud pöörduma isiklikult või oma esindaja kaudu haldusorgani poole, et nõuda

välja ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid.

14. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei märganud 2015. a juulis kaebaja kinnistu läheduses

ehitustegevust. Kohtu hinnangul ei saa isik, kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud,

ehitustegevuse märkamisel enam passiivselt oodata, vaid peab viivituseta astuma samme

selleks, et nõuda välja ehitustegevuse aluseks olevad haldusaktid, et aru saada, kas ehitus võib

tema õigusi riivata. Kohus leiab ka seda, et Eestis toimuvate põhimaanteede ehitamise ja

rekonstrueerimise käigus on muutunud tavaks müratõkkeseinade kasutamine ja seetõttu saab

eeldada, et maantee äärsete kruntide omanikel peab tekkima maantee ulatusliku ehitamise ja

rekonstrueerimise käigus põhjendatud kahtlus, et nimetatud ehitamine või rekonstrueerimine

võib puudutada tema huve ja õigusi.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui kaebaja sai ehitustegevusest Reti tee 4 kinnistu

läheduses seoses Mõigu-Jüri lõigu rekonstrueerimisega teada või pidi teada saama hiljemalt

2015. a juulis, pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt

ning sellest tulenevalt oleks ta pidanud astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt talle

teatavaks tehtaks. Saades stendidelt teada ehitustegevuse üldise sisu, oli täpsemaid andmeid

võimalik kontrollida juba teabenõude esitamise teel või haldusakti ja teiste dokumentidega

vahetult tutvudes. Kaebaja pöördus teabenõudega vastustaja poole alles 07.12.2015, s.o ca viis

kuud pärast ehitustööde alustamist. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kaebaja on viivitanud

ebamõistlikult kaua vaidlusaluse haldusakti väljanõudmisega ning on seetõttu lasknud mööda

kaebetähtaja.

8(8)

16. Kuna kaebaja on kohtumenetluse kestel jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt

ning ta ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist,

siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks või mitte.

17. Kohus on leidnud, et kaebaja oli teadlik kaebaja kinnistu läheduses toimuvatest

ehitustöödest 2015. a juulist alates ja kaebaja ka eeldas, et nendeks töödeks on antud

ehitusluba. Ta pidi mõistliku aja jooksul astuma samme selleks, et saada selgust oma

võimalikus õiguste rikkumises ja veendumaks, et luba ei riiva mingil moel tema õigusi.

Vastustaja poole pöördus ta alles 07.12.2015. Kaebaja ei kasutanud teadlikult oma õigust

tutvuda ehitusloaga ja loobus võimalusest luba õigeaegselt vaidlustada. Kohus leiab, et kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks.

18. Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus HKMS § 124 lg 2 ja HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel

haldusasja nr 3-16-76 menetluse. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1

p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 105 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Seega

tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse

käesoleva määruse jõustumisel.

19. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse.

Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei

ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Samuti ei ole kolmas

isik esitanud kohtule kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise nõuet. Seega

jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik