1-15-8614/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

15. juuli 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8614 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Prokurör Kaitsja Svetlana Hamaza Elle Karm Gerda-Johanna Pello

(määratud korras) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.H

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu

A.H , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistusaja algus 21.12.2015 11.05.2017 , karistusaja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.07.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

Vabastada A.H tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud kuni määratud karistusaja lõpuni, karistuse kandmisest katseajaga

s.o. 11.05.2017 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna ja määrata tema katseajaks

juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal

- 6

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) ohas aa essil: xxxx; elama kohtu määratud alalises eluk dr 2) ilmuma kriminaalhool kriminaalhooldusosakonda daja määratud ajavahemike järel registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.H suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 2 1, 4 ja

alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi;

2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuma

tööle või võtma öötukassas arvele kahe nädala jooksul peale end T

vanglast vabanemist;

4) osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.

A.H vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli (4) kuud. Välja mõista A.H-lt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700090050, selgitusse märkida: „1 menetluskulu“. -15-8614, A.H,

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendite dvokaadibüroo LMP st A kasuks 138 %) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt eurot (sh käibemaks 20 süüdimõistetu A.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtum

ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, A.H-le ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

A.H tunnistatud Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega KarS 201 lg 2 on süüdi § p 1

kohaldamisega karistas kohus teda 2- kuulise vangistusega. järgi ning KrMS § 238 lg 2 KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 27.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 20 päeva vangistust ning mõistis lõplikuks A.H-le

karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.12.2015.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist tingimisi enne elektroonilise tähtaega valve alla ühes isiku allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ja lisakohustuste täitmisele

.

Kohtuistung

12.07.2016.a. toimunud kohtuistungil taotles . kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral tahab hakata abistama ema, minna tööle, vajadusel ka alkoholivastasele ravi

le ning alustada rahaliste nõuete tasumist.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör märgib, et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava vangistusest tingimisi

taasühiskonnastamise huvides ennetähtaegse vabastamise . efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas

Kaitsja leidis, et A.H troonilise puhul on ennetähtaegne vabastamine ja elek valve kohaldamine õigustatud, kuna isik kannab esimest korda reaalset vanglakaristust, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal pole, ta on omad järeldused teinud ja soovib hakata elama seaduskuulekat elu, lisaks on tal olemas elukoht ja toetav ema.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu materjaliga , leiab, et A.H saab vabastada ning prokuröri kirjaliku seisukohaga

vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla

käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme t kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida.

A.H

käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks -1-1-91- tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Kriminaalhooldusametnik on kodukülastuse käigus välja selgitanud, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 1-toalise korteriga ja see on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud.

Suhted emaga on head, karistuse kandmise ajal on suheldud omavahel telefoni ja kirjavahetuse teel, aga samas on ema käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär, kes vajab kõrvalabi ning teiste lähedaste puudumisel saab tema abistajaks olla üksnes A.H.

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Enne vangistust sai A.H töövõimetuspensioni ning selle maksmine on võimalik taastada, siku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. mis on oluline i

Vangla iseloomustuse kohaselt on A.H isega tegelenud vanglas enesetäiendam

läbides sotsiaalprogrammi „Eluvii ning“ ning osalenud individuaalsetel vestlustel sitree

teemadel riskiv, hoo . Kinnipeetav limatu ja teisi ärakasutav elustiil mõistab, et alkoholi

tarvitami tal probleemid ning ta soovib ennast muuta. Kahetseb tehtut. se tagajärjel tekivad Alkoholisõltuvusega on isik nõus vajadusel võõrutusravile minema. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi rgima õiguskuulekat jä eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses aidata oma abivajavat ema. Lisaks märgib kohus, et katseajal saab kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontro isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. lli jooksul saab

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.H kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla

käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mit - te rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab põhjendatuk s elektroonilise valve kestust

4 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp Kohtunik