2-16-8689/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu ja kinnitada poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: H.K. tasub M.K. ülalpidamiseks elatist 215 (kakssada viisteist) eurot kuus alates 01.07.2016.a. kuni M.K. (sündinud xx.xx.xxxxa) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Legislator headnote
AI generated2-16-8689/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Elatis tuleb kanda ühekordsete maksetena hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks M.K. arveldusarvele nr xxxxx Swedbank´is . Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi M.K. ja M.K. hagi H.K. vastu elatise nõudes Tsiviilasja number 2-16-8689 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Hageja I: M.K. (isikukood xxxxx; elukoht: xxxxx) Hageja II: M.K. (isikukood xxxxx; elukoht: xxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M.K. (isikukood xxxxx; elukoht: xxxxx; telefon: xxxxx) M.K. lepinguline esindaja: jurist Merle Albrant (telefon:
56 633 880; e-post: merle@jkk.ee) Kostja: H.K. (isikukood xxxxx; elukoht: xxxxx; telefon: xxxxx; e-post: xxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anu Vilt (Advokaadibüroo LMP Valga kontor; asukoht: Vabaduse 26, 68204 Valga; e-post: anu.vilt@lmp.ee)
11.07.2016
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu ja kinnitada poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas:
1.1. H.K. tasub M.K. ülalpidamiseks elatist 215 (kakssada viisteist) eurot kuus alates 01.07.2016.a. kuni M.K. (sündinud xx.xx.xxxxa) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
1.2. H.K. tasub M.K. ülalpidamiseks elatist 215 (kakssada viisteist) eurot kuus alates 01.07.2016.a. kuni M.K. (sündinud xx.xx.xxxx.a) täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx.a), kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
1.3. Elatis tuleb kanda ühekordsete maksetena hiljemalt iga kuu 3. kuupäevaks M.K. arveldusarvele nr xxxxx Swedbank´is . Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
1.4. H.K. tasub tagasiulatuvalt elatist M. ja M.K. ülalpidamiseks perioodi 01.04.- 30.06.2016.a eest summas 635 (kuussada kolmkümmend viis) eurot. Tagasiulatuva elatise tasub kostja kuue kuu jooksul alates 01.07.2016.a, tasudes sellest igakuiselt 105,83 eurot (ükssada viis eurot ja 83 senti) iga kuu 3. kuupäevaks M.K. arveldusarvele nr xxxxx Swedbank´is.
1.5. Juulikuu eest tasumata elatise osa ja ühe kuu summa tagasiulatuvast elatisest , so kokku 235,83 eurot (kakssada kolmkümmend viis eurot ja 83 senti) tasub kostja 13. juuliks M.K. arveldusarvele nr xxxxx Swedbank´is.
1.6. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega ja määravad määruskaebuse esitamise tähtajaks 3 (kolm) päeva.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-8689 – M.K. ja M.K. hagi H.K. vastu elatise nõudes.
3. Menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
4. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5).
5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 alusel 3 (kolm) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on M.K. ja M.K. hagiavaldus H.K. vastu elatise nõudes. 02.06.2016.a esitasid M.K. ja M.K. lepingulise esindaja kaudu hagiavalduse H.K. vastu elatise nõudes. 07.06.2016.a määrusega võttis kohus tsiviilasja menetlusse. 27.06.2016.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles ei vaielnud hagiavalduse menetlusse võtmise vastu ning tunnistas hagiavalduses toodud nõudeid osaliselt, kuid vaidles vastu hagiavalduses toodud faktiväidetele. 11.07.2016.a toimunud kohtuistungil kinnitati poolte vahel kompromiss, millega H.K. nõustus maksma M.K.’le ja M.K.’le elatist 215 (kakssada viisteist) eurot kuus lapse kohta ühekordsete maksetena kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu 3. kuupäevaks. Elatise tasumine algab alates 01.07.2016.a. Samuti tasub kostja tagasiulatuvalt elatist perioodi 01.04.- 30.06.2016.a eest summas 635 (kuussada kolmkümmend viis) eurot. Elatise võlga tasub kostja kuue kuu jooksul alates 01.07.2016.a, tasudes sellest igakuiselt 105,83 eurot.Juulikuus on kostja tasunud mõlemale lapsele kokku elatist 300 eurot. Juulikuu eest tasumata elatise osa ja võla osa kokku summas 235,83 eurot tasub kostja 13. juuliks 2016.a M.K. arveldusarvele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, siis seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik