2-15-18698/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-18698

Tsiviilasi

XXXXOÜ hagi XXXXOÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4081,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX)

Hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (e-post

natusvincere.law@gmail.com)

Kostja XXXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX)

Kostja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (e-post

tatjana.kalin@gmail.com)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud hageja XXXXOÜ kanda.

2. Välja mõista XXXXOÜ-lt XXXXOÜ kasuks õigusabikulud 700 (seitsesada)

eurot.

3. . Käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXXXOÜ-l tasuda

XXXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2

1. XXXXOÜ (edaspidi hageja/alltöövõtja) esitas Harju Maakohtule hagi XXXXOÜ

(kostja/töövõtja) vastu 4081,64 eurot põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

2. Pooled sõlmisid 07.07.2015 töövõtulepingu nr XXXX (edaspidi leping), mille kohaselt oli

hageja kohustatud teostama aadressil XXXX, Tallinn ridaelamubokside nr 1, 4, 6 ja 7

siseviimistlustööd (maalritööd). Hageja väljastas 03.09.2015 kostjale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 4 koos arvega nr 111, mis on kostja poolt pretensioonideta vastuvõetud.

Arve nr 111 maksetähtajaks on 10.09.2015. Arve tasumata jätmisega kohustus hageja tasuma

viivist 0,05% päevas. Kostja ei pidanud ajavahemikul 04.09.2015 kuni 10.09.2015 kinni

maksetähtaegadest. Oktoobrikuus 2015 hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse

täitmiseks, kuid seisuga 26.11.2015 ei ole kostja lepingurikkumist kõrvaldanud.

3. Hageja ütles lepingu nr XXXX alates 26.11.2015 üles seoses kostja olulise

lepingurikkumisega. Lepingu ülesütlemise seisuga (26.11.2015) võlgneb kostja hagejale

kokku 8842,74 eurot. 30.11.2015 on kostja täitnud oma kohustused ositi. Seetõttu hageja

väljastas 01.12.2015 kostjale lõpparve nr 1202 summas 4081,64 eurot maksetähtajaga

07.12.2015. Kostja kohustust ei täitnud, seega on hagi esitamise päevast hageja nõue

sissenõutavaks muutunud.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 28.03.2016, et vaidlus on selles, et 01.12.2015

saatis hageja kostjale lõpparve nr 120 jääksummas 4081,64 eurot, mille maksetähtajaks on

märgitud 07.12.2015. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Kohustuse mittekohase

täitmisega on kostja oma kohustusi rikkunud, mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju

summas kokku 4081,64 eurot. Hageja peab vajalikuks ka märkida, et nimetatud objektil oli

peale hageja ka teised kostja alltöövõtjad, kelle ülesandeks olid ka muud siseviimistlus- ja

ehitustööd. Teiste alltöövõtjate puudustega teostatud tööde tõttu, mis oluliselt mõjutasid ja

olid ka suureks takistuseks hageja lepinguliste tööde täitmiseks, oli hageja sunnitud lõpetama

oma lepingulised- ja lisatööd oktoobri 20-ndatel kuupäevadel 2015. aastal.

5. Hageja saatis 27.07.2015 kostjale kui ka põhitellijale (XXXXAS-ile) taotluse lepingulise

tähtaja edasilükkamiseks. Hageja märkis taotluses teiste alltöövõtjate tööd, mis oluliselt

takistavad hagejale lepinguliste tööde teostamist. Hageja saatis 14.08.2015 kostjale kui ka

põhitellijale (XXXXAS-ile) teise taotluse lepingulise tähtaja pikendamiseks kuni 31.08.2015.

Nimetatud taotluses märkis hageja, et seisuga 14.08.2015 ehitusobjektil aadressil XXXX,

Tallinn on valmimata teiste alltöövõtjate tööd, mis oluliselt takistavad hageja lepinguliste

tööde teostamist. Hageja saatis 04.09.2015 kostja ja peatöövõtja e-postiaadressile kolmanda

taotluse tähtaja edasilükkamiseks, mille kohaselt hageja teatas, et hagejast mittetulenevatel

põhjustel seisuga 04.09.2015 on ehitusobjektil ilmunud puudused, mis oluliselt mõjutavad

tööde jätkamist vastavalt varem kokkulepitud ajakavale ning palus lepingu tähtaja

pikendamist kuni 31.10.2015. Hageja edastas 02.12.2015 kostjale ja peatöövõtjale seni

edastatud kirjad posti teel, millest kostjale saadetud kiri tagastati hagejale hoiutähtaja

möödumisel.

6. Kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad just hageja lepinguliste tööde teostamist, on hageja

koheselt informeerinud nii kostjat, kui ka peatellijat. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi

pretensiooni tööde kvaliteedi osas. Puuduste kõrvaldamise all novembris 2015 mõistab kostja

hageja poolt lisatöödena kolme trepi silikoonimist ja muid kipsi töid.

7. 22.06.2016 esitatud seisukohas leiab hageja täiendavalt, et kostja on kohustatud tasuma

hagejale lepingulise tasu eest koos lisatöödega kokku 13 907,70 eurot. Hageja esitas kostjale

lõpparve nr 120 märkides jääksummaks 4 081,64 eurot, maksetähtajaga 07.12.2015. Väär on

kostja väide, et tööd ei olnud hageja poolt tehtud täies ulatuses. Lepingulised tööd olid

lõpetatud vastavalt kokkuleppele 31.10.2015. Teiste alltöövõtjate puudustega teostatud tööde

tõttu oli hageja sunnitud lõpetama oma lepingulised- ja lisatööd oktoobri 20-ndatel

kuupäevadel 2015 aastal. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi pretensioone tööde kvaliteedi

3

osas, samuti ei esitanud teateid lepingulise tööde mahajäämuse põhjusest. Hageja tegi

lisatöödena ehitusobjektil asukohaga XXXX, Tallinna linnas kolme treppide silikoonimine ja

muud kipsi tööd, mis ei ole hinnapakkumises sätestatud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ja

XXXXAS

sõlmisid

30.06.2015

töövõtulepingu

siseviimistlustööde

teostamiseks

ehitusobjektil aadressil XXXX, Tallinn. Kuna tööde maht oli väga suur ja lühikesed tähtajad,

siis sõlmisid hageja ja kostja 07.07.2015 töövõtulepingu, mille alusel hageja on kohustatud

teostama ehitusobjektil aadressil XXXX, Tallinn ridaelamu maalritööd.

9. Töövõtulepingu p 3.1.1 kohaselt on hageja kohustatud üle andma tellijale töö hiljemalt

2.08.2015. Kui töövõtja (hageja) poolt tööd on tehtud täies ulatuses ja õigeaegselt, siis sel

juhul kostja peab maksma 13 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja täitis tellitud tööd

osadena ja esitas üleandmise-vastuvõtmise akti tellijale lähtudes teostatud töödest. Lepingu

kohaselt peab hageja teostama tööd täies ulatuses 02.08.2015, esitama üleandmise-

vastuvõtmise akti ning pärast üleandmise-vastuvõtmise akti esitamist ja kostja poolt

kooskõlastamist peab kostja maksma tehtud tööde eest täies ulatuses 5 kalendri päeva jooksul.

10. Hageja rikkus oma kohustusi ja ei lõpetanud tellitud tööd 02.08.2015 vastavalt sõlmitud

lepingule. Hageja lubas, et ta täidab oma kohustusi täies ulatuses ja palus mitte nõuda

leppetrahvi. Kuna siseviimistluse esimene etapp hageja poolt oli tehtud, siis kostja oli

sunnitud jätkama suhteid, kuna ei olnud aega uue töövõtja otsimiseks. Seoses hageja poolt

tööde täitmise tähtaja rikkumisega kooskõlastas kostja kõik erimeelsused põhitellijaga

(XXXXAS-ga). Hageja oli sellest teadlik ja palus pikendada tähtaega tööde jätkamiseks ja

lõpetamiseks. Esimene tööde üleandmise-vastuvõtmise akt oli esitatud hageja poolt alles

28.07.2015. Seega tellitud töödest hageja poolt oli tehtud ainult esimene etapp, mis tähendab,

et tellitud tööd olid tehtud osaliselt. Vastavalt esitatud aktile tasus kostja hagejale 5 243,50

eurot tehtud tööde eest.

11. Hageja esitas 03.09.2015 järgmise üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel kostja peaks

tasuma hagejale 4 761,10 eurot. Hageja teostas tööd väga suurte ja tõsiste mahajäämustega

ning kostja ei aktsepteerinud töid, kuna põhitellija esitas pretensiooni. Hagejale määrati

puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Hageja kõrvaldas puudused alles novembris 2015,

kooskõlastas tehtud tööde kvaliteedi kostjaga. Kostja palus esitada arve tasumiseks lähtudes

vastuvõetud tööde kuupäevast. Pärast arve kättesaamist juhtis kostja hageja tähelepanu sellele,

et hagejal ei ole alust viiviste esitamiseks ning pooled leppisid kokku, et kostja tasub arve nr

111 summas 4 761,10 eurot 10.12.2015. Kostja maksis üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel

hagejale kokku 10 004,60 eurot tehtud tööde eest. Kostja rõhutab, et hageja ei täitnud oma

kohustusi täies ulatuses ja kostja tasus hagejale lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja

arvetest.

12. Kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel hageja väidab, et ütles alates

26.11.2015 lepingu üles seoses kostja poolse olulise lepingurikkumisega. Samuti kostjale jääb

arusaamatuks mille alusel hageja väidab, et lepingu ülesütlemise seisuga (26.11.2015)

võlgneb kostja hagejale kokku 8 842, 74 eurot. Antud väide on väär ning ei ole tõendatud.

Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja teostas tööd osadena ja esitas tehtud tööde

üleandmise - vastuvõtmise aktid (2 akti), mille alusel kostja aktsepteeris tehtud tööd ja maksis

vastavalt esitatud arvetele. Seoses sellega kostjale jääb arusaamatuks millisel õiguslikul alusel

hageja nõuab 4081,64 eurot ja arvab, et kostja rikkus oma kohustusi.

13. Kostja esitas 25.04.2016 seisukoha hageja seisukohale. Kostja juhib tähelepanu sellele, et

üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel kostja maksis hagejale 10 004,60 eurot tehtud tööde

eest. Kostja rõhutab, et hageja ei täitnud oma kohustusi täies ulatuses lähtudes sõlmitud

lepingust ja kostja tasus hagejale lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja arvetest. Kostjale

jäi arusaamatuks missugused lisatööd olid teostatud hageja poolt kooskõlastamata kostjaga.

4

Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt, kui hageja poolt tööd on tehtud täies ulatuses ja

õigeaegselt, siis sellel juhul kostja peab maksma 13 000 eurot koos käibemaksuga. Hageja

poolt tellitud tööd olid tehtud osaliselt. Samuti kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja esitas

arved koos üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4 ei olnud

poolte poolt kooskõlastatud, ega allkirjastatud, aga vaatamata sellele hageja nõuab arve

mittetasumise puhul viivist.

14. Kostjale jäi arusaamatuks mille alusel 01.12.2015 hageja esitas arve nr 120, kui hageja ise

kinnitab, et 26.11.2015.a. esitas lepingu ülesütlemisavalduse. Kostjale jäi arusaamatuks mis

tähendab jääksumma /kahju summa suuruses 4081,64 eurot. Kostja juhib tähelepanu sellele,

et hageja poolt ei olnud esitatud ühtegi taotlust lepingulise tähtaja edasilükkamiseks ning

28.03.2016 hageja seisukohast kostja esmakordselt sai teada sellest, et hagejal olid

probleemid tööde teostamisega. Pooled kohtusid objektil ja arutasid erinevaid olukordi, aga

hagejal ei olnud probleeme tööde alustamise ja teostamisega.

15. Lisaks kostja juhib tähelepanu sellele, et kõik taotlused oli saadetud 07.09.2015. Samuti

jäi arusaamatuks miks antud dokumendid on saadetud septembris 2015, aga lepingu p 3.1.1.

kohaselt töövõtja on kohustatud täitma tellimust tingimusel, mis on ettenähtud lepinguga ja

üle andma tellijale töötulemused hiljemalt 2. augustiks 2015. Kostja saab aru, et hageja rikkus

oma lepingulisi kohustusi ning kunstlikult püüab õigustada oma olulisi rikkumisi. Seega

kostja palub mitte võtta arvesse hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuna kostja

ei saanud mitte ühtegi neist kätte ja ei teadnud sellest hageja poolt tööde teostamisel. Kostja

märgib, et kõigi lisatööde tellimus, maht ja maksumus peab olema kooskõlastatud poolte

vahel.

16. Kostja poolt 06.07.2016 esitatud lõpliku seisukoha kohaselt kostja ei pidanud maksma

hageja poolt esitatud arvet nr 111 kuni tööde vastuvõtmiseni kostja poolt. Hageja väidab, et

lepingulised tööd olid lõpetatud vastavalt kokkulepitud, s.o 31.10.2015. Kostjale jääb

arusaamatuks, millisel alusel hageja poolt on tehtud järeldus tööde vastuvõtmisest ja

lõpetamisest. Hageja rikkus oma kohustusi lähtudes töövõtulepingust ja ei lõpetanud tellitud

töid 02.08.2015 vastavalt sõlmitud lepingule. Üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel maksis

kostja hagejale 10 004,60 eurot lähtudes kooskõlastatud tööde aktidest ja arvetest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus leiab, hinnates kohtule kõiki esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus on

põhjendamata ja tuleb jätta täielikult rahuldamata.

18. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude üle:

1. pooled sõlmisid 07.07.2015 töövõtulepingu nr XXXX, mille kohaselt hageja oli

kohustatud teostama ehitusobjektil asukohaga XXXX, Tallinn ridaelamubokside nr 1,

4, 6 ja 7 siseviimistlustööd (maalritööd);

2. töövõtulepingu p 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde lepingukohase

teostamise eest tasub tellija töövõtjale vastavalt kokkulepitud ühikhindadele. Tööde

maksumus on 13 000 eurot, koos käibemaksuga 20%. Tellija maksab töövõtjale tasu 5

kalendripäeva jooksul pärast lepinguliste tööde lõppemist üleandmise-vastuvõtmise

akti ja töövõtja poolt esitatud arve alusel;

3. hageja teostas tööd osadena ja esitas 27.07.2015 kostjale tööde üleandmise-

vastuvõtmise akti; kostja tasus 26.08.2015 hagejale arve nr 110 alusel 5243,50 eurot;

4. hageja väljastas 03.09.2015 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 4 koos

arvega nr 111 ning kostja tasus 10.12.2015 hagejale arve nr 111 alusel 4761,10 eurot.

5. kokku on kostja tasunud hagejale poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel 10

004,60 eurot.

19. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS ) § 635 lg

5

1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1

kohaselt töö valmistegemine ja tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna

hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist, siis

tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7

tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

20. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

21. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooltel puudub vaidlus selles, et pooled leppisid kokku tööde

maksumuses 13 000 eurot ja kostja on tasunud hagejale kokku 10 004,6 eurot. Seega saab

tööd lugeda vastuvõetuks kogusummas 10 004,60 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja

peab hagejale tasuma 4081,64 eurot.

22. Kostja leiab, et ta on hagejale tehtud tööde eest tasunud ning leiab, et nõue summas 4

081,64 eurot on tõendamata ja põhjendamata. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1).

Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja

tasunõue on muutunud sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele

nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks

õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seda, kas kostjal on õigus keelduda lepingujärgse tasu

maksmisest saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud

sissenõutavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 14).

23. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hageja tasunõue 4081,64 eurot on muutunud

sissenõutavaks. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et hageja on kostjaga sõlmitud

töövõtulepingu üles öelnud seoses kostja poolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 196 lg 1

alusel ja lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.11.2015 võlgneb kostja hagejale kokku 8842,74

eurot. Kostja täitis 30.11.2015 oma kohustused ositi ning seetõttu väljastas hageja 01.12.2015

kostjale lõpparve summas 4081,64 eurot. Hageja leiab, et hageja nõue 4081,64 eurot on hagi

esitamise päevast sissenõutavaks muutunud. Kohus selgitas pooltele 08.06.2016 määruses, et

töövõtuleping ei ole kestvusleping ning töövõtulepingut ei ole seetõttu võimalik VÕS § 196 lg

1 alusel üles öelda (tl 105 pöördel). Kuna töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele,

siis ei saa töövõtulepingu puhul olla tegemist kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 tähenduses

(vt ka Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaanne, lk 35, komm 3.1.2). VÕS § 196 lg 1

kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega

järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Seega ei ole

võimalik töövõtulepingut VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelda. Eeltoodust tulenevalt on hageja

poolt töövõtulepingu ülesütlemine tühine ja hageja ei saa esitada nõuet kostja vastu summas

4081,64 eurot tulenevalt lepingu ülesütlemisest esitatud lõpparve alusel.

24. Kohus selgitas nimetatud määruses (tl 105 pöördel), et töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisega. Kostja esitas menetluses vastuväite, et ta on hagejale tehtud

tööde eest tasunud ning leiab, et nõue summas 4 081,64 eurot on tõendamata ja

põhjendamata. Seega pidi hageja tõendama, et lepingu alusel ülejäänud tehtud töö on

6

lepingukohane. Kohtule hageja poolt esitatud 3.09.2015 teostatud tööde aktist nähtuvalt on

lepingu summa jääk 2995,40 eurot (tl 24). Kuna kohus selgitas 08.06.2016, et töövõtulepingu

ülesütlemine on tühine, siis pidi hageja tõendama, et lepingu summa jääk 2995,40 eurot on

muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tehtud

töö summas 2995,40 eurot on valminud ja on tehtud lepingukohaselt. Pooled olid lepingus

kokku leppinud tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise korra. Tööde eest tasumine pidi

toimuma kostja kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja hageja esitatud arvete

alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi teostatud tööde nõuetekohast akti ega arvet

2995,40 euro osas.

25. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see

on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastuvõetud või loetakse

vastuvõetuks. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtule asjaolusid ega tõendeid

selle kohta, et hageja on teinud ülejäänud tööd lepingukohaselt, so 2995,40 euro eest. Kohus

leiab, et käesoleva juhul ei ole tasunõue 2995,40 euro osas muutnud sissenõutavaks. Hageja ei

ole tõendanud, et kostja oleks tööd summas 2 995,40 eurot vastu võtnud. Hageja ei ole ka

tõendanud, et kostja poolt tuleks tööd lugeda vastuvõetuteks. Kostja on vastu võtnud ja

tasunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tööde eest kahes etapis, kokku summas

10 004,60 eurot.

26. Hageja nõue 4081,64 eurot sisaldab ka lisatööde nõuet trepi silikoonimise eest summas

450 eurot ning kipsitööde ja redeli rendi eest 350 eurot. Kostja märkis oma 25.04.2016

seisukohas, et kostjale jäi arusaamatuks missugused lisatööd olid teostatud hageja poolt

kooskõlastamata kostjaga. Kohus selgitas 08.06.2016 määruses, et hagejal tuleb ka välja tuua

ja tõendada milliste lisatööde tegemises milliseks tähtajaks pooled kokku leppisid. Hageja ei

ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud millistes lisatöödes pooled kokku leppisid.

Samuti on tõendamata, millises vormis ning milliseks tähtajaks pooled lisatööde osas kokku

leppisid. Seega on lisatööde nõue tõendamata ja samuti ei saa lugeda lisatööde nõuet

kogusummas 800 eurot sissenõutavaks.

27. Tulenevalt asjaolust, et hageja töövõtulepingus tulenev nõue kostja vastu 2995,40 euro

osas ja lisatööde osas 800 eurot ei ole muutnud sissenõutavaks, hagiavaldus rahuldamisele ei

kuulu. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid,

mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest

ajutiselt keelduda.

MENETLUSKULUD

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS §

174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

29. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja õigusabikulud

700 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt hagejale maakohtu menetluses

osutatud õigusabi hõlmas järgmisi toiminguid:

menetlusdokumentide (hagiavaldus koos lisadega) ja kliendi dokumentide uurimine ja

analüüs; vastuse koos lisadega ettevalmistamine, koostamine ja kohtusse esitamine

11.02.2016; ajakulu 4 tundi tasumääraga 100 eur/h, kokku 400 eurot; hageja seisukoha ja

tõenditega tutvumine ja analüüs (28.03.2016); kostja seisukoha koostamine ja kohtusse

esitamine 25.04.2016; ajakulu 3 tundi tasumääraga 100 eur/h, kokku 300 eurot.

Kokku osutas esindaja kostjale õigusabi 7 tunni eest summas 700.- eurot ilma käibemaksuta.

Kostja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud (õigusabikulud) on seoses käesoleva

tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.

7

30. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte

lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2

sätestatud nõuetele. Kohus loeb kostja esindaja toimingute kestvuse kokku hagimenetluses, so

7 tunni ulatuses põhjendatuks ja tsiviilasja olemusega kooskõlas olevaks.

31. Kohus selgitab, et kohtul tuleb muu hulgas hinnata ka õigusabi tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale

õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kohus seiskohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu

100 eurot ilma käibemaksuta, on mõistlik ja põhjendatud. Kohus märgib, et menetluskulude

koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kostja kinnitus, et ta ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kostja nimetatud kinnitust esitanud ei ole. Kohus määrab

eeltoodut arvestades kindlaks kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 100 eurot ilma

käibemaksuta. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 700 eurot.

32. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus, et käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700

eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik