1-16-5898/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2016, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5898 (15284000318) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi N.Z KarS

süüdistuses § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

N.Z

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxxx ; ei oma kriminaalkaristatust)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada N.Z (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) .

kuud

KarS § alusel määrata, et mõistetud jääb täielikult tingimisi

74 lg 1 ja 3 vangistus

kohaldamata; määrata

1 (üks) aasta ning mõistetud N.Z-ile katseaeg

vangistust 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui N.Z ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käit kontrolli nõuded

75 lg-s umis :

1) xxxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - koha

, töö või õppimis vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

T N.Z-ile datud elukohast ühistada kohtuotsuse jõustumisel tõkendina kohal lahkumise keeld.

2. Rahuldada t M.S N.Z-ilt 45

äielikult tsiviilhagi ning välja mõista (nelikümmend viis) eurot M.S.a kasuks.

3. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 1 välja mõista

180 (ükssada ja lg 3 alusel N.Z-ilt sundraha kaheksakümmend) riigi õigusabi tas

120 (ükssada kakskümmend) eurot ja u eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 300 (kolmsada) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016. a augustikuust igakuise menetluskulu osa 25 (kakskümmend viis) eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu - määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on - Tartu Ringkonnaõigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS §

– 392 järgi. -de 383

K

ohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi hooldus , võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

O enetluskuludes siti täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust m kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süs - teemi vahendusel.

KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on N.Z toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt KarS

§ 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) 29.11.2014.a kella 15.30 paiku tungis

Viljandi linnas Vaksali 11 asuva kaupluse Maxima kassajärjekorras kallale , kellele lõi M.S.le jalaga ühe korra tuhara piirkonda ja käega ühe korra näo piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahju – stused; 2) 22.07.2015.a kella 15.00 15.30 vahel tungis Viljandi linnas Riia mnt 50 ja kauplus Tamrex vahelisel muruplatsil kallale M.S, kellele lõi korduvalt käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning rebis katki M.S seljas olnud dressipluusi kapuutsi. Kallaletungi käigus määrdusid jalas olnud teksapüksid muruga. M.S.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 74 lg 1 ja karistamiseks ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus tema suhtes kohaldamata ning täitmisele ei pöörata, kui N.Z üheaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menet on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi -st 306 mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemise siooniga ning l on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikat süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsus e puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M.S on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta

45 eurot. mata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi

Tsiviilhagi tuleb rahuldada N.Z-ilt 45 eurot M.S.a ning välja mõista (nelikümmend) kasuks.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohase üüdimõistva lt on menetluskuluks s kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (

), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus KrMS § .

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud N.Z-i kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 120 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätes - tatud erandeid.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

765 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot.

Arvestades asjaolu, et N.Z on töövõimetuspensionär, kelle pension on 191 eurot, ja menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu, tuleb osa menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja põhjendatud on välja mõista N.Z-ilt sundraha 180 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal . o menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik