1-08-12724/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-12724

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-12724 (07237600809) Kohtunik Eha Popova

Rahvakohtunikud

Siiri Gelkova ja Pille Aver Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi D.S süüdistuses KarS § 118 p 2, 121, 266 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatav D.S

elukoht xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

keskharidus, L B AS, autojuht, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi KarS § 118 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli D.S ) aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 63 lg 2 lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista vangistust. 4 (neli) aastat

Kohaldada D.S-i suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata, et koheselt ärakandmisele

kuulub vangistust 2 (kaks) kuud . 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust ei

2 pöörata täitmisele kui D.S jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5 (viie) aasta

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.08.2007.a. so 1 päev, koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 1(üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest.

Katseaja algust arvata alates 13.02.2009.a.

Välja mõista D.S-ilt riigituludesse sundraha 10 875 krooni ja menetluskul ud

15004,40 krooni.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017 AS SEB Pank viitenumber 2800049777. Menetluskulude

tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista D.S-ilt M. T (ik xxx) kasuks 12 331 krooni.

Asitõendid - jääraiumistuur ja kiin - tagastada Lehte K le.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav,

teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

D.S om kohtu alla antud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatuna selles, et tema

03.08.2007 kella 00.30 paiku tungis omavoliliselt, valdaja tahte vastaselt Xxx asuvasse M T kuuluvasse talu hoonesse aknaklaasi lõhkumise teel, sisenedes hoonesse läbi lõhutud akna; samuti tema 26.08.2007 kella 01 paiku tungis omavoliliselt, valdaja tahte vastaselt võtmega ukse avamise teel Xxx asuvasse M T kuuluvasse talu hoonesse.

Seega D.S pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 järgi on D.S kohtu alla anatud süüdistatuna selles, et tema 26.08.2007

kella 01 paiku Xxx talus lõi jääraiumistuuraga ja kiiniga MK keha ja pea piirkonda, põhjustades haavad kõhul, rindkerel, reiel ja peas.

Seega D.S pani toime teise inimese tervise kahjustamise ehk kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 KarS § 118 p 2 järgi süüdistatakse D.S selles, et tema 26.08.2007 kella 01 paiku Xxx

talus lõi kiiniga LK pea ja vasaku käe piirkonda, põhjustades põrutushaavad otsmikul, haava

vasakul käel, vasaku käe IV ja V sõrme sirutajakõõluse vigastuse ning vasaku käe III-V

kämblaluu murrud, mille tulemusena kujunes LK'il välja vasaku labakäe liigesekahjustus e

kontraktuur sellega kaasneva 3.-5 sõrme painutusfunktsiooni languse ning randmeliigese liikuvuse piiratusega, mis ei olnud eluohtlik tervisekahjustus, kuid vajab ravi, mille kestus ületas 4 kuud, mistõttu kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega Seega D.S pani toime tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud raske kehaline haigus, s.o KarS § 118 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav D.S tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning seletab, et M. T

on tema endine abikaasa. Peale lahutust ei olnud nende suhted head. Lahendamata jäid paljud kinnisvaraga seonduvad probleemid. M. T oli tõepoolest keelanud tal majja tulla, kuid mingil viisil oli talle jäänud üks maja võti. 3.08.2007.a. läks ta tallu, kuna tahtis nendest probleemidest rääkida. Ta lõi ta kiviga katki akna ning tungis majja. Ta läks II korrusele, kus M. T kellegagi rääkis. Ta oli natuke purjus ning M. T ütles, et kardab teda. Kohale tuli turvafirma ja seejärel ka politsei. 26.08.2007.a. sõitis ta jälle tallu. Läbi akna nägi ta meest, kes istus K voodil. Tal tekkis armukadedus. Hiljem selgus, et see on M. K . Maja juurest võttis tuura, avas võtmega maja ukse ning sisenes majja ja läks II korrusele. Seal lõi jalaga ukse lahti ja ründas tuuraga M. K , keda tabas mitu korda kõhtu. M. K püüdis temalt tuura ära võtta, mis ka õnnestus. Talle jäi kätte kiin ning ta lõi sellega M. K pähe. Tuppa tuli L. K ja küsis, miks ta seal on ning ütles, et majas toimuv teda ei puuduta. Ta ägestus ning vist lõi ka L. K kiiniga. Tuppa tuli R. ning

hakkas temaga rääkima. Ta rahunes ning teised lahkusid toast. Tema läks poja juurde, kes magas, ja istus seal ning mõne aja pärast lahkus. Kui ta sinna läks, siis oli nagu psühhopaat. Ta ei oska öelda, mida ta soovis saavutada. Ta oli sellel ajal lihtsalt väga vihane ning ei mõelnud midagi. Kahetseb oma tegusid. Käesoleval ajal saab ravi ning suudab oma viha kontrolli all hoida.

Kannatanu M T ütluste kohaselt tema endine abikaasa D.S ei ela talus alates

2006.a. septembrist ning abielu on lahutatud. 2007.a. alguseni käis D.S poega vaatamas, kuid 2007.a. võõrandas ta D.Svidovile osa kinnistust ning sõlmiti ka kasutuskorra leping, mille alusel ei olnud D.S õigust majas viibida. Võtmed D.S tagastas temale. 03.08.2007 keskööl tuli D.S ja nõudis sisselaskmist ning kloppis aknale. Kuna D.S ähvardas nii ennast kui neid ära tappa, siis läks üles politseid kutsuma. Sel viskas D.S akna sisse ning tungis majja. Ta lahkus majast ja läks õue. D.S väljus samuti majast. Vägivalda D.S ei kasutanud. 26.08.2007.a tungis D.S jälle majja, olles avanud võtmega ukse. Ta ei teadnud, et D.S on veel üks võti. D.S tuli II korrusele, kus jäälõhkumistuur käes. Ta tõukas M. K magamistoa uksest sisse vastu seina. Tema jooksis ema kasutuses olevale maja poolele ja ütles, et D. Svioridov tuli

kallale. Ta võttis telefoni, et helistada politseisse. Ema läks tema maja poolele vaatama. Hiljem nägi, et M. K oli üleni verine ja ema käsi oli peaaegu pooleks löödud. Maja oli üleni verd täis. Jäälõhkumistuur seisis maja seina vastas ja kiin oli magamistoas nurgas. Ta koristas

ise maja, kuid veri oli ka puitpindadel ning seetõttu kutsus ta puhastusfirma ning maksis firmale 12 331 krooni, millises ulatuses esitab tsiviilhagi.

Kannatanu M K ütluste kohaselt 25.08.2007.a oli ta külas oma isal, R K el, aadressil Xxx küla. Õhtul grillisid siseõues ning hiljem vaatas koos M. Tga televiisorit. Tema isa ja M. T laps magasid ning L. K tegi oma toimetusi. Ta käis seejärel õues ning läks M. K teisele head ööd soovima. Ta kuulis esimesel korrusel ukse avanemist ja D.S ründas teda

4

jäälõhkumistuuraga, torgates kõhu piirkonda ja jalgadesse. Tekkis rüselus ning ta sai tuura enda kätte, kuid siis D.S-i kätte kiin, millega D.S lõi teda jalga, keha piirkonda

ja pähe. Ta ei mäletagi rüselemist päris täpselt. Korraga astus tuppa L. K ning palus lõpetada vägivallatsemine. D.S lõi L. K e korduvalt kiiniga pähe, kuid L. K jõudis käe ette panna . Seejärel tekkis tal uuesti rüselus D.S-iga, kuid siis tuli juba tema isa R. K ja sekkus rüselusse. Ta läks isa poolele, kus oli juba haavatud L. K . D.S-i lahkumist ta ei näinud. Kohale jõudis politsei ning kiirabi ja ta toimetati Mustamäe haiglasse, kus oli kaks päeva. Peale seda oli kuu aega haiguslehel. Tsiviilhagi ei esita.

Kannatanu L. K ütluste kohaselt olid tema suhted D.S-iga head. 26.08.07.a. tuli M. T ja ütles, et D.S tapab M. K ära. Ta läks vaatama ja nägi, et D.S koksis M.

K kiiniga pähe. Ta käskis selle tegevuse lõpetada ning D.S nagu lõpetaski selle tegevuse, kuid seejärel lõi teda kiiniga pähe. Teise löögi ajal sai ta käe ette panna ning löök tabas kätt. Löömise ajal ei öelnud D.S midagi. Ta läks tagasi oma poolele. R. K oli üles ärganud ja läks M. T poolele. Peale seda tuli M. K , kes oli verine ja mõne aja pärast ka

R. K , kes ütles, et D.S läks ära. Ta ravis kätt pikka aega ning tööle läks alles jaanuaris 2008.a Käsi ei ole ka käesoleval ajal päris terve. Tunnistaja R. K ütluste kohaselt ärkas ta 26.08.2007.a. kella 01.00 paiku ning kuulis M. T karjet. Ta nägi poega M. T toas voodis vereloigus ja D.S oli oli poja peal. Terariistu ta ei näinud. Ta tõmbas D.S-i ära ning talutas poja alla. Poeg ja abikaasa L. K viidi haiglasse.

26.08.2007 koosatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks elumaja, aadressil , Xxx küla, xxx. Majja sisenemisel pöörates vasakule, oli

elutuba, mille parkettpõrandal oli näha pruuni värvi plekkide rida. Elutoast viis uks keraamilise põrandaga sanitaarruumi, kus oli näha pruuni värvi plekkide rida. Elutoast viis

trepp teisele korrusele. Trepi astmetel ja ees oli näha pruuni värvi plekkide rida. Teisele

korrusel vaheruumist magamistoani oli näha pruuni värvi plekkide rida. Teise korruse

vaheruumis paremal põrandal vedeles jope. Magamistoas oli näha põrandal pruuni värvi

plekkide rida. Voodis oli määrdunud aluslina, padjapüür, tekk ja riided. Voodist vasakul põrandal ja voodi otsa ees põrandal oli pruuni värvi plekkide rida. Voodist paremal nurgas vedeles põrandal jääraiumistuur. /kd I tl 5-17/

27.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks jääraiumistuur ja kiin. Jääraiumistuur on 175 cm pikk, koosneb puidust käepidemest ja rauast

teravikust. Rauast teravik on 55 cm pikk. Tuur kaalub 15 kg. Kiin koosneb puidust käepidemest ja raudosast. /kd I tl 18-20/

27.08.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks

sündmuskohalt leitud pruuni värvi plekkidega jope. Jope oli väljast poolt

heledat värvi ja seest tumedat värvi voodriga. Jope oli väliselt määrdunud, rebitud katki õmblusest ja tükk oli väljas käise pealt. /kd I tl 22-23/

SPS G ´i tööde vastuvõtmise aktist ja hinnapakkumisest nähtuvalt teostatud põrandate

süvapesu, mööbli keemiline puhastus, seinte ja trepi puhastus läks kokku maksma 12 331 krooni. /tl 30-31/

5

30.08.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati vaatlusega, et

kannatanu M. M kõhu piirkonnas, paremal pool külje peal ja parema tuhara piirkonnas oli

näha kolm teibitud haavad, diagnoosi kohaselt kõhuseina lahtine haav, rindkere eesseina

lahtine haav ja reie lahtine haav. Veel oli kriimustusi käte peal ja sidemes pea, diagnoosi kohaselt lahtiste hulgihaavadega. /kd I tl 35-36/

05.09.2007 koosatud patsiendikaardist nähtuvalt M K diagnoositud kõhuseina lahtine haav, rindkere eesseina lahtine haav ja reie lahtine haav olid paranenud ning õmblused eemaldati. /kd I tl 37/

SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 47179 väljavõttest nähtuvalt M K viibis

26.08.2007-27.08.2007 kirurgia osakonnas, tal diagnoositi kõhuseina lahtine haav, rindkere eesseina lahtine haav ja pea lahtised hulgihaavad. Siseorganid olid vigastamata. Verekaotus oli korralik. /kd I tl 38/

30.08.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati vaatlusega, et

kannatanu L. K peas oli 6 cm pikkune haav, mis on kinni õmmeldud. Kannatanu näitas

vasakut labakätt, mille tõstis kaitseks pea ette kahtlustatava poolt kiiniga sooritatud löögi tõrjumisel, mis oli lahasesse pandud, diagnoosi kohaselt sõrmedesirutajate ja nende kõõluste vigastustega. /kd I tl 44-45/

16.10.2008 koosatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 295 eksperdiarvamusest nähtub, et L K tuvastati ajavahemikul 26.08.2007. kuni 31.08.2007.a. põrutushaavad otsmikul, haav vasakul labakäel, vasaku käe IV ja V sõrme sirutajakõõluste vigastus ning vasaku käe III-V kämblaluu murrud. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, nende paranemise kestus ei ületa 4 kuud ning tervisekahjustustega ei kaasne töövõimekaotust 40 % ulatuses. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löökidest kõva tömbi esemega või eseme teravama servaga pea ja vasaku labakäe piirkonda. /kd I tl 48-49/

13.08.2008 koostatud isiku ekspertiisi akti nr 11 kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud täiendavate meditsiinidokumentide andmetel kujunes L K 26.08.2007.a

saadud vasaku labakäe trauma järgselt välja vasaku labakäe liigeskahjustus e kontraktuur

sellega kaasneva 3.-5. sõrme painutusfunktsiooni languse ning randmeliigese liikuvuse

piiratusega. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid vajab ravi, mille kestus on ületanud 4 kuud, mistõttu kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. /kd I tl 122-123/

26.08.2007 koostatud kiirabikaardist nr 72, SA Mustamäekorpuse Erakorralise Meditsiini

üksuse patsiendikaardist, operatsiooni kirjeldusest, LK patsiendikaartidest laboratoorsest uuringust alkoholidele ja haigusloo kirjeldustest nähtub, et L K tuvastati peas 2 cm pikkune

haav ja vasakul labakäel lahtised haavad ning vasaku käe IV ja V sõrme sirutajakõõluste

vigastus, mille tõttu teostati sõrmede sirutajate kõõluste operatsioon. Kannatanu veres

etüülalkoholi ei tuvastatud. Kannatanu viibis töövõimetuslehel üle 4 kuu (30.12.2007-

31.01.2008, 30.11.2007-29.12.2007, 30.10.2007-29.11.2007, 30.092007-29.10.2007, 31.08.2007-29.09.2007) 29.01.2008 koostatud patsiendikaardist nähtus, et III-V sõrme lõpuni LK ei painuta ja jõudlus labakäes on taastunud mittetäielikult. 17.06.2008 koosatud haigusloo kirjeldusest nähtub, et Lehte Kuusse seisund on suuresti paranenud. /kd I tl 51-56, 95-97, 103- 118/

6

10.09.2007 ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt sõideti sündmuskohale

aadressile , Xxx küla, xxx maakond, kus 26.08.2007.a kell 00:59 lõi kahtlustatav M K

jääraiumistuuraga kõhu piirkonda ja LK kapsaraiumisrauaga. Kahtlustatav näitas kuhu ta parkis oma auto, kui ta sõitis oma endise abikaasa juurde, kus ta seisis kui nägi, et eramu aias põlevad küünlad, peale mida läks ta aeda, sest arvas, et M istub aias, näitas vitriinaknale, läbi

mille ta nägi M toas diivanil istumas ja kohale, maja seina ääres, kust ta võttis jääraiumistuura. Samuti näitas kahtlustatav maja ust, mille ta avas oma võtmega, treppi, mida

mööda ta läks teisele korrusele, magamistoa ust ning kohta magamistoas, kust ta võttis kapsaraiumisraua, millega lõi LK . /kd I tl 67-73/

24.10.2007 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 143 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt süüteo toimepanemise ajal oli D.S süüdivusseisundis, ta oli võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima. D.S ei põe vaimuhaigust, küll esineb tal ebastabiilne isiksushäire (F60.30), mis avaldub emotsionaalses ebastabiilsuses,

madalas enesehinnangus ja väheses impulsikontrollis. Soovitav ambulatoorne kontroll psühhiaatri ja psühholoogi juures. D.S on oma vaimse seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmise korral kandma karistust. /kd I tl 76-77/

Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt kuulub kinnistust, aadressil , Xxx küla, xxxmaakond, ½ osas LK , 3/8 osas M K ja 1/8 osas D.S-ile. Kasutuskorra kokkulepe kohaselt

kuulub D.S-ile kokkuleppele lisatud kaardil viirutatud ala, mis on 1/8 kogu kinnistust ja kus ei ole ehitisi. /kd I t/l 91-92/

Kohus kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid –

ekspertiisiaktid, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid jt – ning hinnanud neid

kogumis leidis, et D.S-i süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on

kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud nii tema enda sisuliselt omaksvõtvate ütlustega kui ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Süüdistatav D. Sviridon seletab, et tema endine abikaasa M. T oli tal korduvalt keelanud

siseneda oma elukohta tallu. Vaatamata sellele 03.08.2007.a. tungis ta majja akna lõhkumise teel. Ta arvas, et tal ei ole maja võtmeid, kuid siis selgus, et üks võti oli talle siiski jäänud ning 26.08.07.a. tungis ta majja selle võtme abil. Kannatanu M. T on andnud analoogilisi ütlusi ning seletab, et peale lahutust mõnda aega käis süüdistatav vaatamas oma

poega. Hiljem võõrandas ta süüdistatavale osa kinnistust ning määrati kindlaks ka kasutuskord, mille kohaselt ei olnud süüdistataval õigus maja kasutada. Süüdistatav tagastas talle ka maja võtmed. 03.08.2007.a. lõhkus süüdistatav akna ning tungis majja. 26.08.07.a.

aga tungis ta majja võtme kasutamise teel. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt kuulub

aadressil , Xxx küla, xxx maakond asuvast kinnistust D.S-ile 1/8. Kasutuskorra kokkulepe kohaselt D.S-ile kuuluval kinnistu osal ei ole ehitisi.

Seega on süüdistatava ja kannatanu ütlustega, mida kinnitab ka kirjalik tõend, tõendamist

leidnud, et D.S tungis korduvalt valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse,

tegutsedes otsese tahtlusega. Tema tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

D.S-i ütlustest nähtuvalt 26.08.2007.a. peale majja tungimist ründas ta armukadeduse pinnal M. K ja lõi kannatanut korduvalt nii jäälõhkumise tuuraga kui ka kiiniga. Seejärel lõi ta kiiniga pähe ka L. K e. D.S-i selline tegevus on peale tema enda ütluste tõendatud M.

7

T ütlustega selle kohta, D.S oli käes jäälõhkumise tuur ja ta ründas M. K .

Kannatanu M. K ütlustega selle kohta, et D.S lõi teda korduvalt nii tuuraga kui ka kiiniga. Samuti lõi korduvalt kiiniga pähe L. K e. L. K annab samuti ütlusi selle kohta, et D.S lõi M. K korduvalt kiiniga pähe ning seejärel lõi sama kiiniga ka teda kaks korda

pähe. Teise löögi ajal jõudis ta käe ette panna ning seetõttu sai vigastada käsi, mis ei ole käesoleva ajani täielikult paranenud. Dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist, et M. K diagnoositi haiglas kõhuseina lahtine haav, rindkere eesseina lahtine haav ja pea lahtised hulgihaavad. Siseorganid olid vigastamata. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt põhjustati L.

K põrutushaavad otsmikul, haav vasakul labakäel, vasaku käe IV ja V sõrme

sirutajakõõluste vigastus ning vasaku käe III-V kämblaluu murrud. Vasaku labakäe trauma

järgselt kujunes välja vasaku labakäe liigeskahjustus e kontraktuur sellega kaasneva 3.-5. sõrme painutusfunktsiooni languse ning randmeliigese liikuvuse piiratusega. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik, kuid vajab ravi, mille kestus on ületanud 4 kuud, mistõttu kohtumeditsiiniliselt on tegemist raske kehalise haigusega. /kd I tl 122-123/. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et D.S lõi kannatanuid korduvalt tahtlikult kiini ja jäälõhkumise tuuraga erinevatesse keha

piirkondadesse, muuhulgas ka elutähtsasse organisse (pähe) ja tekitas neile kehavigastusi.

Seejuures möönis süüdistatav igasuguste tagajärgede põhjustamise võimalikkust, so

tegutsedes konkretiseerimata kaudse tahtlusega. Tegutsemisel konkretiseerimata kaudse

tahtlusega kannab süüdlane vastutust faktiliselt saabunud tagajärje tahtliku tekitamise

eest.(Riigikohtu 13.12.2000.a. otsus nr 3-1-1-120-00). Kirjalike tõenditega on leidnud tõendamist, et M. K tekitati lahtised haavad kehal ja hulgihaavad peas. Seega kahjustas D.S tahtlikult M. K tervist ning tema tegevus kuulub selles osas kvalifitseerimisele KarS § 121 järgi. Kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt põhjustati L. K tervisekahjustus, mis ei ole eluohtlik, kuid vajab ravi, mille kestus on ületanud 4 kuud, mistõttu kohtumeditsiiniliselt

on tegemist raske kehalise haigusega. Kannatanu L. K ütluste kohaselt ei ole sõrmede painutusfunktsioon ning randmeliigese liikuvus täielikult taastunud ka käesolevaks ajaks ning kohus leiab, et selles osas on D.S-i tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §118 p 2 järgi.

Tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. D.S-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. D.S on varem nii kriminaalkui ka väärteokorras

karistamata. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist isikuga, kellel esineb

ebastabiilne isiksushäire, mis avaldub emotsionaalses ebastabiilsuses, madalas

enesehinnangus ja väheses impulsikontrollis ning soovitav on ambulatoorne kontroll psühhiaatri ja psühholoogi juures. D.S selgitab, et ta ravib ennast ning käesoleval

ajal on ravimite toel võimeline oma emotsioone kontrolli all hoidma. Kohus arvestab ka

asjaolu, et inkrimineeritavate tegude toimepanemisest on möödunud rohkem kui aasta ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et D.S oleks toime pannud uusi õigusrikkumisi. Seetõttu nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 kohaldamisega. Arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ja raskust leiab kohus, et D.S tuleb karistuse kandmisest vabastada osaliselt. Kohus arvestab seejuures

Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi

eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist

hoiatamist lühiajalise – s.o mõnekuulise vangistusega. Lühivangistuse (nn šokivangistuse)

määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud,

8 mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud (RK otsus 20. 02.2007.a nr 3-1-1-99-06)

Kannatanu M. T on esitanud tsiviilhagi summas 12 331 krooni, mille moodustab maja puitpindade ja mööbli verest puhastamise eest puhastusfirmale makstud tasu. SPS G ´i tööde

vastuvõtmise aktist ja hinnapakkumisest nähtuvalt on teostatud põrandate süvapesu, mööbli

keemiline puhastus, seinte ja trepi puhastus, mille maksumuseks on 12 331 krooni.

Kriminaalasjas on nii kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega

(sündmuskoha vaatlusprotokoll) tõendatud, et maja erinevad ruumid rikuti verega D.S-i tahtliku süülise tegevuse tagajärjel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 2 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Siiri Gelkova Pille Aver Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik