3-16-359/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kersti Kerstna-Vaks, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

14.07.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-359

Haldusasi

Ruslan Prokopenko kaebus Tallinna Vangla

elutingimustega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Ruslan Prokopenko määruskaebus

Määruskaebuse esitaja Ruslan Prokopenko

Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-16-1003

esitatud määruskaebuse esitaja avaldus.

2. Lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks.

3. Rahuldada määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määrus ja

saata asi menetluse jätkamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 07.10.2015 Tallinna Vanglale kahjunõude (registreeritud

09.10.2015 nrga 537/15/2811, tl 4-5), milles palus hüvitada seoses nõuetele mittevastavate

elutingimustega tekitatud mittevaralise kahju 15 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud päeva eest

perioodil 07.12.2000–19.10.2012.

2. Tallinna Vangla tagastas 09.12.2015. a kirjaga nr 5-37/15/282-2 nõude perioodi 07.12.2000–

06.10.2012 osas läbivaatamatult ning jättis nõude perioodi 07.10.2012–19.10.2012 osas

rahuldamata (tl 7-9). Vastus kahju hüvitamise taotlusele toimetati määruskaebuse esitajale kätte

14.12.2015.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 13.01.2016 Harju Maakohtule avalduse (allkirjastatud 11.01.2016

ja registreeritud maakohtus 20.01.2016) Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudega. Harju

Maakohus keeldus 01.02.2016. a määrusega 2-16-1003 seda menetlusse võtmast, sest hagi ei

kuulu maakohtu pädevusse ja tagastas määrusega selle määruskaebuse esitajale (tl 33p).

4. Määruskaebuse esitaja esitas 18.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1), et ta pole

Tallinna Vangla vastusega nõus ning soovib vigade tunnistamist Tallinna Vangla poolt ja talle

tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus andis 19.02.2016. a määrusega 3-16-359

kaebuse üle kohtualluvuse kohaselt menetlemiseks Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus jättis 30.03.2016. a määrusega (36-36p) kaebuse käiguta ja andis puuduste

kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et puuduste

tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus läbivaatamatult. Kohtumäärus

toimetati määruskaebuse esitajale kätte 31.03.2016. Määruskaebuse esitaja jättis määruses

märgitud puudused tähtajaks kõrvaldamata.

6. Halduskohus tagastas 21.04.2016. a määrusega (tl 39-39p) määruskaebuse esitaja kaebuse.

Halduskohus selgitas, et kuna kaebaja on kinnipeetav, kehtib tema suhtes vangistusseaduse

§ 11 lg-st 8 tulenev kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Seetõttu kuuluvad kohaldamisele

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-d 1 ja 2, milledes sätestatu kohaselt saab

kohtusse pöörduda üksnes peale kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist ning kaebus tuleb

esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust

lõpetav lahend. Määruskaebuse esitaja sai Tallinna Vanglalt kohtueelse nõude kohta 09.12.2015

koostatud vastuse nr 537/15/282-2 kätte 14.12.2015. Seega tuli kaebus esitada halduskohtule

hiljemalt 13.01.2016. Tema on selle koostanud aga alles 16.02.2016, kui kaebuse esitamiseks

ette nähtud 30 päevane tähtaeg oli juba ammu möödunud. Kaebuses puuduvad nii tähtaja

möödalaskmise põhjendused kui taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning määruskaebuse esitaja

ei ole neid esitanud ka peale kaebuse puuduste kohta tehtud kohtumääruse saamist. Kuna

määruskaebuse esitaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele esitanud

kaebetähtaja ennistamise taotlust ega selle juurde kuuluvaid põhjendusi, on tegemist

puudusega, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Seetõttu tagastab Tartu Halduskohus

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES

7. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 21.04.2016. a määruse peale määruskaebuse.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta sai Tallinna Vanglalt kahjunõudele vastuse 14.12.2015.

Vastuses oli kirjas, et ta saab 30 päeva jooksul pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras. Määruskaebuse esitaja sõnul ei teadnud ta kohtu

asukohta ja küsis selle kohta vangla kontaktisikult, kes ütles, et Tallinna kohtumaja asub

Liivalaia 24. Seejärel pöördus määruskaebuse esitaja sinna, aga 31.01.2016 sai ta maakohtult

vastuse, et tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Nii ka määruskaebuse esitaja tegi, aga

nemad saatsid kaebuse Tartu Halduskohtule. Määruskaebuse esitaja selgitab veel, et Tartu

Halduskohtu 30.03.2016 kohtumäärus ei olnud, aga 21.04.2016. a määrus on vaidlustatav.

8. Tallinna Vangla palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta see rahuldamata.

Tallinna Vangla 09.12.2015. a vastuses märgitud vaidlustamisviide on selge ja arusaadav. Selle

pinnalt ei saanud tekkida kahtlust, kuhu kohtusse (kas maa- või halduskohtusse) tuleb vastuse

vaidlustamiseks pöörduda. Maakohtu poole pöördumine ei tingi kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist. Määruskaebuse esitaja kontaktisik selgitas, et määruskaebuse esitaja uuris temalt

halduskohtule makstava riigilõivu suuruse kohta. Seega olid määruskaebuse esitajal olemas

adekvaatsed andmed õige kohtu poole pöördumiseks. Puudusid objektiivseid takistused

kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Määruskaebuse esitaja väljatoodud põhjendused ja asjaolud ei

kaalu üles teiste isikute õiguskindluse huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja hüvitamiskaebus (allkirjastatud 11.01.2016,

üle antud Tallinna Vanglale 13.01.2016 ja registreeritud Harju Maakohtus 20.01.2016) tuleb

lugeda tähtaegselt esitatuks. Seepärast rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab

halduskohtu 21.04.2016. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

10. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise

taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Tallinna Vangla registreeris

määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse 09.10.2015 nrga 537/15/2811 (tl 4-5) ja

vastuse kahju hüvitamise taotlusele 09.12.2015 nrga 5-37/15/282-2 (tl 7-9). Järelikult lahendas

Tallinna Vangla kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt. Määruskaebuse esitaja sai Tallinna

Vanglalt kohtueelse nõude kohta 09.12.2015 koostatud vastuse nr 6-37/15/282-2 kätte

14.12.2015 ja seega tuli kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 13.01.2016. Määruskaebuse

esitaja kirjade saatmise/saamise tabeli järgi andis määruskaebuse esitaja Harju Maakohtule

edastatava kirja vanglaametnikule üle 13.01.2016 (tl 43p). HKMS § 68 lg 4 kohaselt loetakse

vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on

tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Asutus edastab avalduse kohtule viivitamata.

Järelikult määruskaebuse esitaja poolt 11.01.2016 allkirjastatud, 13.01.2016 vanglaametnikule

üle antud ja 20.01.2016 Harju Maakohtus registreeritud avalduse näol on tegemist puudustega

esitatud kahju hüvitamise kaebusega, mis esitati selle lahendamise pädevust mitteomavale

kohtule ehk maakohtule.

11. Harju Maakohus tagastas 01.02.2016. a määrusega nr 2-16-1003 määruskaebuse esitaja

avalduse määruskaebuse esitajale ja selgitas, et hagi ei kuulu maakohtu pädevusse ja vastav

nõue tuleb esitada halduskohtule. Riigikohtu erikogu 28.03.2016. a otsusest asjas nr 321178-15

tuleneb, et maakohus peab olukorras, kus kaebusega pöördutakse vale kohtu poole, kaebajale

selgitama, et tal tuleb kaebusega pöörduda halduskohtusse ning sellises olukorras tuleb kaebus

lugeda esitatuks, sest isik on vastava tahtega kohtu poole pöördunud. Ringkonnakohtu

hinnangul saab käesoleval juhul Harju Maakohtule esitatud puudustega kaebust lugeda HKMS

§ 47 lg 2 mõttes tähtaegseks, hoolimata selle tagastamisest, sest see on kohtule esitatud

13.01.2016.

12. HKMS § 40 lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus-

või maakohtu kohtumajja; kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi

allub. HKMS § 68 lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle

läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele

kohtule; menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui

dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65

mainib sõnastuselt erinevalt HKMS § 40 lg-st 2 ja § 68 lg-st 3 küll üksnes ebaõiget

kohtualluvust ja kohtuastet, kuid maakohus on ringkonnakohtu arvates kohustatud TsMS § 65

tõlgendamisel võtma arvesse ka HKMS § 40 lg-t 2 ja § 68 lg-t 3 ning põhiseaduse § 15 lg-t 1.

Kuna halduskohus on HKMS § 40 lg-ga 2 ja § 68 lg-ga 3 seotud, siis ei saa ka maakohus

isikute tõhusa õiguskaitse põhimõttest tulenevalt jätta neid norme tähelepanuta. Maakohus jättis

kaebuse halduskohtule edastamata ja vastas määruskaebuse esitajale 01.02.2016. a määrusega

nr 2-16-1003, et hagi ei kuulu maakohtu pädevusse ja vastav nõue tuleks esitada halduskohtule.

Nimetatud määruse peale võis määruskaebuse esitaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitaja aga ei esitanud nimetatud määruse

peale määruskaebust, kuid kirjade saatmise/saamise tabelist nähtub, et ta esitas 16.02.2016

kaebuse Tallinna Halduskohtule ehk 15 päeva jooksul alates Harju Maakohtu määruse

kättesaamisest. Seega on määruskaebuse esitaja järginud talle seatud tähtaegu ja selgitusi.

13. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtus 20.01.2016 registreeritud

määruskaebuse esitaja avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatud, kuid puudustega

hüvitamiskaebuseks ja määruskaebuse esitaja 16.02.2016 halduskohtule esitatud kaebust selle

täienduseks. Ringkonnakohus tühistab seetõttu HKMS § 210 lg 3 alusel halduskohtu

21.04.2016. a määruse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

14. Kuna käesolev määrus tugineb ka Harju Maakohtus 20.01.2016 registreeritud määruskaebuse

esitaja avaldusele tsiviilasjas nr 216-1003, võtab ringkonnakohus nimetatud dokumendi

käesoleva haldusasja materjalide juurde.

15. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et nii kaebus kahju hüvitamiseks kui ka hüvitamistaotlus

Tallinna Vanglale on esitatud ajavahemiku 07.12.2000–19.10.2012 eest. RVastS § 17 lg 3

sätestab, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise

tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli

ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on

määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures

pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid.

Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et

koostada piisava edulootusega kaebus. Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas

väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat

iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise

kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega

kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (RKHKm

15.06.2015, 3-3-1-20-15, p-d 11, 12 ja 15). Seega tuleb halduskohtul kaebuse menetlemisse

võtmisel lahendada küsimus ka sellest, kas vanglale esitatud kahjunõue on tervikuna esitatud

RVastS § 17 lg 3 nõudeid järgides või mitte, s.o kas kogu perioodi osas on kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud või ei.

16. Vastavalt HKMS § 121 lg-le 4 ja § 235 lg-le 1 võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Riigikohtule. HKMS § 235 lg 3 kohaselt tuleb määruskaebus esitada

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits