1-16-4694/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2016, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-16-4694 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Orvi Tali, Urmas Reinola Kriminaalasi S.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. mai 2016 otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav (ik XXX; viibimiskoht S.N

Ida Prefektuuri Jõhvi kamber), kaebus menetluskulude väljamõistmise peale RESOLUTSIOON

Jätta S.N-i kaebus Harju Maakohtu 27. mai 2016 otsuse peale menetluskulude väljamõistmises kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Harju Maakohtu 27. mai 2016 otsusega tunnistati S.N 17.02.2014 episoodis süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2

kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti 17.02.2014 episoodi eest mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 22. jaanuari 2016 otsusega mõistetud raskema karistusega. Sama otsusega tunnistati S.N 26.05.2016 episoodis süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning mõisteti S.N-ile vähendatud karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. 1(2) 1

KrMS § 275 lg 1 alusel võeti S.N kohtusaalis vahi alla ning karistuse kandmise alguseks märgiti 26.05.2016. KarS § 68 lg 1 alusel arvati S.N-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 26.05.2016.

2. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel mõisteti S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena välja kaitsjatasu summas 120 eurot ja sundraha summas 323 eurot, s.o. menetluskulud kokku 443 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3. 30.06.2016 laekus Harju Maakohtule S.N-i kaebus, milles ta palub jätta kaitsjatasu ja sundraha riigi kanda. Põhjenduseks toob kaebaja selle, et mõni nädal ennem kohtuistungit, kus ta vahistati, leidis ta pikaajalise ametliku töö eramaja renoveerimisel, kuid ta ei jõudnud lepingut veel ametlikult vormistada. Eeltoodule tuginedes ei ole kaebuse esitajal võimalik öelda, millal ta pärast karistuse kandmiselt vabanemist ametliku töö leiab. S.N lisab, et äsja vanglast vabanenud isikuna ei ole sugugi kerge tööd leida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. , Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada nii apellatsioonis kui ka eraldi määruskaebusena KrMS § 15 peatüki kohaselt. KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki

sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning S.N-i määruskaebusega,

leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning

tuleb sellest johtuvalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud kaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Nimelt hüvitab KrMS § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Koguulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist seadus ette ei näe. Kuivõrd kriminaalasi lahendati kiirmenetluse korras, siis vähendas kohus kooskõlas KrMS § 2565

sundraha suurust poole võrra. Maakohus arvestas ka määruskaebuses nimetatud asjaoluga, et S.N viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning pidas sellest tulenevalt võimalikuks tasuda menetluskulud maksimaalse võimaliku tähtaja jooksul – ühe

aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega ei ole S.N määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus ei oleks juba menetluskulude väljamõistmisel arvestanud. 2(2) 2

6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada menetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud kaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. 3(2) 3