4-16-4725/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-4725

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juulil 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-4725 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

I.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.2016. a

kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 peale väärteoasjas nr 2315,16,005949 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

I.R (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: XXXX Töökoht: XXXX OÜ E-post: XXXX

Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 2 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet(registrikood: 70008747)

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistus Aadress: P. Pinna 4 Tallinn Harjumaa 13615 E-post:

pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus V™S § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada I.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 peale väärteoasjas nr 2315,16,005949.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 väärteoasjas nr 2315,16,005949 osaliselt, s.t karistuse mõistmise osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista I.R-ile LS § 221 lg 1, LS §

239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut ehk 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

4-16-4725

2 4. I.R-ile mõistetud 160 euro suurune rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda võrdsetes osades 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo

lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud postivõi epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. V™S § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt V™S §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

31.05.2016. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Anatoli Sergejev kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 väärteoasjas nr

2315,16,005949 I.R-i suhtes (KVM tl 1-2). Otsusega karistati I.R-i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 20 trahviühiku ehk 80 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 221 lg 1 ja LS § 239 lg 1 p 1 järgi selle eest, et ta 31.05.2016. a kell 10.13 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala

ristmiku vahel liikudes suunaga Smuuli tee poole juhtides mootorsõidukit alustas ristmiku

ületamist foori keelava (punase) tule korral, sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga ning hoidis mobiiltelefoni käes. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus I.R sellise tegevusega LS § 58 lg-s 3 ning LS § 33 lg-s 3 ja LS § 33 lg 11 p-s 1 sätestatut. 03.06.2016. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Anatoli Sergejev määruse väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta väärteoasjas nr 2315,16,005949 (KVM tl 5, kohtu tl 2). Määruses on märgitud, et hilisemal kiirmenetluse otsuse kontrollimisel selgus, et blokis „karistus“ on ekslikult märgitud liitkaristus 160 eurot LS § 221 lg 1 ja LS § 239 lg 1 eest kokku trahvisummaga 240 eurot. Õigeks tuleb blokis „karistus“ lugeda trahvisummaks 160 eurot LS § 221 lg 1 eest.

2. KAEBUS

Menetlusalune isik I.R esitas 13.06.2016. a kaebuse Harju Maakohtule Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 peale väärteoasjas nr 2315,16,005949 (kohtu tl 1-5).

Kaebuses vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsust osaliselt ning palutakse see osaliselt tühistada karistuse määramise osas rakendades karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 63 lg-s 1 sätestatud põhimõtet. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta juhtis 31.05.2016. a sõidukit Volkswagen Crafter reg nr-ga XXXX Peterburi teel Tallinnas ja kell 10.13 sõitis ta Väike-Paala tänava ristmikule keelava punase fooritulega. Samuti ei olnud ta kinnitatud turvavööga ja hoidis käes mobiiltelefoni. Mõne aja pärast peatas politseipatrull teda ja koostas kiirmenetluse otsuse

4-16-4725

3 kvalifitseerides teo LS § 221 lg 1, § 241 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja selgitas lisaks, et

ta kiirustas ja ei märganud foori keelavat tuld ja seepärast, et kiirustas, ei kinnitanud ka

turvavööd. Kaebaja lisas, et ta saab aru, et selline käitumine liikluses on lubamatu ja ta puhtsüdamlikult kahetseb, et nii juhtus. Patrullpolitseinik määras kaks karistust – LS § 221 lg 1 alusel 40 trahviühikut, s.o 160 eurot ja LS § 239 lg 1 p 1 alusel 20 trahviühikut, s.o 80 eurot ja liitis need. Üldiseks trahvisummaks kujunes seega 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Kaebaja leidis, et patrullpolitseinik läks karistuse määramisel vastuollu KarS § 63 põhimõtetega, mis käsitlevad põhikaristuse kohaldamist mitme süüteo eest ja politseinik oleks pidanud rakendama

KarS § 63 lg-t 1. Kaebaja on seisukohal, et tema pani toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule ja nendest suurema sanktsiooni näeb ette LS § 221 lg 1. Menetlusalune isik

palus võimaldada LS § 221 lg 1 alusel määratud karistuse tasumist ositi 4 kuu jooksul. Menetlusalune isik soovis kirjaliku menetluse kohaldamist.

3. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

20.06.2016. a saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja, s.t Politseija Piirivalveameti, kirjalik seisukoht I.R-i esitatud kaebuse osas (kohtu tl 9). Kohtuväline menetleja leidis,

et kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, nõustub kohtuväline menetleja kaebusega ning ei vaidlusta seda.

Kohtuvälise menetleja avaldas, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond nõustub kiirmenetluse otsuse LS § 239 lg 1 p 1 alusel karistuse tühistamisega ning peab võimalikuks LS § 221 lg 1 alusel määratud rahatrahvi ositi tasumist. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4. KOHTU PÕHJENDUSED

4.1. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu

4.1.1. ( LS § 221 lg 1 juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal) koosseis Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 221 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine. Nähtuvalt tunnistaja politseiametnik Anatoli Jazõkovi ütlustest (KVM tl 3) alustas I.R, juhtides mootorsõidukit Vw-Craften reg/nr XXXX, ristmiku ületamist keelava tulega. Sama kinnitavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused (KVM tl 2), mille järgi ta sõitis punase tulega, kuna arvas, et oli kollane ja tal oli kiire. Arvestades, et ütlused olid antud kiirmenetluses, mille

kirjeldusest (KVM tl 1) nähtub, et etteheidetav tegu toimus Peterburi tee ja Väike-Paala ristmikul 31.05.2016. a kell 10:13, on ilmne, et nii tunnistaja kui menetlusalune isik peavad silmas Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala tee ristmiku ületamist 31.05.2016. a kell 10:13. Tulenevalt LS § 7 lg 1 p-dest 3-5 on keelavateks foorituledeks kollane, punane ning punane ja

kollane korraga, kusjuures foori kollase tulega tohib peatumiseks ettenähtud kohast edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest ületas ta ristmikku punase tulega. Arvestades, et menetluses ei ole tuvastatud, et keelava fooritulega ristmiku ületamisega kaasnes ka liiklusoht (LS § 221 lg 2), on I.R-i tegu kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi.

4-16-4725

4 Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS

§ 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on

väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et I.R pani LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta

seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest ületas ta ristmikku punase foortulega seetõttu, et ta

arvas, et on kollane ja tal oli kiire. Seega seadis I.R eesmärgiks ületada kollase fooritulega ristmiku. Asjaolu, et kollane foorituli on keelav foorituli, on üldteada ja on teada

igale isikule, kellele on omistatud juhtimisõigus. Seega oli tema tahtlus suunatud ristmiku

ületamise alustamisele keelava valgusfoori tule ajal ja järelikult pani ta teo toime tahtluse raskeimas vormis, s.o kavatsetult.

4.1.2. LS § 239 lg 1 p 1 (turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhti poolt) koosseis Objektiivne koosseis

Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt on väärteona karistatav turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi poolt. Nähtuvalt politseiametnik Anatoli Jazõkovi 31. mail 2016. a ütlustest (KVM tl 3) oli I.R mootorsõidukiga Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala tee ristmiku ületamisel turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Menetlusaluse isiku enda ütlustest (KVM tl 2) nähtub, et rihma ei pannud ta peale liigse kiirustamise tõttu.

LS § 30 lg 1 järgi peab sõidukis, millel on turvavööd, sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et sõitjal ei pea olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei

ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arsti kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustuse kohta. Menetluses ei tuvastatud, et oleksid esinenud LS § 30 lg-s 2 loetletud teo õigusvastasust välistavaid asjaolud. Nähtuvalt tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest oli I.R sõiduki juht. Seega oli tegemist turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmisega sõidukijuhi poolt. Arvestades, et karistusregistri väljavõttest isiku kohta (kohtu tl 10) ei nähtu, et teda oleks enne 31.05.2016. a karistatud LS § 239 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud teo eest, on I.R-i tegu kvalifitseeritav LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Subjektiivne koosseis Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest jättis ta turvavöö kinnitamata liigse kiirustamise tõttu.

On üldteada, et sõidukis tuleb sõidu ajal nii sõidukijuhil kui ka reisijatel end kinnitada

turvavööga. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt kontrollitud ja kiirmenetluse otsusesse kantud andmetest on menetlusalusel isikul esmane juhiluba. Olles omandanud juhtimisõiguse vähem kui 2 aastat tagasi peaks talle olema eriti värskelt teada turvavöö kinnitamise kohustus. Kohtu hinnangul nähtub seega menetlusaluse isiku ütlustest, et rihma ei pannud ma peale liigse

kiirustamise tõttu, et turvavöö kinnitamata jätmise eesmärgiks oli soov aega kokku hoida. Eeltoodu viitab, et isik jättis turvavöö kinnitamata kavatsetult, seega esines tal tahtlus raskeimas vormis.

4-16-4725

5

4.1.3. LS § 242 lg 1 (mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) koosseis Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 242 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub LS §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse I.R-ile täpsemalt ette sõidu ajal mobiiltelefoni käes hoidmist, millega isik on rikkunud LS § 33 lg 11 p-s 1 sätestatut (KVM tl 1).

Tunnistaja politseiametnik Anatoli Jazõkov andis 31. mail 2016. a ütluseid (KVM tl 3), et 31.05.2016. a I.R, juhtides mootorsõidukit Vw-Craften reg/nr XXXX hoidis mobiili

ilma käsi vabaks jätva abivahendita. Nähtuvalt menetlusaluse isiku enda ütlustest oli ta telefonis, et oma elukaaslasele helistada (KVM tl 2). LS § 33 lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada

juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

Kuivõrd LS § 33 lg 11 p 1 nõude rikkumise eest ei ole liiklusseaduses ette nähtud eraldi väärteokoosseisu, on tegemist rikkumisega, mille eest nähakse ette karistus LS §-ga 242. Et kohtuvälises menetluses ei tuvastatud, et telefoni käes hoidmisega tekitas menetlusalune isik täiendava liiklusohu (LS § 242 lg 2), on I.R-i tegu kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. Subjektiivne koosseis

Nähtuvalt menetlusaluse isiku ütlustest oli ta telefonis, et oma elukaaslasele helistada. Nimetatud ütlusest nähtub, et tema tegevuse eesmärgiks oli sõiduki juhtimise ajal telefoniga rääkimine. Eeltoodu viitab, et isik pani toime LS § 33 lg 11 p-s 1 sätestatud keelu rikkumise kavatsetult. Seega esines tal ka selle süüteokoosseisule vastav rikkumine tahtluse raskeimas vormis. 4.1.4. Õigusvastasus, süü ja kokkuvõte Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid I.R-i teos ei esine. Samuti on I.R

süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud 1992. aastal – KVM tl 1). Seega on I.R pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 221 lg 1, LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et I.R pani LS § 221 lg 1, LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod toime ideaalkogumis KarS § 63 lg 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on

ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on

kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna

tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele

suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKKo 3-1-1-99-04, p 10.4; RKKKo 3-1-1-1-08, p 5; RKKKo 3-1-1- 3-08, p 10; RKKKo 3-1-1-15-08, p 15; RKKKo 3-1-1-17-13, p 13.1). Antud juhul on menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt ette heidetud 31.05.2016. a kell 10.13 Harjumaal Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala ristmiku vahel suunaga Smuuli tee poole mootorsõiduki juhtimisel ristmiku ületamist foori keelava (punase) tulega, sõidu ajal turvavöö kinnitamata jätmist ja mobiiltelefoni käes hoidmist (KVM tl 1). Väärteoetteheitest

nähtub seega, et kõik I.R-ile etteheidetavad teod on toime pandud põhimõtteliselt

4-16-4725

6 samaaegselt, s.t auto juhtimise ajal hoidis I.R telefoni käes, tal oli turvavöö kinnitamata

ning samal ajal ületas ta ristmiku ka punase tulega. Sealjuures saab kõiki I.R-ile

etteheidetavaid rikkumisi toime panna ainult sõiduki juhtimisel. Käesoleval juhul on kõik rikkumised toime pandud ka ühe ja sama n-ö sõidu ajal, s.t 31.05.2016. a kell 10.13 Tallinnas Peterburi tee ja Väike-Paala ristmiku vahel. Nendel põhjustel on kohus seisukohal, et I.R täitis ühe teoga kolm erinevat väärteokoosseisu.

Eeltoodud põhjustel tühistab kohus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuse nr 10220152427518 väärteoasjas nr 2315,16,005949 I.R-i süüditunnistamises LS § 221 lg 1 ja LS § 239 lg 1 p 1 järgi reaalkogumis ning tunnistab I.R-i LS § 221 lg 1, LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi KarS § 63 lg 1 kohaselt ideaalkogumis.

Siinkohal märgib kohus lisaks, et väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on kohtuväline menetleja saanud enda eksimusest reaalkogumi kohaldamisel ideaalkogumi asemel aru ning

püüdnud 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuses esinevat ebaõiget seisukohta parandada

03.06.2016. a määrusega väärteomenetluses ebaselguste lahendamise kohta väärteoasjas nr 2315,16,005949 (KVM tl 5, kohtu tl 2). Kriminaalmenetluse seadustik § 306 lg 5 sätestab, et

kriminaalmenetluses võib pärast kohtuotsuse allkirjastamist kohus omal algatusel või

kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuivõrd erinormi ei ole selle põhimõtte osas

väärteomenetluses ette nähtud, siis tuleb sama põhimõtet väärteomenetluse seadustiku § 2

alusel kohaldada ka väärteomenetluses. Seetõttu leiab kohus, et ka väärteomenetluses on

ebaselguste lahendamise määrusega võimalik parandada tekkinud trükitehnilisi või arvutusvigu, mis ei mõjuta lahendit sisuliselt. Käesoleval juhul on aga kohtuväline menetleja

03.06.2016. a määrusega soovinud 31.05.2016. a kiirmenetluse otsust muuta sisuliselt, sest

kiirmenetluse otsuse kohaselt määrati menetlusalusele isikule kaks karistust, kuid määruse kohaselt tuleks menetlusalusele isikule määrata üks karistus. Kohtu hinnangul on selline otsuse

sisuline muutmine ebaselguste lahendamise määrusega lubamatu. Lubatud oleks karistuse muutmine näiteks olukorras, kus otsuses on märgitud, et menetlusalust isikut karistatakse 40

trahviühiku ehk 150 euro suuruse rahatrahviga, siis võib ebaselguste määrusega parandada lõppsummat otsuses esineva arvutusvea tõttu (40 trahviühikut x 4 eurot/trahviühik = 160 eurot) õigeks.

4.2. Karistus

4.2.1. Karistuse määr

Arvestades, et I.R pani LS § 221 lg 1, LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ideaalkogumis, tuleb talle KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista üks

karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 221 lg 1 sätestab

sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 239 lg 1 p 1 sätestab sanktsioonina

rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 242 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Seega raskeima karistuse toimepandud rikkumistest näevad ette nii LS § 221 lg 1 kui ka LS § 239 lg 1 p 1 sätestades sanktsioonina rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Seega ei ole oluline, kas mõista I.R-ile karistus KarS § 63 lg 1 alusel lähtudes LS § 221 lg-s 1 või LS § 239 lg 1 p-s 1 sätestatud sanktsioonist, kuivõrd need on ühesugused. Igal juhul ei tohi aluseks võtta aga LS § 242 lg-s 1 sätestatud kergemat sanktsiooni. Kuivõrd LS § 221 lg-s 1 ega LS § 239 lg 1 p-s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. Seega peab I.R-ile mõistetav karistus jääma vahemikku 3-50 trahviühikut ehk keskmine karistuse määr oleks ca 25 trahviühikut.

4-16-4725

7

KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.R-i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt vaadeldava ühe teoga toime tegelikkuses kolm erinevat väärtegu. Seega kuigi talle tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus raskeima väärteo sanktsiooni järgi, siis suurendab toimepandud väärtegude arv kohtu hinnangul isiku süüd, sest ainuüksi turvavööta sõitmise eest saab karistuseks määrata kuni 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Olukorras, kus isik on toime pannud kolm väärtegu, on tema

süü suur. I.R-i süüd suurendab ka asjaolu, et ta pani kõik kolm rikkumist toime kavatsetusega, mis on väärteo toimepanemise vormidest kõige raskem. Seega on I.R-i süü niivõrd suur, et peaks kaasa tooma maksimaalses määras või selle lähedale jääva karistuse. Kohtuvälises menetluses I.R ei avaldanud toimepandu suhtes kahetsust, mistõttu ei saanud kohtuväline menetleja seda ka karistust kergendavad asjaoluna arvestada (KVM tl 2). Samas leiab kohus, et kuivõrd I.R on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust

toimepandu suhtes ning isik ei vaidlusta isegi tegude toimepanemist, vaid ainult seda, et

kohtuväline menetleja on valesti kohaldanud karistusseadustikku rakendades tema suhtes toimepandud väärtegude puhul reaalkogumit, mitte ideaalkogumit (kohtu tl 1), leiab kohus, et ei ole alust kahtluse alla seada I.R-i avaldatud kahetsuse siirust. Seega esineb I.R-i puhul karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus. Muid karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes I.R-i puhul ei esine.

Samuti ei esine I.R-i puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes.

Kuivõrd I.R-i puhul esineb üks karistust kergendav asjaolu, siis on võimalik talle

mõista karistuseks rahatrahv, mille määr jääb mõnevõrra alla maksimaalse määra, ületades siiski oluliselt sanktsiooni keskmist määra.

Eripreventsiooni ehk isiku edasiseks mõjutamiseks hoidumaks tulevikus süütegude toimepanemisest leiab kohus järgmist. I.R on karistusregistri kohaselt käesoleval hetkel kehtivaid väärteokaristusi kaks (kohtu tl 10). Kuid antud asjas menetletavate väärtegude toimepanemise ajal, s.t 31.05.2016. a, oli I.R vaid üks kehtiv väärteokaristus, sest

hiljutisim väärteokaristus on talle mõistetud 21.06.2016. a kohtuvälise menetleja otsusega.

Antud asjas menetletavate väärtegude toimepanemise ajal oli I.R kehtiv väärteokaristus samuti liiklusalase rikkumise eest – kiiruse ületamise eest LS § 227 lg 1 mõttes.

Kohus on tuvastanud, et I.R pani 31.05.2016. a toime kolm erinevat liiklusalast väärtegu ning nende toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul ka üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Arvestades, et I.R-ile on juhiluba väljastatud 17.04.2015. a, s.t veidi üle aasta enne rikkumise toimepanemist, nõuaks tema puhul eripreventsioon (vajadus isikut

mõjutada edaspidi rikkumisi mitte toime panema) karistuse karmistamist. Kuivõrd kohus menetleb asja I.R-i kaebuse tõttu, siis ei saa kohus (kaebus ei või reformatio in peius muuta kaebaja olukorda halvemaks) põhimõtte tõttu tema olukorda halvendada ja seetõttu jätab kohus karistuse rangemaks muutmata.

Kohus leiab, et üldpreventsiooni ehk õiguskorra/ühiskonnaliikmete kaitsmise huvisid arvestades ei ole vajalik antud juhul isiku süü suurusele vastavat karistust suurendada. Seda

põhjusel, et väärteod, mis I.R toime pani, ei kuulu kõige ohtlikemate liiklusalaste

väärtegude hulka nagu nendeks on näiteks alkoholijoobes või ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et I.R-ile mõistetav karistus peab jääma mõnevõrra alla sanktsiooni maksimaalse määra, mistõttu mõistab kohus I.R-ile LS § 221 lg 1, LS § 239 lg 1 p 1 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 40 (nelikümmend) trahviühiku suuruse rahatrahvi, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

4-16-4725

8 4.2.2. Rahatrahvi ositi tasumine

Menetlusalune isik I.R on kohtult taotlenud temale mõistetava rahatrahvi ositi

kandmisele jätmist nelja kuu jooksul (kohtu tl 1). Kuivõrd juba kohtuväline menetleja on 31.05.2016. a kiirmenetluse otsuses andnud isikule võimaluse tasuda karistus nelja kuu jooksul võrdsetes osades, siis ei saa kohus tulenevalt põhimõttest menetlusaluse reformatio in peius

isiku olukorda kaebemenetluses raskendada. Samas märgib kohus lisaks, et kohtuväline

menetleja on ka kohtule 20.06.2016. a esitatud kirjalikus vastuses olnud jätkuvalt nõus rahatrahvi ositi tasumisega (kohtu tl 9). Nendel põhjusel rahuldab kohus I.R-i taotluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks 4 kuu jooksul ning määrab, et rahatrahv summas 160

(ükssada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 4 (nelja) kuu jooksul võrdsetes osades, s.t igakuiselt tuleb tasuda 40 (nelikümmend) eurot.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)