2-16-8462/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-8462

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. juulil 2016 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8462 Hagi ese

Tsiviilasja hind

H. K. Pihl hagi M. P. vastu elatise nõudes. 1935 eurot

Pooled ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja H. K. Pihl, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; seaduslik esindaja G. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja M. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. K. Pihl hagi M. P. vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista M. P. `ilt H. K. Pihl kasuks alates 01.02.2016 elatis 215 (kakssada viisteist) eurot kuus, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud elatise miinimummääras, kuni tema täisealiseks saamiseni 18.01.2034.

3. M. P. `il tasuda väljamõistetud elatis G. L. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank (selgitusega elatis).

4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). 5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

H. K. Pihl võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

M. P. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS §

187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Hageja H. K. Pihl seaduslik esindaja G. L. esitas 30.05.2016 kohtule hagi M. P. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja koos hagejaga ja kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja nõuab oma ülalpidamiseks alates 01.02.2016 elatise väljamõistmist 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni 18.01.2034. Sünni tõendi ärakirjaga on tõendatud, et H. K. Pihl on sündinud 18.01.2016 ning, et hageja ema on G. L. ja isa M. P. ( tl 5).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.06.2016 ( tl 14). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele perekonnaseaduse (PkS) § 96, § 97 p 1, § 99, § 100 lg 1, 4, § 101 lg 1, 108 alusel.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehetstatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse määruse nr 139 järgi on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus. Seega on tulenevalt PKS § 101 lgst 1 alates 01.01.2016 on elatise miinimummäär 215 eurot kuus. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 01.02.2016 elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Eesti Vabariigi poolt kehtestatud elatise miinimummääras, kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2.Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele TsMS § 445 lg 1 alusel: välja mõistetud elatis tuleb hageja seadusliku esindaja

G. L. arveldusarvele.

3.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD 4.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 tuleks jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning tsiviilasja materjalide kohaselt menetluskulusid tekkinud ei ole, siis ei ole kohtul alust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk kohtunik