2-16-102023/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-102023

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. juuli 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-102023

Tsiviilasi

Osaühing Sõbra Kinnisvara hagi Olev Malleusi vastu

469,59 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

725,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja osaühing Sõbra Kinnisvara (rk 10944328; asukoht

Võru 54, 50108 Tartu), lepinguline esindaja Alari Avamägi,

e-post alariavamagi@gmail.com;

kostja Olev Malleus (ik XXX; tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing Sõbra Kinnisvara hagi Olev Malleusi vastu osaliselt.

2. Välja mõista Olev Malleusilt osaühing Sõbra Kinnisvara kasuks 297,35 eurot, millest

280,77 eurot on põhinõue ja 16,58 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 14.04.2016

seisuga.

3. Välja mõista Olev Malleusilt osaühing Sõbra Kinnisvara kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 280,77 eurot alates 15.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 264,19 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 63% ulatuses Olev Malleusi kanda ja 37% ulatuses osaühing Sõbra

Kinnisvara kanda.

2. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-102023 osaühing Sõbra Kinnisvara menetluskulude

rahaliseks suuruseks 320 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 195 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Olev Malleusilt osaühing Sõbra Kinnisvara kasuks menetluskulud

201,60 eurot.

4. Välja mõista Olev Malleusilt osaühing Sõbra Kinnisvara kasuks viivis menetluskulult

201,60 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.06.2016. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

2(3)

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele

võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele. Kuna VÕS § 36 lg 1, loetledes

lepingud, millele võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk 2. jaos sätestatu ei kohaldu, ei välista

üürilepinguid tüüptingimuste reguleerimisalast, kohaldub võlaõigusseaduse üldosa 2. ptk

2. jaos sätestatud tüüptingimuste regulatsioon ka üürilepingutele.

Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahel 13.06.2013 sõlmitud eluruumi üürileping (tl 27-

29) lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 kohaselt

loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida

tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu arvates vastab kostjaga sõlmitud

üürileping oma väliste tunnuste poolest tüüptingimustega lepingu tunnustele. VÕS § 35 lg 5

kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale VÕS §-des 35-39 ja 41-45

sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Kohus märgib, et VÕS § 42 lg 3 sätestab tüüptingimuse tühisuse alused eelkõige tarbija

kaitseks. Tarbija on VÕS § 34 (13.06.2013 kehtinud redaktsioon) kohaselt füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Riigikohus on

leidnud, et tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat (3-2-1-39-11 p 12). Kohus

on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes saab pidada ka üürnikku

(kui lepingu nõrgemat poolt).

Hageja tugineb hagiavalduses viiviste nõudmisel üürilepingu p-le 2.3, mille kohaselt on poolel

lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivitavalt poolelt viivise

3(3)

tasumist summas 0,25% iga viivitatud kalendripäeva eest.

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---]

muud hüvitist" alusel (3-2-1-25-16 p 13). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et

eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Kuna lepinguline viivisemäär 0,25% päevas ehk 91,25% aastas ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära 0,022% päevas ehk 8,05% aastas ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, kohaldub antud juhul

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 41). Arvestades

hagiavalduse p-s 1.8 märgitut, et viivise arvestuse lihtsustamise huvides arvestab hageja viivist

põhivõlalt 280,77 eurot alates 21.07.2015, on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

16,58 eurot. Kohus märgib, et viivise arvestus ajavahemikul 21.07.2015 kuni 14.04.2016 on

tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades.

Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt 297,35 euro (280,77 eurot põhinõue ja 16,58 eurot viivis

14.04.2016 seisuga) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 15.04.2016 viivised

põhinõudelt seadusjärgses määras, kuid mitte enam kui 264,19 eurot.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~63% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 195 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

201,60 eurot (63% 320 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

201,60 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik