3-16-1342/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1342 Kohtuasi J.R. kaebus Viru Vangla 01.06.2016 vastuse nr 6- 14/12799-2 ning vaide puuduste ja tagastamise kohta 08.06.2016 ja 29.06.2016 koostatud dokumentide nr 6-12/136-2 ja 6-12/136-4 õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada J.R. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 19.04.2016 on kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vanglale taotluse, milles palus algatada kriminaalmenetlus seoses asjaoluga, et 01.04.2016 esitas ta taotluse eelmise päeval oma kirjade registreerimislehel avastatud kirja kustutamise kohta informatsiooni saamiseks, kuid ei ole seda ega registreerimislehe koopiat saanud. 28.04.2016 teatisega nr 16922700050 teatas sisekontrolli peaspetsialist talle, et kriminaalmenetlust ei alustata. Samal päeval vangla direktorile adresseeritud avalduses leidis kaebaja, et teatise koostanud peaspetsialist on esitanud valeandmeid, tema tegevus seisneb süstemaatilises õiguserikkumises ja sellega on kahjustatud nii tema kui teiste kinnipeetavate subjektiivsed õigused ning palus tarvitusele võtta vastavad meetmed. 01.06.2016 vastuses nr 6-14/12799-2 selgitati talle, et kinnipeetavate pöördumistele vastamisel lähtutakse vastuse koostamiseks kogutud tõenditest, nii toimiti ka teatise nr 1692270050 koostamise puhul ja lisati, et teatise või selles väljatoodu mittenõustumisel on vastavalt KrMS § 207 lg-tele 1 ja 3 õigus

esitada kümne päeva jooksul kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri. Veel selgitati kaebajale, et kirjavahetuse registreerimislehel olnud paranduse kohta sai ta informatsiooni 03.05.2016 vastusest, sama informatsioon kajastati ka kriminaalmenetluse mittealustamise teatises ning juhtiti tema tähelepanu sellele, et 21.04.2016 on ta kirjalikult kinnitanud registreerimislehest koopia saamist. 03.06.2016 koostatud vaides Justiitsministeeriumile väitis kaebaja, et vaidlustab tegevusetuse tõstatatud probleemi osas ja nõuab ettekirjutuse tegemist oma 28.04.2016 märgukirja lahendamiseks vangla direktori poolt. Ta leidis, et 01.06.2016 vastuses on esitatud valeandmeid ja koheldud teda vastuolus VangS § 4’ lg-ga 1 ning märkis, et Viru Ringkonnaprokuratuurile kaebuse esitamise õigus ei võta temalt õigust pöörduda vangla direktori poole asjakohase kaitse saamiseks ega taga tema õigusi peaspetsialisti suhtes, kes on teda teatises väljatooduga ebainimlikult kohelnud ja võib seda valeandmetega vastuseid esitades taas teha. 08.06.2016 koostati vaide puuduste kohta dokument nr 6-12/136-2, milles paluti kaebajal 10 päevase tähtaja jooksul nimetada konkreetne tõend ja valeandmed, mis on tema arvates kunstlikult loodud ja kriminaalmenetluse mittealustamise teatises kajastatud ning selgitada lisaks ka seda, milles seisneb vangla tegevusetus. 17.06.2016 vastuses teatas kaebaja, et vaie pole koostatud mitte peaspetsialisti tegevusele, vaid 01.06.2016 vastusele, millega teostati järelevalvemenetlust tema tegevuse üle seoses 28.04.2016 avaldusega direktorile. Kunstlikult looduks nimetas ta valvur Tiit Roosimägi ütlust lisades, et vastavad selgitused on olemas avalduses ja seal on nimetatud ka konkreetsed valeandmed. Vangla tegevusetuse väitis ta seostuvat järelevalvemenetluse teostamisega peaspetsialisti suhtes. 29.09.2016 dokumendiga nr 6- 12/136-4 tagastas vangla vaide põhjusel, et 01.06.2016 vastuskirjaga ei rikuta kaebaja õigusi vaid antakse selgitusi tema märgukirjale ning selle on koostanud vangla direktori kohustusi täitnud ametnik.

2. 03.07.2016 koostatud kaebuses soovis kaebaja õigusvastasuse tuvastamist 01.06.2016 vastuses nr 6-14/12799-2 ning vaide puuduste ja tagastamise kohta 08.06.2016 ja 29.06.2016 koostatud dokumentides nr 6-12/136-2 ja 6-12/136-4, kuna see aitab teda edaspidi nii kuriteokaebuse kui kahjunõude esitamisel. Ta väitis, et oma 28.04.2016 avalduses ei esitanud ta üksnes informatsiooni, vaid palus võtta tarvitusele meetmed ja seega pole see märgukiri, kuid vastusest nähtuvalt ei kontrollitud väiteid valeandmete ega kunstlikult loodud tõendite osas ning lisas, et kuna ta küsis teavet, tulnuks vastata 5 tööpäeva jooksul. Veel väitis ta, et nõudis vaides ettekirjutust märgukirja lahendamiseks direktori poolt ja vaidlustas samas ka tegevusetuse tõstatatud probleemi osas, vaide puudustes nõutud selgitused aga puudutavad peaspetsialisti tegevust ja on seetõttu asjakohatud. Lisaks eirati soovi olla ärakuulatud direktori poolt, takistati järelevalvemenetluse teostamist selleks pädevas Justiitsministeeriumis ning põhjustati kannatusi, millised ei saa kuuluda vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate hulka.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude ning selle juurde esitatud väited kinnitavad selgelt soove hoida järelevalvemenetluse abil ära võimalus, et tulevikus toimitakse tema kuriteokaebustega sarnaselt ning ette valmistada tulevast hüvitamiskaebust. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune preventiivsel huvil ja hüvitamiskaebuse esitamise soovil rajaneva tuvastamisnõude esitamine on lubatud ja võimaldab kaebajal oma eesmärki saavutada või tuleb kaebus tagastada.

4. HKMS § 45 lg 2 kehtestatuga on tuvastamisnõude esitamine piiratud, sest selle rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta.

Kaebaja on rajanud oma nõude preventiivsel huvile toetuva osa eeldusele, et tema kuriteokaebust menetlenud vanglateenistuse ametnik on kriminaalmenetluse alustamata jätmisel loonud kunstlikult tõendeid ja esitanud vastavas teatises valeandmeid ning ametniku suhtes meetmete tarvitusele võtmine vangla direktori ja Justiitsministeeriumi poolt tagab tulevastele kuriteokaebustele edukama menetluse. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et mõlemad tema poolt ametnikule ette heidetud asjaolud puudutavad kuriteokaebuse sisulist lahendamist, mille suhtes on seaduseandja KrMS § 207 lg-s 1 ettenähtud edasikaebamise korra kehtestamisega sätestanud teistsuguse menetluskorra. Seega saab ainult prokuratuur vastava kaebuse alusel kontrollida, kas kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli põhjendatud ning kas selle juures arvesse võetud andmed ja tõendid ikka olid õiged ja seaduslikud. Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile pole antud kriminaalmenetluse tõendite hindamise ega kriminaalmenetluse mittealustamise teatises väljatoodud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimise õigust, mistõttu pole neil võimalik lahendada kaebaja probleemi vastava teatise koostanud ametniku tegevuse üle teenistuslikku järelevalve teostamisega. Veel on kaebajal tähelepanuta jäänud, et tema tulevased kuriteokaebused saavad lähtuda vaid tulevikus aset leida võivatest konkreetsetest tegudest ja asjaoludest. Käesoleva vaidluse põhjuseks oleva kuriteokaebuse lahendamisega seonduv ei saa tagada, et tulevase kaebuse alusel kriminaalmenetlus algatatakse. Seetõttu ei anna menetlust toimetanud ametniku suhtes meetmete tarvitusele võtmiseks esitatud taotlusele antud vastuse ja vaide tagastamisega seotud dokumentide õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit õiguslikku eelist, mistõttu pole tuvastamisnõude preventiivsel huvil rajaneva osa abil ka kuidagi võimalik kaebuses püstitatud eesmärki saavutada.

5. Lisaks preventiivsele huvile on kaebaja viidanud veel ka hüvitamiskaebuse esitamise soovile. HKMS § 45 lg 2 võimaldab küll esitada tuvastamiskaebust sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi tekitada kahju, kuid mitte juhul, kui vastav hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaides ja kaebuses on kaebaja VangS § 4’ lg 1 tuginedes märkinud, et kaebuses väljatoodud asjaoludega seotud kannatused ei saa kuuluda vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevate hulka. Nimetatud säte kohustab kohtlema kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Oma pöördumistele ootuspärasest erinevate vastuste saamine ning nendega seotud vaide tagasilükkamine pole kinnipeetavale kindlasti meeldiv ning võib talle ka nördimust, pahameelt ja muid sarnaseid vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti ei ole tegemist niisuguste kannatustega, mida on võimalik pidada tema inimväärikuse alandamiseks. Seetõttu ei saa need kaasa tuua mittevaralise kahju tekkimist ega anda alust selle hüvitamise soovile tugineva kaebuse esitamiseks.

6. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal võimalik esitatud tuvastamiskaebuse abil selles väljendatud eesmärke saavutada. Need ei ole saavutatavad ka ühegi teise halduskohtu pädevuses oleva nõude abil. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane