1-05-534/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009 Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi täitemenetluses nr 1-05-534 Kohtulahend

Tartu Maakohtu 07. veebruari 2006 otsus J.F-i

süüdimõistmises KarS § 121 järgi ja karistamises rahalise karistusega 120 päevamäära, s. o 6 000 krooni Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu J.F (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxx, tel: xxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtumääruse otsustused

1. Kohtutäituri avalduses J.F-ile asenduskaristuse kohaldamiseks:

1.1 asendada Tartu Maakohtu 07. veebruari 2006 otsusega J.F-ile mõistetud tasumata

rahaline karistus 120 päevamäära üldkasuliku tööga 80 (kaheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. mai 2009;

1.2 üldkasuliku töö tegemisel allutada J.F KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xx-x xxxxxxxxx . Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes

2. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, süüdimõistetule,

kohtutäiturile ja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.2 et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1

Asjaolud J.F on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07. veebruar 2009 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud rahalise karistusega 120 päevamäära, s. o 6 000 krooni.

Kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse J.F-ile mõistetud rahalise karistuse

asendamise otsustamiseks (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. karistusseadustiku

Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 120 päevamäära, s. o 6 000 krooni. Kohtutäituri avaldusest nähtub ka, et kohtutäitur on teatanud võlgnikule kohtule esitatud avaldusest. Süüdimõistetu väitel ei suuda ta rahalist karistust tasuda, kuid on nõus selle asendamisega ühiskondliku töö tegemisega. Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör pidas võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud

kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või

kohtulahendit täimisele pöörava maavõi linnakohtu täitmiskohtunik määrusega. Asja lahendamisel tuleb kohaldamisele KrMS § 431. KrMS § 432 lg 3 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab

täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul; täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja

süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Kuna kohtutäituri taotlus

lahendamisel tuleb otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmise küsimus, osales taotluse lahendamisel prokurör ja süüdimõistetu. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada mõistetud rahalise

karistuse asendamine vangistusega. Asenduskaristusena vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur.

Vastavalt KarS § 70 lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

Vastavalt TMS § 205 lg-le 1 rahaline karistus tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole

mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Rahalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale,

väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maavõi linnakohtule saatnud avalduse,

milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust

määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise

karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäituri esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub süüdimõistetul vara millele sissenõuet pöörata.

Kohtus J.F on nõustunud kohtus temale mõistetud rahalise karistuse

asendamiseks üldkasuliku tööga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.

KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev

vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 120 päevamäära, seega on põhjendatud määrata J.F-ile üldkasuliku töö ajaks 80 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja,

mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks

tähtajaks jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. mai 2009. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt

on põhjendatud allutada J.F üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 01. mai 2009 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xx-x xxxxxxxxxx . 2.4. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik