1-08-10568/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-08- 10568

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2009.a, Narva kohtumaja Otsuse tervikteksti kuulutamise aeg 10. veebruar. 2009 Kriminaalasja number 1-08-10568 (07233002440) Kohtu koosseis

Prokurör Pavel Gontšarov

Marina Zagorets Kriminaalasi K.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 3 järgi, lühimenetluse korras; arutatud 13.01.2009 avalikul kohtusitungil Süüdistatav K.Z Elukoht: XXX; isikukood: XXX; EV kodanik, põhiharidusega; töötu; emakeel: vene

Tõkend - vahistamine alates 22.02.2008 Varasem karistatus: 6 korral, neist viimane 20.06.2006 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 274 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat. Sekretär

Kaitsja

Aili Kuzmina

Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON

Tunnistada K.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Tunnistada K.Z süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

1-08- 10568

2 KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista K.Z-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes K.Z-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 järgi arvata K.Z-i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 22.02.2008 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda see kuupäev karistuse kandmise alguseks.

K.Z-i tõkend – vahistamine, jätta muutmata.

Välja mõista K.Z-ilt kannatanu T. K. (XXX) kasuks K.Z-i poolt toimepandud kuriteoga tekitatud kahju 7 000 (seitse tuhat) krooni. I. M, K. Š. tsiviilhagid – jätta läbi vaatamata.

Mõista K.Z-ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 15 731 krooni 50 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Galina Tšelnokova poolt õigusabi osutamise eest 1091 krooni 50 senti ja sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „K.Z, 1-08-10568, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu esitada apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, ette teatanud 7 päeva jooksul peale otsuse väljakuulutamist Narva kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist.

I. K.Z-i süüdistus

K.Z süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 20.06.2006.a Narva kohtumaja

poolt KarS § 199 lg 2 järgi, taas 31.07.2007.a ajavahemikul 02.30-07.30, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, köögiakna kaudu tungis korterisse aadressil: XXX ja pani toime T. uile kuuluva televiisori Samsung maksumusega 7000 krooni, varguse.

Samuti K.Z ööl 29.11.2007.a vastu 30.11.2007.a (täpne aeg ei ole tuvastatud), koos tuvastamata isikuga XXX keldriruumi ukseluku murdmise teel, tungis ruumi sisse ja pani toime I M. kuuluva jalgratta GT maksumusega 5300 krooni, jalgratta GT maksumusega 5500 krooni, jalgratta Texas maksumusega 1700 krooni - üldsummas 12500 krooni, J. K. kuuluva jalgratta Partner maksumusega 1570 krooni, V. D. kuuluva keraamilise pliidi Beko maksumusega 2000

krooni ja vanni maksumusega 8000 krooni-üldsummas 10000 krooni, varguse ja tekitas KÜ XXX seina remondiga ja ukseluku vahetamisega seotud lisakahju summas 400 krooni.

Oma tegevusega K.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, grupi poolt, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg.2 p. 4,7,8 ettenähtud kuriteo.

1-08- 10568

3

Samuti K.Z-i süüdistatakse selles, et te

ma 02.08.2007.a. kella 03.30 paiku, grupis tuvastamata isikuga, ebaseaduslikult, omaniku tahte vastaselt, tungis avatud köögiakna kaudu XXX esimesel korrusel asuvasse korterisse nr XX, kus elab J. V.

Oma tegevusega pani K.Z toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, grupi poolt, s.t. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

II. tunnistas ennast täielikul süüdi, kuid avaldas, et pani toime Kohtuistungil K.Z kõik talle süüks arvatud kuriteod üksinda.

III. K.Z-i süüdistus 31.07.2007 toime pandud varguses

3.1. T. K. ütlused Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu (tlk 96-98), mille kohaselt 31.07.2007.a heitis ta magama kella 00,15 paiku. Köögi akna väiksem osa on tal alati lahti, kui ta kodus on. Öösel kella 02.30 paiku käis ta köögis, siis oli televiisor seal alles. Hommikul kella

07.30 paiku ärgates ja kööki minnes avastas, et külmiku peal olnud televiisor on varastatud. Aknalaual ja köögidiivanil avastas jalajäljed. Öösel magas ta suures toas ja midagi kahtlast ei

kuulnud. Järelikult tuldi nii vaikselt köögiaknast sisse. Televiisor oli Samsung, musta värvi korpusega, LCD tüüpi, diagonaal arvatavalt 51 sm, dokumente televiisorile praegu ei leidnud. Televiisori maksumus 7000 krooni.

Kohtus avaldatud (tlk 112-114) kohaselt elab ta nimetatud aadressil T.K. täiendavate ütluste (XXX) koos mehe J. K. Kõrvalisi isikud korteris ei käi. Igatahes tema kohaloleku ajal mitte.

Korterisse tungiti läbi avatud akna, mistõttu täiendavat kahju talle tekitatud ei ole. K.Z ta ei tunne. Tema tuttavate hulgas ei ole sellises vanuses noori inimesi.

Kohus avaldas ka (tlk 121-124), mille kohaselt elab ta koos naise T.K. tunnistaja J. K. ütlused Peale nende tütre, kes on sündinud XXX.aastal, teisi noori inimesi nende korteris ei käi. K.Z-i ta ei tunne. Tal ei ole üldse selles vanuses tuttavaid.

Kohus avaldas (tlk 100-106) mille kohaselt on 31.01.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokolli

vaadeldud korter ja koht, kus oli varem kannatanu ütluste kohaselt televiisor. Protokolli kohaselt korteri uste lahtimurdmise jälgi ei ole leitud. Köögis diivani paremal äärel on pehme gobeläänpolsterduse peal näha 13 cm pikkune ja 8,5 cm laiune jalanõu talla osa jälg. Aknalaua

pinnal on näha laialiaetud jalatsijäljed liiva ja poriga. Aknalaua keskel, serva lähedalt lillepottide juurest on leitud jalatsi kontsa ovaalse kujuga jälg laiusega 5,5 cm ja pikkusega 8,5 cm.

Kohus avaldas (tlk 109-111), millest nähtub, et korteris ekspertiisiakti nr GE-1774-07/4458

XXX kaabli pistikult DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev K.Z-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

Kohtus avaldas (tlk 116-120, 125-129), millest fotode äratundmiseks esitamise protokollid nähtub, et T. K. ja J. K. äratundmiseks esitatud kolme isikute fotodel tuttavaid inimesi ei ole.

Kohtuistungil avaldas kohus ka ütlused (tlk kahtlustatavana ülekuulatud K.Z-i

130-133). Ütluste kohaselt ta ei ole toime pannud kuritegu, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustuse kohta ei ole tal midagi selgitada. Kus ta sel ajal (31.07.2007 ajavahemikus kella

02.30 kuni kella 07.30) viibis, ei suuda ta nüüd meenutada, kuid püüab meelde tuletada. Ei

perekonnanimi K. ega aadress XXX ei ütle tulle midagi. Selles korteris ei ole ta kordagi

viibinud. Ülalnimetatud korteri köögis antennipistikule tema DNA sattumise kohta ei ole kuidagi selgitada.

1-08- 10568

4

Kohtuistungil avaldas kohus ka

kahtlustatavana täiendavalt ülekuulatud K.Z-i ütlused (tlk 207-212). Korterist aadressil XXX varguse kohta ta ütles, et ta pani toime teleri varguse korterist XXX. Korterisse pääses ta avatud akna kaudu. Võttes antenni lahti, võttis ta teleri Samsung, mis seisis külmkapi peal. Korteris käis ta üksi. Teleri müüs maha, kellele nüüd ei mäleta.

IV. K.Z-i süüdistus 29.11.-30.11-2007.a toime pandud varguses

Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu (tlk 1-4). Ütluste kohaselt elab ta oma I. M. ütlused perekonnaga: mehe E. M. ja kahe lapsega. Korter paikneb kolmandal ja neljandal korrusel, on

kahekordne. Korteri aknad avanevad trepikojauksega vastassuunas. Trepikoja sissepääs on

suletud foonlukuga varustatud metalluksega. Majal on kelder, mis on suletav metalluksega. Keldri võtmed olid tal olemas. Kellel majaelanikest need veel olemas on, ta ei tea. Maja keldris hoidis nende pere jalgrattaid, kaks jalgratast olid marki GT: ühe maksumus 5300 krooni ja teise

maksumus 5500 krooni. Üks neist oli rohelist värvi, teine jalgratas oli punane. Erilisi

tundemärke jalgratastel ei ole, kuid jalgrattaid nähes tunneks ta nad ära osade reguleerimise järgi. Kolmas jalgratas oli marki Texas. See oli samuti hoiul keldris. Selle maksumus on 1700 krooni. Täna (30.11.2007.a) kell 10.11 helistas tema mobiiltelefonile elamuühistu V.-nimeline

(perekonnanime M. ei tea) raamatupidaja. Ta elab nende majas korteris nr 15. Ta teatas kannatanule, et maja keldri uks on lõhutud. Kannatanu läks keldrisse vaatama ja nägi, et jalgrattaid ei ole. See tähendab, need olid varastatud. Kokku varastati temalt vara 12500 krooni

suuruses summas. Ühtlasi teatas kannatanu, et kaks päeva järjest torkas keegi trepikoja välisukse „keele“ vahele tiku, et see ei sulguks.

Kohtuistungil avaldatud (tlk 49-52) kohaselt varastatud jalgratastel I. M. täiendavate ütluste

olid järgmised numbrid: rohelise-valge raamiga jalgratas GT – raami number A900173794,

musta-punase raamiga jalgratas TEXAS – raami number M050519133, punase raamiga

jalgratas GT – raami number A004904360. Tõenduseks on kannatanu esitanud jalgrataste dokumentide koopiad (tlk 53-55).

Kohus avaldas kohtuistungil (tlk 9-12), mille kohaselt kolm aastat kannatanu J.K. ütlused tagasi ostis ta hõbedavärvi jalgratta Partner, kaheksateist käiguga. Ees on kolm hammasratast, aga tagumisel rattal kuus hammasratast. Erilisi tundemärke jalgrattal ei ole, kuid kui see praegu kätte satuks, siis tunneks ta seda ära. Jalgratta dokumendid ei ole säilinud. Ta ostis selle Leedust autoturul 100 euro eest, st kui selle maksumus kanda üle Eesti kroonidele, siis hindab ta selle

1570 kroonile. Alates sellest suvest (2007.a) hakkas ta seda jalgratast hoidma maja keldriruumis, sest majas valitseva olukorra tõttu pidas ta seda ohutuks. Maja trepikoja uks on

metallist ja varustatud foonlukuga. Keldriuks on metallist, lukuga suletav. Kõikidel keldri võtmeid ei olnud. Tal oli keldri võti olemas. Kellel see veel on, täpselt ei tea. Viimati nägi ta oma jälgratast suvel. Peale seda, kui ilmad halvaks läksid, pani ta selle keldrisse ja rohkem selle juures ei käinud. Täna (30.11.2007.a) teatas majas elav I. M, et nende maja keldriukse lukk on lõhutud ja keldrist on varastatud tema jalgrattad. Läinud keldrisse, nägi K, et oli varastatud ka tema jalgratas.

Kohus avaldas kohtuistungil (tlk 35-38). Kannatanu ütlustel ta elab kannatanu V. D. ütlused

nimetatud aadressil (XXX) koos naise T. R. 01. detsembril sai ta naise käest teada, et 30.

novembril, kui ta oli tööl, pandi nende keldrist toime vargus. Löödi välja lukusüdamik.

Naabritelt varastati jalgrattad. Nende trepikoja keldriruumi viib väljast üks metalluks. Eraldi

bokse ei ole. Nad hoidsid seal plastikust nurgavanni (see on ehitajate poolt korterisse

paigaldatud, kui nad korterisse kolisid), keraamiline pliit BEKO ja lauake. Talle ei tulnud

pähegi, et neid võidakse varastada, mistõttu ta nende allesolekut kontrollimas ei käinud. 02. detsembril tuli naabrinaine I. M. ja ütles, et keldrist varastati vann ja pliit ning need leiti juba naabermajast. Pliidi maksumus - 2000 krooni, vanni maksumus - 8000 krooni. Sel moel on talle

1-08- 10568

5 tekitatud kahju 10000 krooni.

Kohtuistungil avaldatud (tlk 56-60) kohaselt Enne vanni kannatanu V. D. täiendavate ütluste

keldrisse viimist pakkis ta selle polüetüleeni ja mässis kinni ehitusteibiga, et seda mitte kriimustada. Pliidi mark - BEKO 5626T. Arvestades, et varastatud asjad on talle tagastatud, ei ole talle materiaalset kahju tekitatud. Keldriukse lukk parandatakse korteriühistu arvelt. Pliidi kohta on kannatanu esitanud tõenduseks ka (tlk 60). garantiitalongi

Vanni ja pliidi kohta avaldas kohus (tlk 61-65). Asjad tagastati asitõendi vaatlusprotokolli omanikele V. D. vastutavale hoiule.

Kohus avaldas kohtuistungil (tlk 82- kannatanu (Korteriühistu XXX) esindaja K. Š. ütlused 85), mille kohaselt lisaks põhitööle turvafirmas, töötab ta KÜ XXX juhatajana. 30. novembril

2007. aastal avastati vargus esimese trepikoja keldriruumist Selleks, et siseneda keldriruumi,

tuleb kõigepealt siseneda trepikotta. Trepikoja uks on varustatud foonlukuga. Peale vargust selgus, et lukku oli spetsiaalselt pandud tikk, mis takistas luku sulgumist. Seda tikku nägi ta ise

29. novembril, kui käis arvestinäitusid üles kirjutamas ning tõmbas välja 30. novembril, kui

talle helistas raamatupidaja ja ütles, et neil oli vargus. Varastati keldris olnud vann, pliit ja

jalgrattad. Trepikojas asub paremal pool trepp, mis viib elukorrustele, ning vasakul trepp

keldriruumi. Keldriruumi sissepääs on varustatud lukustatava metalluksega. Trepi all on

tehniline nišš, mis oli kinni löödud küproksplaadiga. Tähelepanelikul vaatlemisel selgus, et ukseluku südamik oli lõhutud keldri poolt küljest, aga keldriruumi sissetungimine oli toimunud läbi trepi all oleva tehnilise koridori. Selle jaoks oli küproksplaat eest ära võetud. Sel moel on

ühistule tekitatud kahju 300 krooni - lõhutud luku eest ja 100 krooni -küproksiplaadi eest, kokku 400 krooni.

Kohus avaldas (tlk 5-8), mille kohaselt on 30.11.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokolli vaadeldud Narva linnas XXX keldriruum. Vaatluse ajal oli keldriruumi metallukse lukusüdamik

lõhutud. Lukuriivis on ainul üks lõhutud südamiku pool. Lukusüdamiku teist poolt ei õnnestunud sündmuskohalt leida.

Kohus avaldas kohtuistungil (tlk 25-27), mille kohaselt 30.11.2007.a tunnistaja E. M. ütlused nad (koos I. M.) avastasid, et keldrist on kadunud neli jalgratast. 01.12.2007.a hakkas ta läbi helistama kõiki oma tuttavaid, küsima, kas neile ei ole pakutud ostmiseks jalgrattaid. Tuttav A.

P, kelle ta helistas, ütles, et Igorinimeline noormees, kes elab aadressil XXX müüs talle

eelmisel päeval 500 krooni eest jalgratta. Nad said kokku ja P. näitas talle jalgratast, milles

tundis ta ära temalt varastatud jalgratta. Nad läksid XXX. trepikoja juurde ja ta hakkas läbi

foonluku kõikidesse korterisse helistama ja Igorit küsima. Korterist nr XX ütles naisterahvas

talle, et Igorit ei ole kodus ning andis tema (Igori) telefoninumbri XXX. M. helistas sellele numbrile ja leppis temaga kohtumise kokku, öeldes, et tahab osta jalgratast. Ta nõustus, ütles, et

jõuab kohale 10 minuti pärast. Peale seda helistas M. politseisse ja teatas juhtunust. Mõne minuti pärast avanes trepikoja uks ja sealt väljus pikka kasvu, ruugete juustega noormees. M. küsis kas tema on Igor. Saanud kinnitava vastuse, hakkasid nad rääkima jalgratastest. Igor avas keldri ja nad läksid sinna. Käisid mõned minutid mööda keldrit. Kuuride uksi Igor ei avanud. Ilmselt ta kahtlustas midagi. Seejärel ütles Igor talle, et jalgrattaid siin ei ole, ilmselt on need ära

varastatud. Seejärel sisenes Igor trepikotta. Siis sõitis kohale politseitoimkond. Möödaminev

naine teatas talle, et teab, millist keldrit kasutab Igori-nimeline noormees. Nad läksid jälle keldrisse ja naine osutas kuurile. M. avas kuuri ja nägi, et seal asuvad uus pliit ja nurgavann. Ühtlasi nägi ta osa oma jalgrattast, mille tundis ta ära helkurite ja kummi järgi.

Kohtuistungil avaldatud (tlk 191-193) kohaselt kui nad Igoriga E. M. täiendavate ütluste kohtusid ja, rääkinud jalgratta ostmisest, keldrisse läksid, siis läksid nad ainult läbi välisukse. Sees Igor ühtegi ust ei avanud. Millisest trepikojast oli naine, kes ütles, et teab, kus on Igori

1-08- 10568

6 kelder, ta ei tea. Nad läksid naisega neljanda trepikoja keldriruumi ja ta osutas uksele, mis viib parempoolsesse ossa. Ta ütles, et Igori kelder asub nimelt seal. Naine ütles, et tal oli varem selle

ukse võti, kuid nüüd on keegi oma luku ukse ette riputanud. Lõhkunud ukse luku, nägi M. ruumis ainult vanni. Oma jalgrattast nägi ta ainult osa rattast, kuna jalgratas seisis kuskil nurga taga. Ta ei näinud, kust jalgrattad välja toodi, kuna politsei teda sisse ei lasknud.

Kohus avaldas ka (tlk 194-197), mille kohaselt tundis E. äratundmiseks esitamise protokolli M. ära kolme isiku fotode seast K.Z-i kui Igor-nimelise noormehe, kellega ta kohtus jalgratta ostmise küsimuses.

Kohus avaldas kohtuistungil ka (tlk 28-30), mille kohaselt tunnistaja A. P. ütlused

30.11.2007.a kohtas ta oma S.-nimelist sõpra. Jutuajamise käigus ütles ta, et oleks tal maja odavat jalgratast. S. andis talle Igori-nimelise noormehe telefoninumbri (tel XXX), öeldes, et

tema käest on võimalik osta heas seisukorras odavat jalgratast. P. helistas sellele telefoninumbrile. Igoriga leppisid kokku, et kohtuvad kell 21.00 XXX asuva maja juures (maja lõpust kolmas trepikoda). Nimetatud ajal tuli XXX asuva maja juures tema juurde pikka kasvu,

ruugete juustega noormees. Tal olid jalas sinised teksapüksid, seljas tume jope ja peas tume müts. Ta esitles end Igorina ja palus oodata. Seejärel läks ta nimetatud trepikoja keldrisse. Paari

minuti pärast tuli Igor keldrist välja jalgrattaga GT Aggressor, millel oli punane raam ja

esiamortisaator. Ta proovis rattaga sõita, kontrollis kiiruste vahetust ja nad rääkisid hinnast. Nad leppisid kokku 500 kroonile. Ta andis Igorile raha ja sõitis jalgrattal koju. 01.12.2007.a kella 13.00 paiku helistas talle tuttav E. M. ja teatas vestluse käigus, et eelmisel päeval varastati

temalt jalgrattad. Ta teatas M. eelmise päeva ostust, ütles jalgratta värvi ja nimetuse. Kella 15.00 paiku sõitis ta M. juurde. Igori telefoninumbrit ta ei kirjutanud üles ja telefonimälus see ei

säilinud. Nad läksid Daumani 4 asuva maja juurde. Ta näitas M. trepikoda, mille juures ta eelmisel päeval jalgratta ostis. M. hakkas foonluku kaudu kortereid läbi helistama, püüdes leida

Igorit. Korterist nr XX ütles naine, et Igorit ei ole kodus ja andis M. telefoninumbri, mille kaudu on võimalik teda kätte saada – XXX. P. meenus kohe, et ta helistas Igorile just sellel numbril. Peale seda ta lahkus.

Kohtus avaldatud (tl 86-89) kohaselt ta ei mäleta Sergei nime ega A. P. täiendavate ütluste

perekonnanime, kes rääkis talle, kelle käest saaks osta odavat jalgrattast. Näeb ta välja

järgmiselt: ruuged juuksed, kasv umbes 176-177 cm, temast aasta või paar vanem. Jalgratta müünud Igorit ta ära tunda ei suuda, kuna väljas ei olnud enam valge ja ta ei vaadanud teda tähelepanelikult. Varem ta eksis, kui ütles, et Igori juuksed olid ruuged. Kuigi tal oli peas mingi

müts, paistsid juuksed selle alt välja, kuid need ei onud ruuged, vaid tumedad, kuid mitte mustad.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 31-34). Ütluste kohaselt ta elab tunnistaja V. F. ütlused

nimetatud aadressil (majas nr XXX tn) ning töötab lepingu alusel korteriühistu XXX esimehena. 01.12.2007.a kella 17.00 paiku sai ta politseitöötajate käes teada, et neil on vaja üle

vaadata neljanda trepikoja keldriruumi üks üldsektsioon. Ta läks koos politseitöötajatega

nimetatud keldrisektsiooni juurde. Ta nägi, et selle sektsiooni välisuks on suletud võõra

ripplukuga. Kes selle luku sinna pani ta ei tea, kuid see inimene ei teavitanud sellest ja ei andnud tagavaravõtit. Seetõttu saeti lukk tema loal läbi. Kui politseitöötajad välisukse avasid, nägi ta, et üldsektsiooni sissepääsu lähedal asuvad elektripliit ja nurgavann ning veel mingid asjad. Kes majaelanikest seda keldrisektsiooni kasutab ta ei tea.

Kohtuistungil avaldatud tunnistaja (tl 187-190) kohaselt nende majja V. F. täiendavate ütluste

(XXX) keldriruumi võib siseneda trepikoja poolt ja maja tagaküljelt. Sissepääs tagumiselt

küljelt on varustatud võrega. Uks peab olema lukustatud. Elanikud käivad keldris harilikult trepikoja poolt. Kui siseneda keldrisse, siis seal paikneb koridor, mille lõpus on uks, mis ei ole lukustatav. Edasi asub plats, kus otse paikneb pääs tänavale, paremal ja vasakul on uksed, läbi

1-08- 10568

7

mille pääseb otseselt keldriruumidesse. Keldriuksed on üle löödud metalllehtedega ja on harilikult lukus. Kui eelmise aasta 1. detsembril kutsusid politseitöötajad ta välja, siis väljudes

nägi ta politseiautot, selle juures jalgratast ja mitut inimest. Politseinikud küsisid talt, kellel võiks olla keldri parempoolsete ruumide ukse võti. Nimetatud uksel oli ees ripplukk. Sealjuures ütles keegi sealviibinud maja naistest, et keegi on asendanud seal varem rippunud luku uuega ja võimalik, et selle luku võti on ainult ühel inimesel – Igoril, kes elab samas trepikojas (korteri

numbrit F. ei tea). Tal paluti lukk lõhkuda. Enne kui ta seda tegi, käis ta neljanda trepikoja korterites, eesmärgiga leida võti, kuid paljudes korterites ust ei avatud. Millistes korterites ta käis praegu ei mäleta. Peale seda tegi ta ettepaneku luku aas läbi saagida, tõi kodunt rauasae ja andis politseiniku kätte. Üks erariietes mees võttis rauasae ja läks lukku saagima. Peale seda,

kui see mees luku aasa läbi oli saginud, F. ruumi sisse ei läinud, ja soovitas ülejäänud kohalviibijail enne uurija saabumise sesse mitte minna. Läbi avatud ukse nägi ta seina ääres kile sisse pakitud vanni. Jalgrattaid tema isiklikult ei näinud. Võib selgitada, et ukse taga, mis avati,

asub väike tambur. Sellest viib vasakule uks, mida ei lukustata, ning selle ukse taga peavad

olema kuurid. Mõne nädala pärast käis ta selles ruumis ja nägi, et osadel keldriruumidel on seinad lõhutud, osadel puuduvad uksed.

Kohus avaldas kohtuistungil (tlk 78-81). Tema ütluste kohaselt elab ta tunnistaja V. N. ütlused

XXX tänaval, koos mehega. Lisaks põhitööle teenib ta lisa raamatupidajana nende maja

korteriühistus. Maja korteriühistu esimees on K. Š. (Š), kes elab aadressil XXX. Selleks, et

siseneda maja keldriruumi, tuleb algul siseneda läbi trepikoja üldukse. Lisaks sellele on

keldriuks metallist, lukuga. Eraldi keldribokse keldris ei ole. 30. novembril 2007.aastal tuli hommikul mulle töö juurde koristaja I. I. (elab XXX), kes koristab maja, ja ütles, et esimese trepikoja keldriukse lukk on lõhutud ja kelder on lahti. V.N. töötab kodu lähedal, seetõttu läks ta poole tunni pärast vaatama, mis on juhtunud. Keldrisse sisenedes nägi ta kohe, et puuduvad korteri nr. XX elanikele kuuluvad jalgrattad. Seetõttu helistas ta kohe neile. Kelle asjad veel keldris olid ja mis nimelt kaduma said, ta ei tea. Tema asju seal ei olnud. Käesolevaks ajaks on keldrilukk vahetatud.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 90-93). Ütluste kohaselt ta töötab tunnistaja I. I. ütlused

koristajana korteriühistus XXX. Koristab iga päev, väljaarvatud laupäeval ja pühapäeval.

Koristab nii maja ümber olevat territooriumit kui ka trepikodasid. Tema töövahendid ja vahetusriided on hoiul maja esimese trepikoja soojussõlmes. Selleks, et pääseda soojussõlme, siseneb ta algul trepikotta ning siis keldriruumi. Ühel 2007.aasta novembrikuu päeval koristas

ta nagu harilikult territooriumi ja kella 11.00 paiku, lukustanud keldriruumi ukse, läks koju.

Järgmisel päeval tuli ta tööle kella 07.00 paiku hommikul ja avastas, et keldriuks on lahti tehtud: väljastpoolt küljest puudus luku metallist katteplaat ja link tilbendas. Ta pani oma võtme lukuauku ning koos võtmega kukkus välja lukusüdamik, aga uks osutus avatuks. Mida ja kes keldris hoiab, ta ei tea. Tema töövahendid olid kõik omal kohal. Teinud oma töö ära, astus ta koju minnes sisse korteriühistu raamatupidaja V. juurde ja ütles, et neil on esimese trepikoja keldril lukk lõhutud. Hiljem selgus, et keldrist oli toime pandud vargus, kuid mingeid üksikasju ta ei tea.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 198-201), mille kohaselt elab ta tunnistaja N. S. ütlused

aadressil XXX koos mehe V.S. Lisaks neile on korterisse sisse kirjutatud kaks poega: Igor

(K.Z) ja Dmitri (töötab praegu Tallinnas). Neil on majas keldriboks. See asub vasakul pool, kui siseneda trepikoja poolt. Tema ei käi keldris üldse ja seetõttu ei tea, kus on selle võti. 01.12.2007.a foonluku kaudu helistamise kohta seletas, et ei mäleta midagi sellist, Kui Igorit isegi küsiti ja teda kodus ei olnud, siis tema telefoninumbrit ta kindlasti kellelegi ei andnud. Võib-olla, et Igoril oli külas mõni naine, kuid tema juuresolekul ei ole ta kunagi kedagi koju toonud. Igori telefoni number on XXX. Vähemalt tema arreteerimiseni 01.01.2008.a hoidis ta temaga ühendust nimelt sellel numbril Teist numbrit ei ole Igor talle andnud.

1-08- 10568

8

Kohtuistungil avaldatud (tlk 202-206) elab ta nimetatud aadressil tunnistaja G. Z. ütlustel

(XXX) koos abikaasaga. Ta on nende KÜ juhatuse revisjoni komisjoni liige. Eelmise aasta

(2007a.) 1.detsembril õhtul läks ta tagasi koju. Maja neljanda trepikoja juures nägi ta

politseiautot, politseiauto kõrval seisid meesterahvas ja mägijalgrattaga noormees. Ta astus nende juurde selgitada välja, mis juhtus. Mees vestles noormehega. №ormees rääkis, et ta ostis

jalgratta 500 krooni eest, mille kohta mees, nagu Z. sai aru, ta oli jalgratta omanik, avaldas

pahameelt, öeldes, et mägijalgrattas maksab 8000 krooni. Mees hakkas pärima, kellelt see noormees jalgratta ostis. №ormees ütles, et ta ei tunne inimest, kellelt ta jalgratta ostis, kuid saab näidata keldrit, kust see inimene jalgratta välja tõi. Samuti ta ütles, et noormees tuli välja neljandast trepikojast, et see oli pikk noormees. Z. kohe oletas, et see võis olla K.Z,

kuna selles trepikojas rohkem selliseid noormehi ei ole. №ormees kinnitas seda ja ütles, et noormees, kes temale jalgratta müüs, tõesti nimetas end Igoriks. Kõik koos, jalgrattaomanikuga

ja politseinikega, läksid noormehele järgi keldrisse. Keldriruumis sissepääsust vasakule ja paremale on väikesed sarad. Uks vasakule on alati omanike poolt lukustatud, parem pool ei ole

kunagi lukustatud olnud, sest seda tegelikult pole keegi kasutanud. №ormees tõi neid just parema poole juurde, ja selle peal osutus olema ripplukk. Selleks, et keldriuks lahti teha, läks Z. nende KÜ esimeest kutsuma. Kui esimees tuli ja keldriuks avati, siis seal juhtus olema terve asjade hunnik: mullivann, pliit, rohkem ta midagi ei näinud, sest politseinikud ei lasknud neil

edasi minna. Selgitades välja, et vargus toimus XXX majas, tuletas ta meelde, et päev enne seda, öösel kella 03.00 paiku, nägi ta aknast, kuidas nende majast XXX maja poole läksid kaks noormeest, ja üks nendest oli just nimelt Igor, keda ta tundis ära sealhulgas ka kõnnaku järgi. Kes oli see teine, ta ei oska öelda, õues oli pime, ja ta ei saanud aru, kes ta (võõras) selline on. Ta ei tea, kas nad koos sisenesid XXX majja või mitte, ta ei vaadanud.

Kohtuistungil avaldatud (tlk 13-24), kohaselt 01.12.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokolli oli vaadeldud XXX, neljanda trepikoja keldriruum. Vaatlusprotokolli kohaselt keldrite juurde

viiva uksevõre lävelt on leitud lõhutud lukukaarega hall ripplukk. Uksevõre siseküljel ripub

lukuaasades määrimisjälgedega ripplukk. Koridorist sisenemisel paremal seisab valge

korpusega elektriline köögipliit BEKO 5626 T. Pliidi taga asub maalriteibiga kinnitatud

läbipaistvasse polüetüleeni pakitud valge nurgavann BALTECO. Üldkoridoris, välisuksest

vasakul, läbikäigus keldrikuuride juurde, seisavad valge-rohelise raamiga jalgratas GT

Arrowhead raaminumbriga nr A900173794 ja musta-punase raamiga jalgratas DS Texas Renger, raaminumbriga nr M050519133. Kuuri nr 59 vastas asus hõbedast – musta värvi raamiga jalgratas Partner 760, raaminumbriga nr C0312K7304.

Kohtuistungil avaldatud kohaselt vaadeldi XXX asuva asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 39-45)

maja keldriruumist ja A. P. ära võetud valget-rohelist värvi meesteraamiga jalgratas

ARRLIHEAD GT (raami number A900173794), laia musta-punase raamiga spordijalgratas

Rangler Texas (raami number M050519113), punase naisteraamiga jalgratas Aggressor GTL

3,0 (raami number A004904360) ja laia hõbedast-must värvi raamiga spordijalgratas Partner 760 (raami number C0312K7304).

Kohus avaldas ka

(tlk 71-75). Ütluste kahtlustatavana ülekuulatud K.Z-i ütlused kohaselt ta ei ole toime pannud kuritegusid, milles teda kahtlustatakse. Selgitas, et elab XXX

neljandas trepikojas. Nende trepikoja keldriruumis on tal oma kuur, mis asub sissepääsust vasakule jäävasse tiiba. 29. novembril 2007.aastal läks ta keldrisse (nende kuur on nr. XX), vist tööriistu võtma, ja nägi, et parema tiiva uks on avatu. Ta vaatas sinna sisse ja nägi, et koridoris, otse ukse juures, on asjad - jalgrattad, vann ja pliit. Ta sisenes sinna. Kedagi ei olnud (keldrid on kõik lõhutud ja elanikud neid ei kasuta). Vaatas, tuli välja ja läks oma keldriruumi, kuid kui

ta keldrist väljus ja trepikotta sisenes, nägi trepikojas trepi all veel ühte jalgratast - punase raamiga. Peale seda läks koju. Kuhu need asjad hiljem said, ta ei tea. Kui ta need avastas, siis loomulikult uuris neid, katsus kätega. Järgmisel päeval helistas tema mobiiltelefoni võõras mees ja küsis, ega tema jalgrattaid ei müü.

1-08- 10568

9 Ta vastas, et tema mitte. Ühtlasi küsis mees, ega ta eelmisel päeval jalgratast ei müünud. Ta vastas eitavalt. Mees ütles, et ta on minu trepikoja juures. K.Z sai aru, et mees tahab osta jalgratast ja otsustas, et kui punane jalgratas seniajani trepi all seisab, müüb selle ära. Kui ta alla läks, trepi all jalgratast ei näinud. Pärast ta läks keldrisse ja nägi, et parema tiiva, kus jalgrattad asusid, uks on suletud. Ta läks tänavale ja seal seisev mees küsis ta käest, kus on asjad ning

hakkas teda hirmutama. K.Z vastas, et ei tea midagi, ja läks koju. Ta ei tea, kes tõi

keldrisse jalgrattad ja ülejäänud asjad. Kuhu need pärast said, ta ei tea samuti. Seletas, et telefoninumber XXX oli tema number, kuid ta kaotas kaardi umbes 2007.a detsembris.

Kohtuistungil avaldatud ütlustel kahtlustatavana täiendavalt ülekuulatud K.Z-i (tlk 207-212) ei pannud ta toime varguse aadressil XXX. Ta ei tea, kust nende keldrisse ilmusid jalgrattad ja vann.

K.Z-i süüdistus 02.08.2007.a toime pandud võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 134-137). Ütluste kohaselt kannatanu J. V. ütlused

02.08.2007.a kella 03.30 ajal viibis ta kodus (XXX), magas. Ärkas selle peale, et keegi käis köögis ringi, avas kappe. Ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna temaga koos elab tütar. Mõne aja pärast köögis liikumine lõppes. Kella 04.00 paiku otsustas ta minna tualetti ja vaatas kööki. Õhuakna ees olev võrk oli eest lõigatud, kapid olid avatud. Laua peal olid käte jäljed. Ta sain

aru, et korterisse oli tunginud kõrvaline isik. Vaadanud üle vannitoe ja köögi, veendus, et midagi ei ole kadunud ning võõraid korteris ei ole. Korter asub esimesel korrusel. Köögis ei olnud õhuaken suletud. Kõrvaltoas viibinud tütar ei kuulnud midagi.

Kohtuistungil avaldatud (tlk 162-165) kohaselt nimetatud aadressil täiendavate J. V. ütluste

elavad nad tütre G. V. kahekesi. J. V. ei tunne ennast kõige paremini ja seetõttu majast ta

praktiliselt väljas ei käi. Võõraid inimesi nende korteris ei käi. K.Z-i nimi on talle

võõras. Lisas, et mehi ei käi nende korteris üldse. Isegi vennaja õelapsed on neil kõik tüdrukud. Tütrel on tuttavaid vähe. Ta on Narvas elanud ainult kaks aastat ning tööl käinud alles aasta. Keegi meestest tema juures ei käi.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 158-161). Ütluste kohaselt elab ta tunnistaja G.V. ütlused aadressi XXX koos ema J. V. Korter on kahetoaline. Ööseks sulevad nad tubade uksed, sest esikupõrand kriuksub. Ööl vastu 02.augusti 2007.a viibis ta kodus. Kui nad magama läksid, jäi köögiaken veidi praokile (päris väike pilu). Akna ees on kapronvõrk putukate kaitseks. Kella nelja paiku öösel ajas ema teda üles, sest kööki minnes avastas ta segaduse: lahti olid tõmmatud laudade sahtlid, seinakapil olid uksed avatud. Ema sõnadest sai ta aru, et ka esikus oli keegi viibinud, kuna ta oli kuulnud põranda kriuksumist. G. V. magas ja ei kuulnud midagi. Läinud kööki, nägi, et akna väiksem pool on avatud ning akna ees olev võrk noaga katki lõigatud. Mingit

tehnikat meil köögis ei ole, ainult vana kohvikeetja. Oma käekotte hoiavad nad toas. Mobiiltelefone ei ole. Korterist ei ole midagi varastatud ning mingit kahju neile tekitatud ei ole.

Kohtuistungil avaldas kohus (tlk 138-147). 02.08.2007.a sündmuskoha vaatlusprotokolli

Vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kahetoaline korter aadressil XXX. Korteri sissepääs on varustatud topeltuksega. Mõlema uste lukud on vaatluse ajal töökorras. Vaatlusel tuvastati, et tubades kord ei ole rikutud. Köögi vaatlusel tuvastati, et tuppa sisenemisel vasakule jääva kappi ülemine sahtel on lahti tõmmatud. Selle kõrval asub kahe poolega puhvetkapp, mille põrandal asuva kapil on sahtel välja tõmmatud. Seinal paikneval kapil on uksed avatud. Vaadeldi ka kahe

raamiga aken. Vasakpoolne raam on vaatluse ajal avatud, raami külge kinnitatud tüll on paremalt ja ülevalt läbi lõigatud. Ära võetud daktokaardid laual olevate jälgedega, aknalaual ja raamil olevate käejälgedega ja raamilt DNA proov.

1-08- 10568

10

Kohtuistungil avaldas kohus ka ütlused (tlk kahtlustatavana ülekuulatud K.Z-i

166-169), mille kohaselt ta ei ole toime pan

nud kuritegu, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustuse kohta ei ole tal midagi selgitada. Perekonnanimi V. on talle võõras. Kus asub XXX, ei suuda ta praegu meenutada. Selles korteris ei ole ta kunagi viibinud. Korteri aknalauale ja köögilauale tema sõrmejälgede sattumise kohta ei oska ta kuidagi selgitada. Võib-olla käis ta seal külas.

Kohtuistungil avaldas kohus ka

kahtlustatavana täiendavalt ülekuulatud K.Z-i

ütlused (tlk 207-212). 02.08.2007.a episoodi kohta ta tunnistas, et tungis XXX korterisse avatud akna kaudu. Korteris käis ta ainult köögis. Ta nägi, et mööbel on vana, et köögis ei ole mida võtta ja kohe ronis välja. Korteris käis ta üksi.

Kohus avaldas ka (tlk 150-152), mille kohaselt korteris aadressil Tallinna mnt ekspertiisiakti 34-31 üks võetud DNA proovidest on kokkulangev K.Z-i DNA prooviga. Teine proov

pärineb mehelt, kuid ei ole kokkulangev K.Z-i võrdlusproovist määratletud DNA

profiiliga. Sõrmejäljeekspertiisi akti (tlk 155-157) kohaselt, sündmuskoha vaatlusel

02.08.2007.a XXX köögi laualt, köögi aknalaualt ning köögiakna raami sisemiselt küljelt võetud sõrmejäljed on jätnud K.Z parema käe peapesaga.

IV. Kohtu seisukoht

Kuulanud ära süüdistatava seisukohta, avaldanud ja uurinud kriminaalasja materjalides kogutud

kannatanute ja tunnistajate ütlusi, uurinud sündmuskohtade vaatlusprotokolle, äravõetud asitõendite protokolle ja DNA ekspertiisiakti ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, kohus tuleb järeldusele, et K.Z-i süü talle inkrimineeritud kuriteos leidnud tõendamist ning

õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 266 lg 2 p 3 järgi kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse, grupi poolt, sissetungimisega ja valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, grupi poolt.

Kohus on seisukohal, et K.Z-i süü teleri varguse episoodis T. K. korterist on tõendatud

eelkõige K.Z-i poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, ning teisel kahtlustatavana

ülekuulamisel, samuti sündmuskohalt võetud DNA-prooviga, mis on kokkulangev K.Z-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Samuti T. K. ja J. K. ütlustega, millest

tuleneb, et nad ei tunne K.Z, mis lükkab ümber K.Z-i poolt eeluurimisele antud esialgse versiooni, et ta võis viibida T. K. korteris mõne seltskonnaga, mistõttu on sinna jäänud tema bioloogilised jäljed.

Teise varguse episoodis aadressil XXX keldriruumist K.Z-i süü on tõendatud

K.Z-i poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, samuti kannatanute ja tunnistajate ütlustega

selle kohta, et vargus pandi toime öösel 29.11.2007.a vastu 30.11.2007, tunnistaja E. M. ütlustega, mille kohaselt juba 30.11.2007.a kohtus ta Igori-nimelise mehega, kes pakkus talle osta M. samal päeval varastatud jalgrattast. Igoriks osutus K.Z; ekspertiisiaktiga nr. SS-0128-08/1308, mille kohaselt 01.12.2007 XXX neljanda trepikoja keldriruumi vaatlusel

V.D. kuuluva ja temalt varatasud vanni siseküljelt avastatud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest võimaldab isiku identifitseerimist ning antud isikuks on K.Z. (t lk 179), samuti teiste kannatanute ja tunnistajate ütlustega.

Kuigi K.Z väidab, et pani toime süüdistuses loetletud vara varguse üksinda, leiab

kohus, et selliste raskete ja suuremahuliste esemete nagu on vann, keraamiline pliit Beko ja

nelja jälgratta varguse toimepanemine ühe inimese poolt ja lühikese ajaperioodi jooksul on võimatu ning asub seisukohale, et antud varguse episood oli toime pandud isikute grupi poolt.

K.Z-i süü 02.08.2007.a toime pandud võõrasse ruumi ebaseaduslikus tungimises on

1-08- 10568

11

samuti tõendatud K.Z-i poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, samuti tema ütlustega eeluurimisel, kannatanu J. V. ütlustega, et 02.08.2007.a kella 03.30 ajal ärkas selle peale, et

keegi käis köögis ringi, avas kappe

, hiljem selgus, et korterisse tungiti akna kaudu;

ekspertiisiaktiga (tlk 150-152), mille kohaselt korteris aadressil XXX üks võetud DNA proovidest on kokkulangev K.Z-i DNA prooviga. Teine proov pärineb mehelt, kuid ei

ole kokkulangev K.Z-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga;

Sõrmejäljeekspertiisi aktiga (tlk 155-157) mille järgi, sündmuskoha vaatlusel 02.08.2007.a XXX köögi laualt, köögi aknalaualt ning köögiakna raami sisemiselt küljelt võetud sõrmejäljed on jätnud K.Z parema käe peapesaga.

K.Z-i väide, et ta tungis J. V korterisse üksinda, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, et nende korteris ei käi mehi üldse, isegi vennaja õelapsed on neil kõik tüdrukud, samas tema korterist on avastatud teine DNA-profiil, mis pärineb mehelt.

K.Z-i poolt varastatud varast on jäänud kannatanutele tagastamata vaid T.K. kuulunud teler maksumusega 7000 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele K.Z-ilt.

Kohtuistungil avaldasid kannatanud M. ja Š, et nendel on täiendavad rahalised nõuded K.Z-i suhtes, kuid ei saanud oma nõudeid dokumentaalselt tõendada, mistõttu jätab kohus I. M. ja K.Š. nõudeid läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.Z pani toime kolm

episoodi teise raskusastme kuritegusid, ta on varem 6 korral kohtulikult karistatud. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus

oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra

kaitsmise huvisid, tuleb K.Z karistada reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega.

Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 238; 305-306; 310-313; 315.

Pavel Gontšarov Kohtunik