1-09-637/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-637

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

09 veebruar 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-637 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margit Luga Taotlus

P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.V

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada P.V (isikukood xxx) talle Põlva Maakohtu 01.08.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11/02 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata P.V-le katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada P.V täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 alusel määrata P.V-le katseajaks järgmised kohustused:

2 (4)

1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele tööturuametis;

2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 500 krooni kuus;

3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

Määrus P.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talitusele.

Vabastada süüdimõistetu P.V karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.V (varem I.E) on süüdi tunnistatud Põlva Maakohtu 01.08.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11/02 KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 3 - § 17 lg 6 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 7 aastat vangistust. Harju Maakohtu 14.06.2007.a määrusega vabastati P.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

13.11.2008.a. Tartu Maakohtu 14.05.2008.a määrusega pöörati täitmisele P.V-le Põlva Maakohtu 01.08.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.07.2008.a ja lõpeb 02.12.2009.a.

Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.01.2009.a.

15.01.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 09.02.2009.a seisuga on P.V kandmata karistusaeg 9 kuud 23 päeva vangistust. P.V on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral:

1) 22.09.1995.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 08.12.1995.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulisese katseajaga Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab P.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta käesoleval ajal P.V ennetähtaegset vabastamist, kuna menetluses on uus kriminaalasi, milles üheks süüdistatavaks on kinnipeetav.

P.V ise palub ennast enne tähtaega vabastada ja selgitab, et ta on tõepoolest süüdistatava kuriteos, mille arutamine kohtus lähipäevil toimub, kuid ta ei ole selle kuriteo toimepanemises ennast süüdi tunnistanud, kuna ta ei ole seda teinud. Ta oli eelneval ka ennetähtaegselt vangistusest vabastatud ja kriminaalhooldus kulges probleemideta. Ainuke rikkumine oli alkoholi tarvitamine, kui ta oli teada saanud, et elukaaslane ootab last. Käesolevaks ajaks on ta saanud piisavalt toimunu (alkoholi tarvitamise) ja sellest tulenevate tagajärgede üle saanud järele mõelda ja on kindel, et suudab edaspidi käituda õiguskuulekalt. Ta on abiellunud ja perre on sündinud laps, kelle kasvatamisest tahab ta osa võtta. Vabanedes loodab ta saada tööle samasse, kus töötas ka enne vanglasse tulekut.

3 (4)

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. P.V on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et P.V kandis pikka vangistust, mille kandmisest ta 14.06.2007.a tingimuslikult vabastati. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et vabanemise järgselt oli P.V igati püüdlik, täitis järjekindlalt kohustusi ja pidas kinni kontrollnõuetest. Esimesel võimalusel asus ametlikult tööle ja töötas seal kuni käesoleva vangistuseni. Igakuiselt hüvitas 500 kr ulatuses võlgnevusi. Ainus rikkumine, mis katseajal tuvastati, oli alkoholi tarvitamine enda elukohas – rikkumine oli ühekordne.

Kriminaalhooldaja on hinnanud riski uue kuriteo sooritamiseks madalaks. Vangla iseloomustusest nähtub, et P.V oskab planeerida oma tegevusi ja on motiveeritud seaduskuulekalt toimetulekuks. Vangistuse ajal teda karistatud ei ole. P.V enda hinnangud toimunule annavad kohtule alust arvata, et ta on teinud järeldused toimunust ja tema soov edaspidi seaduskuulekalt toime tulla ei ole lihtsalt paljasõnaline. Vabaduses on kinnipeetaval olemas sotsiaalne võrgustik ja võimalus ilmselt ka tööle asuda. Kriminaalhooldaja on märkinud, et kinnipeetava tööandja oli olnud tema tööpanusega rahul, mistõttu võib eeldada, et töö saamine vabanemise korral on reaalne.

Prokurör leidis, et enne asja otsustamist võiks ära oodata, millise lahendi teeb kohus kriminaalasjas, milles P.V on süüdistatavaks teo eest, mille ta on väidetavalt toime pannud eelmisel katseajal ning seetõttu ei saa teda praegu ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole eraldivõetuna aluseks isiku enne tähtaega vabastamata jätmiseks. Hetkel ei ole teada, milline saab olema kohtuotsus ning juhul, kui P.V peaks tunnistatama süüdi, on võimalus uuesti pöörata täitmisele ka see karistusosa, mis käesoleva ennetähtaegse vabastamise korral tal kandmata jääb. Kõik eelnev tekitab kohtus veendumuse, et P.V on sobiv isik kriminaalhooldusele ja talle tuleb anda veelkord võimalus vabaneda enne tähtaega. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb P.V-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb P.V KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul. Et stabiliseerida süüdimõistetu majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb KarS §

75 lg 4 alusel panna talle kohustus hüvitada igakuiselt rahalisi nõudeid 500 kr. Arvestades kinnipeetava poolt varem toimepandud kuritegude asjaolusid ning kaaslaste poolt mõjutatavust, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata P.V suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Samas tuleb viimasesse punkti osas kehtestada erand, et suhtlemine on lubatud kriminaalhooldaja eelneval nõusolekul, kuna P.V lähisugulaste hulgas on mitmeid karistatud isikuid, kellega mittesuhtlemine võib osutuda väga raskeks või võimatuks teatud olukordades. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

4 (4)

Kohtunik