3-16-1370/5 · 3-16-1370/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1370 Kohtuasi A.B. kaebus 29.06.2016 jalutuskäigule mitteviimises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.B. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale vene keelde tõlgituna teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 04.07.2016 on kinnipeetav A.B. (edaspidi kaebaja) koostanud kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et 29.06.2016 kella 9.20 paiku ei lasknud valvurid teda värske õhu kätte jalutama põhjendades seda väitega, et tal polnud kaelas nimesilti, mida ta keeldub kandmast protestiks selle eest, et vangla takistab tal õppida ja sunnib töötama. Kaebaja väitis, et valvurid ei saanud teda nimesildi pärast jalutuskäigust ilma jätmisega karistada, vaid oleksid pidanud kirjutama raporti ning lisas, et on raportiga nõus, aga mitte sellega, et ta jäeti ilma jalutuskäigust värskes õhus. Ta palus, et kohus tuvastaks vangla tegevuses õigusvastasuse ning põhjendas seda preventiivsel huvil rajaneva sooviga hoida edaspidi ära sarnane õigusvastane tegevus.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei

esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude ning tema väited kinnitavad selgelt soovi hoida ära võimalus, et tulevikus jäetakse ta uuesti nimesildi kandmisest keeldumise tõttu jalutuskäigust ilma. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune preventiivsel huvil rajaneva nõude esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada.

3. HKMS § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebaja on rajanud oma nõude väidetele, et vanglateenistuse ametnikel polnud õigust jätta teda nimesildi kandmisest keeldumise tõttu jalutuskäigust ilma. Seejuures nähtub aga, et ta ei taha kuidagi tunnistada Viru Vangla direktori 23.01.20123 käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud kodukorra punktist 4.1 endale tulenevat kohustust kanda väljaspool kambrit vangla väljastatud nimesilti. Tähelepanuta on ta jätnud ka sama kodukorra punktis 4.8 sätestatu. See annab õiguse katkestada saatmine ja planeeritud tegevust mitte teostada, kui kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. Kodukorra osundatud sätetest tulenevalt oli tal seega kohustus panna kambrist lahkumisel kaela nimesilt ja vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule saatmine või jätta see üldse teostamata. VangS § 63 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise puhul tegemist distsiplinaarsüüteoga. Kaebaja on kaebuses selge sõnaga kinnitanud, et keeldub nimesildi kandmisest ning pidanud oma sellist käitumist ka ise rikkumiseks, mille kohta saab koostada ettekande. Kuna vanglateenistuse ametnike otsus jätta seetõttu jalutuskäigule saatmine teostamata tugines vanglas kehtestatud korrale, ei olnud see õigusavastane olenemata sellest, millisel põhjusel kaebaja nimesildi kandmisest keeldus. Seetõttu on tema tuvastamisnõue ilmselget perspektiivitu ning selle abil ei saa ta kuidagi ära hoida võimalust, et tulevikus võidakse teda samasuguse keeldumise korral uuesti jalutuskäigule mitte viia.

4. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal võimalik esitatud tuvastamiskaebuse ega ka mistahes muu nõudega kaebuse abil selles väljendatud preventiivset eesmärki saavutada. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud alusel tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane