1-15-9683/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-15-9683/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 07.07.2016, Rapla
Kriminaalasja number 1-15-9683
Kohtunik Lea Pavelson
Kohtuistungi sekretär Aivi Meister
Kriminaalhooldaja Jana Morozova
Taotlus NA, isikukood , elukoht xxxxx vald, xxxxxx küla, suhtes XXX karistuse täitmisele pööramiseks
Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas
Kohtuistungi toimumise aeg 07.07.2016
Resolutsioon
Pöörata Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o vangistus 1 kuu ja 3 päeva, täitmisele.
Saata NA Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistust, s.o 1 kuu ja 2 päeva vangistust, kandma.
Karistuse algust hakata lugema alates 02.07.2016.
Tõkend vahistamine jätta muutmata.
Välja mõista Eesti Vabariigilt töötasu 168 eurot vandeadvokaat Eve Jundase kasuks.
Jätta NA õigusabikulud riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
Pärnu Maakohtu 18.11.2015 otsusega tunnistati N.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
N.A hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest, ei ilmu registreerimisele,
tarvitas alkoholi, ei jätkanud põhihariduse omandamist. Seisuga 20.05.2016 on tegemata 63 ÜKT tundi.
Kriminaalhooldaja J.Morozova teeb ettepaneku N.A mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
Maakohtu põhjendus
Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega,
arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö,
mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti
täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.
Kohus leiab, et N.A hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei järginud
kontrollnõudeid nõuetekohaselt. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et süüdlane on kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas ning KarS § 75 lg 1 p 2 sätestab,
et süüdlane on kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. N.A oma elukohas ei elanud ega andnud kriminaalhooldajale teada oma asukohast alates 2016 maikuust. Registreerimistele
kriminaalhooldaja juurde ilmus N.A 5 korda, viimati ilmus kohale 20.04.2016, ilmumata jättis 5 korral.
Kriminaalhooldaja selgitustest nähtub, et N.A on tegemata üldkasulik töö, s.o 63
tundi. Küll aga on N.A osalenud mitmedimensioonilise pereteraapia programmis kokku 31 tundi. KarS § 69 lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane
järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustust osaleda käesoleva
seadustiku §-s 75 sätestatule. Kui süüdlasele on pandud kohustus osaleda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 8 sätestatud sotsiaalprogrammis, loetakse üldkasuliku
töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Viru
Maakohtu 18.11.2015 otsusega kohustati N.A osalema sotsiaalprogrammis
mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT. Kriminaalhooldaja väitel osales N.A nimetatud programmis 31 tundi. Seega tuleb üldkasuliku töö tunnid 30 tunni ulatuses
lugeda kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Seega on N.A tegemata käesoleva aja seisuga 33 tundi. N.A väidab, et ta soovib üldkasuliku töö tunnid ära teha ning tal
on selleks aega 2016 septembrikuu lõpuni. Kohus ei usu N.A lubadusi, sest ta pole
ühtegi oma lubadust täitnud. N.A talle koostatud üldkasuliku töö tundide tegemise
ajakava ei täitnud. Ajakava kohaselt pidi N.A tegema vähemalt märtsis 9 tundi,
aprillis 11 tundi, mais 12 tundi, juunis 12 tundi, juulis 11 tundi, augustis 8 tundi.
Käesolevaks ajaks pidi tehtud olema 44 tundi, kaetuks saab lugeda
sotsiaalprogrammis osalemisega 30 tundi. Tegemata on 14 tundi. Tööd ei ole N.A reaalselt teinud ühtegi tundi. Ta viibis teadmata asukohas. Ka kohtuistungitele N.A ei ilmunud ning kohus oli sunnitud ta kuulutama tagaotsitavaks ning kohaldama tõkendit vahistamine.
Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega kohustati N.A mitte tarvitama alkoholi ning jätkama põhihariduse omandamist. N.A on rikkunud mõlemat kohustust. 18.03.2016
koostati N.A suhtes väärteoprotokoll AS § 71 rikkumise kohta. 14.04.2016 on
alustatud väärteomenetlust N.A suhtes AS § 71; RelvS § 89² lg 1 alusel.24.04.2016
koostati N.A suhtes väärteoprotokoll AS § 71 rikkumise kohta. 28.04.2016 alustati N.A suhtes kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 tunnustel, tuvastati samas
N.A alkoholijoobe. N.A nimetatud rikkumisi ei eita. N.A väitel on ta 7.klassi
lõpetanud. Nimetatud väidet ei pea kohus tõendatuks. 13.05.2016 on Rapla
Täiskasvanute Gümnaasium teatanud, et õpilase suhtumine õpingutesse on mitterahuldav ja koolikohustuse täitmine on ebaregulaarne. Alates 2016 veebruarist ei ole õppetööst osa võtnud ega kooli ilmunud. Nimetatud teave ei anna alust lugeda N.A 7.klassi lõpetanuks.
Kohus leiab, et N.A on tahtlikult kõrvale hoidunud üldkasuliku töö tegemisest,
kontrollnõuete ja -kohustuste täitmisest. N.A ei esitanud kohtus ühtegi mõjuvat
põhjust, miks ta ei täitnud üldkasuliku töö tunde ja kontrollnõudeid ning -kohustusi korrektselt. Ka kohtuistungitele jättis ta korduvalt ilma mõjuvate põhjusteta tulemata. Kohus leiab, et ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.
Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat Eve Jundasele õigusabi eest
tasu määramine järgmiselt: kriminaalmenetluses osalemine kokku 140 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 28 eurot. Kokku 168 eurot.
NA õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda, kuna N. on alaealine ega oma sissetulekut.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)