2-15-128666/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-128666

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

7. juuli 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Ain Eegu

vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

650,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Ain Eek (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Ain Eegu vastu 26.06.2012

Elisa Eesti AS ja Ain Eegu vahel sõlmitud liitumislepingu nr 1836881 ja 06.08.2012

sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu nr 1836881 lisa 1836882 alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Ain Eegult OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg 261,18 eurot ja viivised

summas 60,89 eurot, kokku 322,07 eurot.

3. Jätta OÜ Aktiva Finants põhivõlg (käsitlustasu) summas 63,91 eurot ja viivisenõue

summas 264,15 eurot rahuldamata.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: OÜ Aktiva Finants menetluskuludest jätta 50% Ain

Eegu ja 50% OÜ Aktiva Finants enda kanda; jätta Ain Eegu menetluskulud tema enda

kanda.

7. Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskuludeks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu

põhjendatud ja vajalikus ulatuses 90 eurot, kokku menetluskulu 215 eurot.

8. Välja mõista Ain Eegult menetluskulu 107,5 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.

9. Ain Eegul tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

12. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

13. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

14. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Ain Eek (kostja) 26.06.2012

liitumislepingu nr 1836881 ja 06.08.2012 järelmaksuga vara müügilepingu nr 1836881 lisa

1836882,

mille

alusel

Elisa

Eesti

AS

kohustus

pakkuma

kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei tasunud talle

esitatud arveid. 02.12.2014 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva

Finants (hageja). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 325,09 eurot ja

viivise 325,04 eurot, kokku 650,13 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Samuti palub hageja määrata, et kostja kohustub välja mõistetud menetluskuludelt

tasuma viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

15. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 315 lg 1 alusel

politseiasutuse vahendusel ning kostja on nimetatud dokumendid saanud kätte isiklikult

allkirja vastu 04.05.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud.

16. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

17. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24).

18. Elisa

Eesti

AS ja kostja

vahelised

lepingud

on sõlmitutud tüüptingimustel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus

tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi

asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui

tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

19. Hagiavalduse järgi oli kostja järelmaksuga müügilepingu tingimuste kohaselt kohustatud

olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine kas kostja või Elisa

Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu (tlk 29). Järelmaksuga vara

müügileping näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või

liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga

vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoniga seotud SIM-kaart suletakse või kui klient

muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimustasuga kõnepaketi vastu kui seda on

4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade

tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise,

peatamise, SIM kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude

katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu

summade korraga tasumist.

20. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

eesmärgiks on kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamine ning võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-2-

1-66-05, p-d 13, 17). Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Kohtu hinnangul on käsitlustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahviga,

mille eesmärgiks on katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise või

kohustusliku lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu ning motiveerida võlgnikku olema

Elisa Eesti AS klient järelmaksu perioodi vältel. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimus

näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Käsitlustasu 63,91 eurot on ebamõistlikult suur, lähtudes teenuse eest tavapäraselt

makstavast tasust (minimaalselt 4,8 eurot) ning arvestades, et käsitlustasu ei ole seotud

hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Klient kohustus

järelmaksu perioodi kestel mitte muutma kasutatavat kõnepaketti/teenuspaketti väiksema

miinimumarve/kuutasuga paketi vastu kui 4,8 eurot kuus. Kohtule esitatust ei nähtu, milles

seisneb lepingu lõpetamise, peatamise ja lisateenuse sulgemise kulu ning et käsitlustasu

oleks seotud tegelike kuludega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et minimaalse kuutasuga

4,8 eurot lepingu lõpetamise jms kulu võiks olla ligilähedanegi 63,91 eurole. Samuti tagaks

ka tunduvalt väiksem leppetrahv mõistliku kliendi poolt lepingu täitmise. Eeltoodu põhjal

on kohus seisukohal, et käsitlustasu ette nägev lepingutingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5

alusel tühine.

21. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 63,91 eurot. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 261,18 eurot (325,09-63,91 eurot).

22. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et

eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

23. Hagiavalduse järgi on lepingu ja teenuse kasutamise üldtingimustega kokku lepitud

viivisemääraks 0,15% päevas (tlk 29), seega 54,75% aastas. Lepingute sõlmimise ajal

26.06.2012 ja 06.08.2012 oli VÕS § 113 lg 1 II lause kohane viivisemäär 8% aastas

(7%+1%). Kohus leiab, et viivisekokkulepe üldtingimustes on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel

tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (54,75/8=6,84).

Seega tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 II lausest tulenevat viivisemäära.

24. Hageja viivisenõue on põhjendatud 60,89 euro ulatuses (arve nr 2005746158 alusel

summalt 23,10 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 5,74 eurot; arve nr 2005957202 alusel

summalt 30,73 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 7,43 eurot, arve nr 2006146926 alusel

summalt 20,15 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 4,75 eurot ja arve nr 2006340457 alusel

summalt 187,2 eurot on viivis 31.12.2015 seisuga 42,97 eurot) ja tuleb jätta rahuldamata

264,15 euro (325,04-60,89) ulatuses. Kohus kasutas viivise arvutamisel kalkulaatorit

aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.

25. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

26. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Menetluskulude

nimekirja

järgi

on

hageja

menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot (tlk 32). Arvestades

hagihinda, tasus hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 125 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 62,5 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

90 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 45 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 107,5

eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik