1-08-16227/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-16227 (kohtueelses menetluses nr 07284000049) riik N.U ja B.B versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Toomas Liiva

Süüdistatav N.U

(isikukood xxx; elukoht xxxx x-x xxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 274 lg 1; § 263 p 1, 4 järgi Kaitsja advokaat Nikolai Kõiv Süüdistatav

B.B

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxxxxxxxx Süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada N.U süüdi (KarS) § 263 p 1,4 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

rahaline karistus 50 päevamäära, s. o 2500 krooni ning tunnistada N.U süüdi KarS §

274 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni; KarS § 64 lg

1 alusel mõista N.U-le liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära s.o 7500 krooni; KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata N.U-le mõistetavast karistusest N.U poolt eelvangistuses viibitud aeg (27 juuni-17 juuli 2008.a.) s.o 21 päeva ning mõista

N.U-le lõplikuks karistuseks rahaline karistus 87 päevamäära, s.o 4350 krooni; tühistada N.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada B.B süüdi (KarS) § 263 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

rahaline karistus 150 päevamäära, s. o 7500 krooni; tühistada B.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Jüri B.i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt N.U-lt ja

B.B-lt 1000 krooni Jüri B.i kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 N.U-lt sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 112.10 krooni, postikulud 135 krooni;

2.2.2 B.B-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 2495.70 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 112.10 krooni, postikulud 135 krooni;

2.2 kohtueelses ja kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadile Raul Tosmannile 2495.70 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874);

3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on:

1) N.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1,4 järgi rahaline karistus 50 päevamäära ehk summas 2500 krooni; KarS § 274 lg 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära ehk summas 5000 krooni. Tulenevalt KarS § 64 lg 1 mõista N.U-le liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära ehk summas 7500 krooni

Tulenevalt KarS § 68 lg 1 maha arvata N.U-le mõistetavast karistusest viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg (27 juuni- 17 juuli 2008.a.) 21 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks rahaline karistus 87 päevamäära ehk summas 4350 krooni.

2) B.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1,4 järgi rahaline karistus 150 päevamäära ehk summas 7500 krooni.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. esitatud süüdistused N.U-le ja B.B-le

N.U on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema avaliku korra rikkumise eesmärgil 05.veebruaril 2007.a. kella 23 paiku koos B.B-ga, olles tarvitanud alkoholi ning viibides Viljandi maakonnas Kõo vallas xxx x-x korteris Janika V.e elukohas, lõi Viljar

N.U rusikaga Janika V.t näkku, seejärel korterist lahkudes lõi N.U jalaga ukse lahti ning lõhkus ukse lukustuse. Seejärel liikusid N.U ja B.B Jüri B.i elukohta, kus nad lõhkusid Viljandi maakonnas Kõo vallas xxx x-x Jüri B.i korteri ukse ja sisenesid korterisse.

Jüri B.i palve peale korterist lahkuda, nad ei reageerinud, vaid N.U võttis laua pealt kannatanule kuulunud prillid väärtusega 1000 krooni ning põletas neid tulemasinaga. Korteri ukse lõhkumisega tekitati kahju 1850 krooni. Sellise tegevusega tekitas N.U Janika V. ele kerged kehavigastused ning häiris majas elavate isikute rahu. Avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt pani N.U toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.U süüdistatakse selles, et tema 06.veebruaril 2007.a. kella 01.15 paiku Viljandi maakonnas Kõo vallas Kõo külas xxxxx xx x xxxxxxxxx x eiras ametikohustusi täitnud Lõuna

Politseiprefektuuri Viljandi politseiametnike Janek Mõtsari ja Jarek Alliku seaduslikku korraldust samal ööl tema poolt eelnevalt toime pandud kuriteo asjaolude kohta seletuse andmiseks. N.U solvas ebatsensuursete väljenditega politseiametnikke ja hakkas jõuga vastu politseiametnikele Jarek Allikule ja Janek Mõtsarile, haaras kinni viimase käest ning tõukas teda korteri välisukse peal. Seejärel hakkas N.U rüselema politseiametnik Janek

Mõtsariga, mille käigus tõmbas politseiametnikku jõuga enda poole ning mille tagajärjel mõlemad korteri esiku põrandale kukkusid. Põrandal olles lõi jalaga Janek Mõtsarit jalgadesse ning ei allunud korraldusele lõpetada politseiametniku kui võimuesindaja vastast rünnet. Võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega pani N.U toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, avaliku korra rikkumise eesmärgil 05.veebruaril 2007.a. kella 23 paiku koos N.U-ga, olles tarvitanud alkoholi ning viibides Viljandi maakonnas Kõo vallas xxx x-x korteris Janika V.e elukohas, kus Viljar N.U lõi rusikaga Janika V.t näkku, seejärel korterist lahkudes lõi N.U jalaga ukse lahti ning lõhkus ukse lukustuse. Seejärel liikusid N.U ja B.B Jüri B.i elukohta, kus nad lõhkusid Viljandi maakonnas Kõo vallas xxx x-x Jüri B.i korteri ukse ja sisenesid korterisse. Jüri B.i palve peale korterist lahkuda, nad ei reageerinud, vaid N.U võttis laua pealt kannatanule kuulunud prillid väärtusega 1000 krooni ning põletas neid tulemasinaga.

Korteri ukse lõhkumisega tekitati kahju 1850 krooni. Kokku tekitati Jüri B.ile varalist kahju 2850 krooni. Sellise tegevusega häiris B.B majas elavate isikute rahu. Avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupi poolt pani B.B toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning N.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 274 lg 1; § 263 p 1,4 järgi; B.B tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,4 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Jüri Babitš on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid N.U karistamise kokkuleppemenetluses. N.U karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid B.B karistamise kokkuleppemenetluses. B.B karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on määratud korras kaitsja esinemise eest taotletud kaitsja poolt B.B osas hüvitamisele kuuluvaks summaks 991.20 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1504.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tuleb välja mõista süüdimõistetult riigieelarve tuludesse.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt

1) kaitsealusele N.U-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 112.10 krooni; 2) kaitsealusele B.B-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 112.10 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 270 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) N.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 112.10 krooni, postikulud 135 krooni riigieelarve tuludesse; 2) B.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2495.70 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 112.10 krooni, postikulud 135 krooni riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik