4-16-2815/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-16-2815

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.juulil 2016, Tallinn Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-16-2815

Kohtunik

Leo Kunman

Väärteoasi

U.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 31.03.2016 otsusele väärteoasjas nr

2302,16,003233

Toimepanemise aeg ja koht: 28.02.2016 kl 17:20, Suur-

Sõjamäe tn 4, Tallinn

Kvalifikatsioon: LS § 223 lg 1, § 236 lg 1

Kaebuse esitaja

U.U (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti

Vabariigi kodanik, töökoht: AS XXXX)

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 63 lg 3, § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Tühistada

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.03.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,003233 ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada U.U LS § 223 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

3. Süüdi tunnistada U.U LS § 236 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada U.U tasuda mõistetud LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi rahatrahv 320 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 32 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks (15) kuupäevaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.03.2016 otsuses väärteoasjas nr 2302,16,003233 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011,

• Swedbank EE932200221023778606,

• Danske pangas arvele EE403300333416110002,

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165054046 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-16-2815, U.U“.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

08.04.2016 laekus Harju Maakohtule U.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.03.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,003233 (tl 1-3). U.U tunnistab oma rikkumist ning palub kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus üle vaadata ja võimaluse piires vähendada määratud rahatrahvi määra. Eelnimetatud kaebus oli määratud kuulamisele 07.06.2016 kl 11:30 Harju Maakohtu 24.05.2016 määrusega, millega kohustati ilmuma kaebuse esitaja ning Politseija Piirivalveameti, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja (tl 7). 30.05.2016 esitas U.U kohtule taotluse, milles taotleb väärteoasja nr 4-16-2815 läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 10). Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 11-12), milles leiab, et 31.03.2016 koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,16,003233 on seaduslik ning selle muutmiseks puuduvad alused. Menetlusalusele isikule inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktis karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud U.U isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust ning on pidanud võimalikuks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alammääras ning ei ole pidanud vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. Kohtuväline menetleja ning kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-3, 11-12).

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud U.U kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke ajaolusid. 08.03.2016 koostatud väärteoprotokollist AB1482510 (VT tl 23) selgub, et 28.02.2016 kl 17:20 juhtis U.U mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärk XXXXTallinnas, Suur-Sõjamäe 4 juures, ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõidukit Škoda Rapid registreerimismärk XXXX ja põhjustas liiklusõnnetuse nind varalise kahju. Isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile nõuetekohaselt teatamata. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 ning pani toime LS § 223 lg 1 ja §

236 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. LS §

223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik,-karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 02.03.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga (VT tl 1), liiklusõnnetuse registreerimisega ja alustamisega (VT tl 2,10), sõiduki Škoda Rapid registreerimismärk 572 BKK vaatlusprotokolliga ja fototabeliga (VT tl 3- 9, fotod nr 1-10), tunnistaja XXXXütlustega (VT tl 12), sõiduki BMW 530D registreerimismärk XXXXvaatlusprotokolliga ja fototabeliga (VT tl 16-21, fotod nr 1-8), menetlusaluse isiku ütlustega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll VT tl 22)

on tõendamist leidnud, et

28.02.2016 kl 17:20 juhtis U.U mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärk XXXXTallinnas, Suur-Sõjamäe 4 juures, ei hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõidukit Škoda Rapid registreerimismärk XXXX, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile nõuetekohaselt teatamata. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. Kohus on seisukohal, et U.U käitumine LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaebusest selgub, et U.U mõistab oma rikkumist.

Vaidlustatud

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.03.2016 otsuselt väärteoasjas nr 2302,16,003233 nähtuvalt karistati U.U LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. U.U-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS §

56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikut ei ole karistusregistrisse kantud (VT tl 26). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1- 99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda U.U-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul, s.o 32 eurot kuus.

Leo Kunman

Kohtunik